Týǵan jer ǵajaptary
Sabaqtyń taqyryby: «Týǵan jer ǵajaptary»
Maqsaty: Oqýshylardyń «Otan», «týǵan jer» qundylyqtary týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- Týǵan el, týǵan jerdiń adam ómirindegi mańyzdylyǵyn túsindirý.
- Týǵan jerge qamqorlyq jasaı bilý iskerlikterin damytý.
- Týǵan jerin súıýge, qadirleýge, ádemilikke tárbıeleý.
Kórneki quraldar: slaıdtar, kúnniń jáne gúlderdiń maskasy, Arasan aýlynyń kórikti jerleriniń sýretteri, Aral teńiziniń, Qazaqstannyń qoryqtarynyń sýretteri.
Sabaqtyń júrý barysy
1. Shattyq sheńberi:
- Sálemetsińder me, balalar! Men senderdi shattyq sheńberinde kórgenime qýanyshtymyn.
- Balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: «Týǵan jer ǵajaptary» dep atalady. Búgin sabaqta biz Otynymyz, týǵan jerimiz jaıly áńgimelesemiz. Týǵan jerine ár adam qalaı qamqorlyq jasaýy kerek ekeni jaıly oı qozǵaımyz. Tabıǵattyń ádemiligine taǵy da bir nazar aýdaramyz.
Jalpy, týǵan jerin súımeıtin adam kem - de kem. Endeshe, qazir bárimiz bir - birimizdiń qolymyzdy ustasyp, úndemesten janymyzdaǵy dostarymyzdyń týǵan jerge degen yqylasyn, alaqandarymyz arqyly sezinip kóreıik. (Sezindik pe?)
- Endi boıymyzdaǵy áserimizden arylmaǵan kúıi «Qulpyra bershi, keń dala!» atty óleńdi bárimiz qosylyp aıtaıyq.
- Qulpyra bershi, keń dala!
Gúlińdi kúnde tereıin.
Japyraǵyńmen jasyrshy,
Qushaǵyńa eneıin
(- Balalar, senderge rahmet aıtamyn. Endi oryndaryń otyryńdar. )
2. Áńgimelesý.
a) á) Suraqtar qoıý:
- Senderdiń týǵan jerleriń nesimen kórikti dep oılaısyńdar?
- Sender Otanymyz Qazaqstannyń qandaı kórikti jerlerin bilesińder?
- Nelikten osy atalǵan jerlerińdi kórikti jerler, ǵajap jerler dep oılaısyńdar? Oqýshylardyń jaýaptaryn túıindeý
(Slaıdtar: Arasan aýylynyń kórikti jerlerin kórsetý. Slaıd № 2 - )
3. Mátinmen jumys «Kún men gúlder.»
«Ózin - ózi taný» oqýlyǵy, 112 – bet.
Oqýshylarǵa týǵan jerdiń ǵajaıyp kórkin sezindirý maqsatynda mátin boıynsha shaǵyn kórinis júrgiziledi
«Kún men gúlder»
Avtor: Asqar taýdyń tóbesinen beri asqan kún nýǵa bókken qaly qatparly qaptalǵa alqyzyl shuǵylasyn sebeledi. Shóptiń betine, japyraqtyń alaqanyna tunǵan shyqtyń tamshylary injýdeı jyltyldaıdy. Kúnniń sáýlesi múlgip turǵan gúlge bir tónedi. Jyly shýaqpen jelpip, terbeı oıatady.
Kún: - Oý, shoqtaı, shoqtaı Shuǵynyq, túregel! Álemge jaryq jaıyldy.
Qustar da oıandy. Shyryldap saırap júr.
Avtor: Uıqysyn asha almaı basy qaltyldaǵan Shuǵynyq uıqysyraı dybys beredi.
Shuǵynyq: - Qazir, Kún kóke,... qazir, aq Sáýle.
Avtor: Budan keıin Sáýle shiltıgen kók gúlge barady.
Kún: Kókjelken! Ash, kók aspandaı kógildir kózińdi! Qoınaýǵa tunǵan tuman da seıildi. Jándikter qybyrlap, qumyrsqalar shapqylap júr.
Kókjelken: Qazir, ashaıyn kózimdi, qazir...
Sáýle ary syrǵıdy. Taǵy bir ásem gúl terbeledi.
Kún: - Gúlbadan, kóter basyńdy, ash, altyn qaýashaǵyńdy! Kórsin qalyń jurt!
Avtor: - Jaraıdy,- dep keriledi sary basyn silkip Gúlbadan
Gúlbadan: «- Qazir qaýashaǵymnyń altyn búrin jarqyratyp ashamyn.»
Avtor: Aq Sáýle soraıǵan kók bas qýraıǵa barady.
Kún: Atqulaq, shapaqtyń jylýy molaıdy, búrispe! Gúlderdiń bári uıqydan oıandy. Sen de kórset kórkińdi!
Atqulaq: - Qazir, altyn Kún!
Avtor: Atqulaq kerilip - sozylyp, boıyn jazdy da, múlgip turǵan basyn qalt joǵary kóterdi. Qaz - qatar tizilgen túımedeı kógildir gúlderi saltanatpen shaıqalady.
Osylaısha Kún sáske túske deıin taý salalary men shatqaldarǵa úńilip, uıqyǵa shomyp, manaýraǵan gúlderdi oıatady. Dúnıe júzindegi shýaqqa bólengen Gúlderdiń bári shoqtaı jaınap. Jer betin sándendirip jibergen.
3. a.) Mátin boıynsha suraqtar qoıý.
- Gúlderdi, shópterdi kim jáne qalaı oıatady eken?
- Osy kórinisti ózderińniń tańda uıqydan oıanatyn sátterińmen salystyryp, áńgimelep berińder.
- Mátinniń sońǵy eki sóılemin oqyǵanda sender neni elestetesińder?
(Dúnıe júzindegi shýaqqa bólengen Gúlderdiń bári shoqtaı jaınap. Jer betin sándendirip jibergen.)
- Ádemilikti, ásemdikti elestetemiz.
- Tabıǵattaǵy ádemilikti, ásemdikti baıqaǵanda, kórgende sender qandaı sezimde bolasyńdar. (Jaıqalyp gúl ósip turǵan dalanyń sýreti kórsetiledi.)
Interaktıvti taqtada, mynandaı sóılemder jasyrýly turady.
«Netken kórkem, netken sulý!
Osy meniń týǵan ólkem!» degen oı keledi.
«- Ádemilik, ásemdik meni baqytty sezindiredi.
- Ádemilik, ásemdik meni shattyqqa keneltedi.
- Ádemilik, ásemdik meni maqtanyshqa bóleıdi»
4. Salystyryp kórsetý.
Aral teńiziniń ár jyldardaǵy kólemi. – Aral nelikten tartylyp ketti dep oılaısyńdar?
5. Sergitý sáti:
Kún nuryńdy tóge ber!
Jerge dánin sebedi el,
Óskin jaıyp japyraq,
Qulpyrady atyrap
6. Nazar aýdaryńdar. Osyndaı keleńsiz jaǵdaılarǵa jol bermeı, aınala qorshaǵan ortanyń, tabıǵattyń sulýlyǵyn saqtap qalý úshin Qazaqstanda on qoryq uıymdastyrylǵan. Olar:
r/s --- Qazaqstan qoryqtary --------- Qaı jyly quryldy ----- Qaı jerde ornalasqan
1.--- Aqsý - Jabaǵyly qoryǵy ------- 1926j -------- Ońtústik Qazaqstan.
2.--- Alakól qoryǵy -------------------- 1998j --------- Almaty obl.
3.---- Almaty qoryǵy ------------------- 1964j -------- Almaty obl.
4.--- Barsa - Kelmes qoryǵy ---------- 1939j -------- Qyzylorda obl. Aral
5.--- Batys - Altaı qoryǵy ------------ 1992 j -------- Shyǵys Qazaqstan obl.
6.--- Qarataý qoryǵy -------------------- 2004j -------- Ońtústik Qazqstan obl.
7.--- Qorǵaljyn qoryǵy --------------- 1969j -------- Aqmol obl.
8.---- Marqakól qoryǵy ---------------- 1976j -------- Shyǵys Qazaqstan obl.
9.---- Naýryzym qoryǵy ---------------- 1931j -------- Qostanaı obl.
10.--- Ústirt qoryǵy1984j ------------- 1984j --------- Mańǵystaý obl.
Týǵan jerdi qorǵaýǵa alý degenimiz - týǵan jerdiń ásem tabıǵatyn saqtaý, bolashaq urpaq úshin tabıǵatqa qamqorlyq jasaý degendi bildiredi.
7. Dáıeksóz. «Týǵan jerdeı jer bolmas,
Týǵan eldeı el bolmas.»
Túsindirý: «Týǵan jerdeı jer bolmas, týǵan eldeı el bolmas.» degen danalyǵynda úlken mán bar. Týǵan jer - árbir adamnyń jaryq dúnıege shyr etip kelgen kıeli mekeni, eń alǵash jutqan aýasy, tabanynyń bastapqy izi túsken jeri, aıalap ósirgen altyn besigi. Adam taǵdyry da týǵan jerimen baılanysty. Sondyqtan, árbir adam ózi týyp ósken mekenin qurmettep, oǵan qamqorshy bola bilýi kerek. Óz týǵan jeriniń ár tasyn, ár qusyn qyzǵyshtaı qoryp, oǵan degen asqaq sezimin óz qamqorlyǵy arqyly kórsetip otyrǵan adamdy ǵana týǵan jerin qurmetteıtin adam deýge bolady.
8. Tapsyrma «Oıdy tolyqtyr.» (Dáptermen jumys.)
«Eger aınaladaǵy tabıǵatty qorǵaýǵa almasaq, oǵan qamqorlyq jasamasaq, onda....»
9. Toppen jumys. «Kún» jáne «Gúl» toptary.
1 - topqa plakat beriledi. Ol plakattyń dál ortasynda kún beınesiniń ishinde «Tabıǵat bizge ne beredi?» dep jazylǵan. Oqýshylar onyń jan - jaǵyna túrli «nur»
taratady. Mysaly: tabıǵat bizge ishetin tamaq, kıetin kıim, jutatyn aýa, sýsyn, shyǵarmashylyq shabyt, qýanysh, dári - dármek, tanyp - bilý, bilim, qazba baılyqtar
Osy sózder nur bolyp taralady. Bul jerde «soǵys, asharshylyq, tabyný» sózderi jaramaıdy, sondyqtan sebetke tastaımyz
2 - topqa da gúldiń ortasyna «Biz tabıǵatqa ne bere alamyz?» dep jazylǵan plakat beriledi. Aıaýshylyq, qamqorlyq, qorǵanysh, aıalaý, jylylyq, meıirimdilik, qaıyrymdylyq mahabbat, renish, qorqynysh, jırený degen sózderdiń ishinen kerektisin alyp, gúl kúltelerin qurastyrý. Kerek emes sózdi sebetke tastaý.
10. Júrekten – júrekke.
Sóılemderdi óz oılaryńmen jalǵastyryp aıtyńdar.
- Men týǵan jerdi súıemin, óıtkeni.......
- Men týǵan jerdi qorǵaımyn, óıtkeni...
- Men týǵan jerimdi maqtan etemin, óıtkeni...
Men tabıǵatty qorǵaımyn, óıtkeni...
Men týǵan jerimdi ǵajaıyp deımin, óıtkeni...
Oqýshylar birge qol ustasyp, muǵalim sońynan myna óleńdi qaıtalaıdy.
Qazaqstan, týǵan jerim - kıelim,
Qasterleımin basymdy da ıemin.
Tabıǵatyń - taptyrmas jan baılyǵym,
Bárin - bárin aıalaımyn, súıemin.
Maqsaty: Oqýshylardyń «Otan», «týǵan jer» qundylyqtary týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- Týǵan el, týǵan jerdiń adam ómirindegi mańyzdylyǵyn túsindirý.
- Týǵan jerge qamqorlyq jasaı bilý iskerlikterin damytý.
- Týǵan jerin súıýge, qadirleýge, ádemilikke tárbıeleý.
Kórneki quraldar: slaıdtar, kúnniń jáne gúlderdiń maskasy, Arasan aýlynyń kórikti jerleriniń sýretteri, Aral teńiziniń, Qazaqstannyń qoryqtarynyń sýretteri.
Sabaqtyń júrý barysy
1. Shattyq sheńberi:
- Sálemetsińder me, balalar! Men senderdi shattyq sheńberinde kórgenime qýanyshtymyn.
- Balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: «Týǵan jer ǵajaptary» dep atalady. Búgin sabaqta biz Otynymyz, týǵan jerimiz jaıly áńgimelesemiz. Týǵan jerine ár adam qalaı qamqorlyq jasaýy kerek ekeni jaıly oı qozǵaımyz. Tabıǵattyń ádemiligine taǵy da bir nazar aýdaramyz.
Jalpy, týǵan jerin súımeıtin adam kem - de kem. Endeshe, qazir bárimiz bir - birimizdiń qolymyzdy ustasyp, úndemesten janymyzdaǵy dostarymyzdyń týǵan jerge degen yqylasyn, alaqandarymyz arqyly sezinip kóreıik. (Sezindik pe?)
- Endi boıymyzdaǵy áserimizden arylmaǵan kúıi «Qulpyra bershi, keń dala!» atty óleńdi bárimiz qosylyp aıtaıyq.
- Qulpyra bershi, keń dala!
Gúlińdi kúnde tereıin.
Japyraǵyńmen jasyrshy,
Qushaǵyńa eneıin
(- Balalar, senderge rahmet aıtamyn. Endi oryndaryń otyryńdar. )
2. Áńgimelesý.
a) á) Suraqtar qoıý:
- Senderdiń týǵan jerleriń nesimen kórikti dep oılaısyńdar?
- Sender Otanymyz Qazaqstannyń qandaı kórikti jerlerin bilesińder?
- Nelikten osy atalǵan jerlerińdi kórikti jerler, ǵajap jerler dep oılaısyńdar? Oqýshylardyń jaýaptaryn túıindeý
(Slaıdtar: Arasan aýylynyń kórikti jerlerin kórsetý. Slaıd № 2 - )
3. Mátinmen jumys «Kún men gúlder.»
«Ózin - ózi taný» oqýlyǵy, 112 – bet.
Oqýshylarǵa týǵan jerdiń ǵajaıyp kórkin sezindirý maqsatynda mátin boıynsha shaǵyn kórinis júrgiziledi
«Kún men gúlder»
Avtor: Asqar taýdyń tóbesinen beri asqan kún nýǵa bókken qaly qatparly qaptalǵa alqyzyl shuǵylasyn sebeledi. Shóptiń betine, japyraqtyń alaqanyna tunǵan shyqtyń tamshylary injýdeı jyltyldaıdy. Kúnniń sáýlesi múlgip turǵan gúlge bir tónedi. Jyly shýaqpen jelpip, terbeı oıatady.
Kún: - Oý, shoqtaı, shoqtaı Shuǵynyq, túregel! Álemge jaryq jaıyldy.
Qustar da oıandy. Shyryldap saırap júr.
Avtor: Uıqysyn asha almaı basy qaltyldaǵan Shuǵynyq uıqysyraı dybys beredi.
Shuǵynyq: - Qazir, Kún kóke,... qazir, aq Sáýle.
Avtor: Budan keıin Sáýle shiltıgen kók gúlge barady.
Kún: Kókjelken! Ash, kók aspandaı kógildir kózińdi! Qoınaýǵa tunǵan tuman da seıildi. Jándikter qybyrlap, qumyrsqalar shapqylap júr.
Kókjelken: Qazir, ashaıyn kózimdi, qazir...
Sáýle ary syrǵıdy. Taǵy bir ásem gúl terbeledi.
Kún: - Gúlbadan, kóter basyńdy, ash, altyn qaýashaǵyńdy! Kórsin qalyń jurt!
Avtor: - Jaraıdy,- dep keriledi sary basyn silkip Gúlbadan
Gúlbadan: «- Qazir qaýashaǵymnyń altyn búrin jarqyratyp ashamyn.»
Avtor: Aq Sáýle soraıǵan kók bas qýraıǵa barady.
Kún: Atqulaq, shapaqtyń jylýy molaıdy, búrispe! Gúlderdiń bári uıqydan oıandy. Sen de kórset kórkińdi!
Atqulaq: - Qazir, altyn Kún!
Avtor: Atqulaq kerilip - sozylyp, boıyn jazdy da, múlgip turǵan basyn qalt joǵary kóterdi. Qaz - qatar tizilgen túımedeı kógildir gúlderi saltanatpen shaıqalady.
Osylaısha Kún sáske túske deıin taý salalary men shatqaldarǵa úńilip, uıqyǵa shomyp, manaýraǵan gúlderdi oıatady. Dúnıe júzindegi shýaqqa bólengen Gúlderdiń bári shoqtaı jaınap. Jer betin sándendirip jibergen.
3. a.) Mátin boıynsha suraqtar qoıý.
- Gúlderdi, shópterdi kim jáne qalaı oıatady eken?
- Osy kórinisti ózderińniń tańda uıqydan oıanatyn sátterińmen salystyryp, áńgimelep berińder.
- Mátinniń sońǵy eki sóılemin oqyǵanda sender neni elestetesińder?
(Dúnıe júzindegi shýaqqa bólengen Gúlderdiń bári shoqtaı jaınap. Jer betin sándendirip jibergen.)
- Ádemilikti, ásemdikti elestetemiz.
- Tabıǵattaǵy ádemilikti, ásemdikti baıqaǵanda, kórgende sender qandaı sezimde bolasyńdar. (Jaıqalyp gúl ósip turǵan dalanyń sýreti kórsetiledi.)
Interaktıvti taqtada, mynandaı sóılemder jasyrýly turady.
«Netken kórkem, netken sulý!
Osy meniń týǵan ólkem!» degen oı keledi.
«- Ádemilik, ásemdik meni baqytty sezindiredi.
- Ádemilik, ásemdik meni shattyqqa keneltedi.
- Ádemilik, ásemdik meni maqtanyshqa bóleıdi»
4. Salystyryp kórsetý.
Aral teńiziniń ár jyldardaǵy kólemi. – Aral nelikten tartylyp ketti dep oılaısyńdar?
5. Sergitý sáti:
Kún nuryńdy tóge ber!
Jerge dánin sebedi el,
Óskin jaıyp japyraq,
Qulpyrady atyrap
6. Nazar aýdaryńdar. Osyndaı keleńsiz jaǵdaılarǵa jol bermeı, aınala qorshaǵan ortanyń, tabıǵattyń sulýlyǵyn saqtap qalý úshin Qazaqstanda on qoryq uıymdastyrylǵan. Olar:
r/s --- Qazaqstan qoryqtary --------- Qaı jyly quryldy ----- Qaı jerde ornalasqan
1.--- Aqsý - Jabaǵyly qoryǵy ------- 1926j -------- Ońtústik Qazaqstan.
2.--- Alakól qoryǵy -------------------- 1998j --------- Almaty obl.
3.---- Almaty qoryǵy ------------------- 1964j -------- Almaty obl.
4.--- Barsa - Kelmes qoryǵy ---------- 1939j -------- Qyzylorda obl. Aral
5.--- Batys - Altaı qoryǵy ------------ 1992 j -------- Shyǵys Qazaqstan obl.
6.--- Qarataý qoryǵy -------------------- 2004j -------- Ońtústik Qazqstan obl.
7.--- Qorǵaljyn qoryǵy --------------- 1969j -------- Aqmol obl.
8.---- Marqakól qoryǵy ---------------- 1976j -------- Shyǵys Qazaqstan obl.
9.---- Naýryzym qoryǵy ---------------- 1931j -------- Qostanaı obl.
10.--- Ústirt qoryǵy1984j ------------- 1984j --------- Mańǵystaý obl.
Týǵan jerdi qorǵaýǵa alý degenimiz - týǵan jerdiń ásem tabıǵatyn saqtaý, bolashaq urpaq úshin tabıǵatqa qamqorlyq jasaý degendi bildiredi.
7. Dáıeksóz. «Týǵan jerdeı jer bolmas,
Týǵan eldeı el bolmas.»
Túsindirý: «Týǵan jerdeı jer bolmas, týǵan eldeı el bolmas.» degen danalyǵynda úlken mán bar. Týǵan jer - árbir adamnyń jaryq dúnıege shyr etip kelgen kıeli mekeni, eń alǵash jutqan aýasy, tabanynyń bastapqy izi túsken jeri, aıalap ósirgen altyn besigi. Adam taǵdyry da týǵan jerimen baılanysty. Sondyqtan, árbir adam ózi týyp ósken mekenin qurmettep, oǵan qamqorshy bola bilýi kerek. Óz týǵan jeriniń ár tasyn, ár qusyn qyzǵyshtaı qoryp, oǵan degen asqaq sezimin óz qamqorlyǵy arqyly kórsetip otyrǵan adamdy ǵana týǵan jerin qurmetteıtin adam deýge bolady.
8. Tapsyrma «Oıdy tolyqtyr.» (Dáptermen jumys.)
«Eger aınaladaǵy tabıǵatty qorǵaýǵa almasaq, oǵan qamqorlyq jasamasaq, onda....»
9. Toppen jumys. «Kún» jáne «Gúl» toptary.
1 - topqa plakat beriledi. Ol plakattyń dál ortasynda kún beınesiniń ishinde «Tabıǵat bizge ne beredi?» dep jazylǵan. Oqýshylar onyń jan - jaǵyna túrli «nur»
taratady. Mysaly: tabıǵat bizge ishetin tamaq, kıetin kıim, jutatyn aýa, sýsyn, shyǵarmashylyq shabyt, qýanysh, dári - dármek, tanyp - bilý, bilim, qazba baılyqtar
Osy sózder nur bolyp taralady. Bul jerde «soǵys, asharshylyq, tabyný» sózderi jaramaıdy, sondyqtan sebetke tastaımyz
2 - topqa da gúldiń ortasyna «Biz tabıǵatqa ne bere alamyz?» dep jazylǵan plakat beriledi. Aıaýshylyq, qamqorlyq, qorǵanysh, aıalaý, jylylyq, meıirimdilik, qaıyrymdylyq mahabbat, renish, qorqynysh, jırený degen sózderdiń ishinen kerektisin alyp, gúl kúltelerin qurastyrý. Kerek emes sózdi sebetke tastaý.
10. Júrekten – júrekke.
Sóılemderdi óz oılaryńmen jalǵastyryp aıtyńdar.
- Men týǵan jerdi súıemin, óıtkeni.......
- Men týǵan jerdi qorǵaımyn, óıtkeni...
- Men týǵan jerimdi maqtan etemin, óıtkeni...
Men tabıǵatty qorǵaımyn, óıtkeni...
Men týǵan jerimdi ǵajaıyp deımin, óıtkeni...
Oqýshylar birge qol ustasyp, muǵalim sońynan myna óleńdi qaıtalaıdy.
Qazaqstan, týǵan jerim - kıelim,
Qasterleımin basymdy da ıemin.
Tabıǵatyń - taptyrmas jan baılyǵym,
Bárin - bárin aıalaımyn, súıemin.
You Might Also Like
