Qazaq ańyz áńgimelerindegi Abylaı han beınesi
Ǵylymı jetekshisi: Qamzaeva Gúlshat
Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik Ýnıversıteti, Gýmanıtarlyq - pedagogıkalyq ınstıtýtynyń qazaq tili men ádebıeti jáne jýrnalısıka kafedrasynyń akademıalyq dosenti, f.ǵ.k.
Jetekshisi: Nurmanova Gúlnaz
Qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalim
ǴYLYMI JUMYSTYŃ TAQYRYBY: Qazaq ańyz áńgimelerindegi Abylaı han beınesi
Baǵyty: Qazaqstannyń tarıhı eskertkishteri jáne bolashaq damýy bar saıahat marshrýttary
Anotasıa
“Qazaq ańyz áńgimelerindegi Abylaı han beınesi” taqyrybyndaǵy ǵylymı zertteý jumysynyń maqsaty - bıyl týylǵanyna 300 jyl tolǵan qazaq tarıhynda óshpes orny bar Abylaı beınesine qatysty ańyz ben aqıqat máselesin zerdeleý, ıdealdy bıleýshiniń beınesin jasaǵan qazaq ańyzdaryndaǵy Abylaı hannyń erekshe qasıetterin ashý. Zertteý jumysynda mańyzdy oqıǵalar men kórnekti tulǵalarǵa bergen halyqtyń baǵasyn, qarym - qatynasyn kórsetýde ańyz áńgimelerdiń orny erekshe ekendigi aıtyla kele, Abylaı týraly ańyzdar men qazaq fólklorynda jıi kezdesetin turaqty motıvter taldanǵan. Qazaq ańyzdaryndaǵy Abylaı hanǵa bergen halyqtyń baǵasyn kórsetý úshin Abylaı han týraly ańyzdardy jınaqtaı otyryp, Abylaı beınesi, onyń minez qyrlary jan - jaqty ashylǵan. Ataqty hannyń beınesi eldiń rýhynda azattyqtyń rámizindeı bolyp saqtalyp, búgingi kúnge deıin jetýi Abylaıdyń tektiliginen, eldi jaýdan qorǵaǵan batyr, daryndy qolbasshy, halqyn danalyq istermen basqarǵan bıleýshi bolǵandyǵynan ekendigi kórsetilgen.
Merzimdik basylymdarda, jınaqtarda jarıalanǵan aqparattar men ańyz áńgimelerdi, Abylaı han týraly aıtylǵan lebizderdi paıdalana otyryp, ózindik tujyrym jasalyp, usynystar engizilgen.
İİ NEGİZGİ BÓLİM
2. 1. Qazaq fólklory men Abylaı han týraly ańyzdar sabaqtastyǵy
Ańyz áńgimeler bir jaǵynan ádebı mura bolsa, ekinshi jaǵynan tarıhı máni bar mura. Óıtkeni ańyz áńgimeler tarıhı qaıratkerler jaıynda áńgimeleıdi, halyqtyń tarıhqa qatysyn, kózqarasyn tanytady. Mańyzdy oqıǵalar men kórnekti tulǵalarǵa bergen halyqtyń baǵasyn, qarym - qatynasyn kórsetedi.
Fólklorlyq shyǵarmanyń júıeli sújetin qurýda motıvter erekshe qyzmet atqarady. Qazaq ańyzdarynda jıi kezdesetin turaqty motıvterdi Abylaı týraly ańyzdardan da kezdestiremiz.
Jetimdik. Ataqty tulǵalardyń jas kúninde jetimdik kúıin shegip, elden jyraqqa ketip ańshylyqpen, bolmasa qarapaıym kisilerdiń qolynda malshy bolyp kún keship, keıin ózine laıyqty orynǵa (taqqa) ıe bolýy - fólklorda jıi kezdesetin motıv. Jetimdik – bolashaq bıleýshiniń ǵumyrnamasyndaǵy ajyramas, turaqty bólik. Ol – keıipkerdi tómennen joǵaryǵa qaraı órletýdiń turaqty formasy, halyq estetıkasynyń qaharmandy dáripteý maqsatynan týyndaǵan kórkemdik tásili. Halyq ańsary men tilegi bılik basyndaǵy hannyń taǵdyryn qara buqaranyń taǵdyryna uqsas bolýyn qalaıdy jáne bılikke óz basynyń jeke qadir - qasıeti arqyly kóterilgen kisininiń kelgenin kókseıdi.
Bul motıv Abylaı han týraly ańyzdarǵa da tán. Ákesi Túrkistandy jaýlap alǵan kórshi bıleýshiniń qolynan qaza tapqan on úsh jasar Abylaıdy oǵan qaltqysyz berilgen bir quly aman alyp qalady. Ol ony qazaq dalasyna alyp qashady. Qazaq dalasyna kelgen Abylaı Jaqsylyq rýynyń bir baı kisisine qyzmet etedi
Laqap esim. Epıkalyq sújetterdegi turaqty kezdesetin motıvterdiń biri - bolashaq laýazym ıesiniń nemese batyrdyń laqap esimmen júrýi.
Qazaq ańyzdary laqap esimdi tańýda qaharmannyń laýazymy men atqarǵan erlik isterine baılanysty beretin kóne túrkilik dástúrdi saqtaǵan. El bılegen handardyń bir tobyna danalyq, danyshpandyq qyzmetteri úshin (Áz - Jánibek, Áz - Táýke han) «áz» degen laqap qosylsa, jaýǵa qarsy erlik, batyrlyq isterimen kózge túsken handarǵa «arystan, er, salqam, bahadúr» (Eńsegeı boıly er Esim, Salqam Jáńgir, Ábilqaıyr bahadúr, Abylaı bahadúr ) degen laqap esimder qosylyp otyrady.
Bolashaq batyrlardyń jastaıynan jetim qalyp, halyq arasynda qıyndyq kórip ósýi, laqap esimmen júrýiniń arǵy túbinde halyqtyń eldi, jerdi qorǵaǵan qaharmandy dáripteýi jatyr. Jurtshylyq óziniń súıikti batyryn barlyq qıyndyqtardy jeńe biletin, qarapaıym halyqtyń muń - muqtajyn kórip ósken, ózi de sony basynan keshken, qalyń halyqtyń arasynan shyǵyp, qudaı bergen qadir - qasıetiniń, ata - anasynan daryǵan tektiliktiń arqasynda bıik tuǵyrǵa kóterilgen uly qaıratker etip kórsetýge tyrysady, ony barynsha kótermelep, asqaqtata beıneleıdi. Bul - halyqtyń arman - tilegindegi qaharmandy tómennen joǵary qaraı kóterý joly.
Abylaı alǵashqy erlik kórsetkenge deıin Sabalaq degen esimmen usqynsyz, kóriksiz keıipte tegin ádeıi jasyryp júredi. Qolaıly sátti kútedi. Tegin jasyrǵan, syrty usqynsyz, kıgen kıimi kóriksiz, shashy taz keıipkerler qazaq fólklorynda jıi kezdesedi. Olar kerekti ýaqytynda aqyldy, qý, tapqyr bolyp shyǵa keledi.
Alǵashqy erlik. Túrkilik ańyz - jyrlarda batyrlar kórsetken alǵashqy erlik túrleri san alýan. Qaharmannyń alǵashqy erligine jeke dara jaýǵa shaýyp, asqan batyrlyq kórsetý, jabaıy ańdy óltirý, túrli kúres, saıysta jeńip shyǵý, t. b. jatady. Alǵashqy erlik synyna deıin bolashaq batyr eleýsiz, ataq - dańqsyz júredi. Al atalmysh synnan ótkennen keıin ol sheksiz qurmetke, ataq - dańqqa ıe bolady, er atanady. Sabalaqtyń jańa batyrlyq «Abylaı» esimi qalmaq batyry Sharshyny jeńgennen keıin qoıylady. Kisi qolynda jalshy bolyp, eleýsiz kún keship júrgen jetim bala Sabalaq el nazaryna birden batyrlyǵymen ilinedi. Batyrlyq – onyń ózin tanytýdaǵy asa mańyzdy beket. Qaharmannyń mundaı syn beketten ótýi – búkil fólklorǵa tán kórinis. Erlik isten keıin Abylaı qaıta «túlep», ózine laıyqty esimge ıe bolady, qoldaýshy, janashyr týys tabady. Alǵashqy erlikke deıin jas jetim qanshalyqty eleýsiz bolsa, odan keıin, kerisinshe, sonshalyqty sheksiz qurmetke bólenedi. Abylaıdyń halyq qurmetine ıe bolýyna jol ashqan basty qadir - qasıeti, árıne, onyń jeke basynyń jaýyngerligi, er júrek batyrlyǵy.
Qaharmandyq isteri men joryqtary. Abylaıdyń qaharmandyq joryqtary din nemese sheksiz bılikke ıe bolam degen bılikqumarlyq emes, qazaq halqynyń qalmaq pen qyrǵyzǵa ketken kegin, ózge jurt bılegen qazaqtarǵa óz bılikterin qaıtarý maqsatynda boldy. «Oryspen jaýlaspady - el boldy, shúrshitpen jaýlaspady – el boldy, ekeýine de til boldy. Ózine - ózi ábden keldi, kemeline toldy. Endi Úrgenish, Buqara, Qoqan, Tashkent janyndaǵy qazaqty syrtqa bıletip qoımaımyn dep, úsh júzdiń balasyna jar shaqyrtyp, qosyn jınap attanady», - dep baıandaıdy ańyz [3].
Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik Ýnıversıteti, Gýmanıtarlyq - pedagogıkalyq ınstıtýtynyń qazaq tili men ádebıeti jáne jýrnalısıka kafedrasynyń akademıalyq dosenti, f.ǵ.k.
Jetekshisi: Nurmanova Gúlnaz
Qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalim
ǴYLYMI JUMYSTYŃ TAQYRYBY: Qazaq ańyz áńgimelerindegi Abylaı han beınesi
Baǵyty: Qazaqstannyń tarıhı eskertkishteri jáne bolashaq damýy bar saıahat marshrýttary
Anotasıa
“Qazaq ańyz áńgimelerindegi Abylaı han beınesi” taqyrybyndaǵy ǵylymı zertteý jumysynyń maqsaty - bıyl týylǵanyna 300 jyl tolǵan qazaq tarıhynda óshpes orny bar Abylaı beınesine qatysty ańyz ben aqıqat máselesin zerdeleý, ıdealdy bıleýshiniń beınesin jasaǵan qazaq ańyzdaryndaǵy Abylaı hannyń erekshe qasıetterin ashý. Zertteý jumysynda mańyzdy oqıǵalar men kórnekti tulǵalarǵa bergen halyqtyń baǵasyn, qarym - qatynasyn kórsetýde ańyz áńgimelerdiń orny erekshe ekendigi aıtyla kele, Abylaı týraly ańyzdar men qazaq fólklorynda jıi kezdesetin turaqty motıvter taldanǵan. Qazaq ańyzdaryndaǵy Abylaı hanǵa bergen halyqtyń baǵasyn kórsetý úshin Abylaı han týraly ańyzdardy jınaqtaı otyryp, Abylaı beınesi, onyń minez qyrlary jan - jaqty ashylǵan. Ataqty hannyń beınesi eldiń rýhynda azattyqtyń rámizindeı bolyp saqtalyp, búgingi kúnge deıin jetýi Abylaıdyń tektiliginen, eldi jaýdan qorǵaǵan batyr, daryndy qolbasshy, halqyn danalyq istermen basqarǵan bıleýshi bolǵandyǵynan ekendigi kórsetilgen.
Merzimdik basylymdarda, jınaqtarda jarıalanǵan aqparattar men ańyz áńgimelerdi, Abylaı han týraly aıtylǵan lebizderdi paıdalana otyryp, ózindik tujyrym jasalyp, usynystar engizilgen.
İİ NEGİZGİ BÓLİM
2. 1. Qazaq fólklory men Abylaı han týraly ańyzdar sabaqtastyǵy
Ańyz áńgimeler bir jaǵynan ádebı mura bolsa, ekinshi jaǵynan tarıhı máni bar mura. Óıtkeni ańyz áńgimeler tarıhı qaıratkerler jaıynda áńgimeleıdi, halyqtyń tarıhqa qatysyn, kózqarasyn tanytady. Mańyzdy oqıǵalar men kórnekti tulǵalarǵa bergen halyqtyń baǵasyn, qarym - qatynasyn kórsetedi.
Fólklorlyq shyǵarmanyń júıeli sújetin qurýda motıvter erekshe qyzmet atqarady. Qazaq ańyzdarynda jıi kezdesetin turaqty motıvterdi Abylaı týraly ańyzdardan da kezdestiremiz.
Jetimdik. Ataqty tulǵalardyń jas kúninde jetimdik kúıin shegip, elden jyraqqa ketip ańshylyqpen, bolmasa qarapaıym kisilerdiń qolynda malshy bolyp kún keship, keıin ózine laıyqty orynǵa (taqqa) ıe bolýy - fólklorda jıi kezdesetin motıv. Jetimdik – bolashaq bıleýshiniń ǵumyrnamasyndaǵy ajyramas, turaqty bólik. Ol – keıipkerdi tómennen joǵaryǵa qaraı órletýdiń turaqty formasy, halyq estetıkasynyń qaharmandy dáripteý maqsatynan týyndaǵan kórkemdik tásili. Halyq ańsary men tilegi bılik basyndaǵy hannyń taǵdyryn qara buqaranyń taǵdyryna uqsas bolýyn qalaıdy jáne bılikke óz basynyń jeke qadir - qasıeti arqyly kóterilgen kisininiń kelgenin kókseıdi.
Bul motıv Abylaı han týraly ańyzdarǵa da tán. Ákesi Túrkistandy jaýlap alǵan kórshi bıleýshiniń qolynan qaza tapqan on úsh jasar Abylaıdy oǵan qaltqysyz berilgen bir quly aman alyp qalady. Ol ony qazaq dalasyna alyp qashady. Qazaq dalasyna kelgen Abylaı Jaqsylyq rýynyń bir baı kisisine qyzmet etedi
Laqap esim. Epıkalyq sújetterdegi turaqty kezdesetin motıvterdiń biri - bolashaq laýazym ıesiniń nemese batyrdyń laqap esimmen júrýi.
Qazaq ańyzdary laqap esimdi tańýda qaharmannyń laýazymy men atqarǵan erlik isterine baılanysty beretin kóne túrkilik dástúrdi saqtaǵan. El bılegen handardyń bir tobyna danalyq, danyshpandyq qyzmetteri úshin (Áz - Jánibek, Áz - Táýke han) «áz» degen laqap qosylsa, jaýǵa qarsy erlik, batyrlyq isterimen kózge túsken handarǵa «arystan, er, salqam, bahadúr» (Eńsegeı boıly er Esim, Salqam Jáńgir, Ábilqaıyr bahadúr, Abylaı bahadúr ) degen laqap esimder qosylyp otyrady.
Bolashaq batyrlardyń jastaıynan jetim qalyp, halyq arasynda qıyndyq kórip ósýi, laqap esimmen júrýiniń arǵy túbinde halyqtyń eldi, jerdi qorǵaǵan qaharmandy dáripteýi jatyr. Jurtshylyq óziniń súıikti batyryn barlyq qıyndyqtardy jeńe biletin, qarapaıym halyqtyń muń - muqtajyn kórip ósken, ózi de sony basynan keshken, qalyń halyqtyń arasynan shyǵyp, qudaı bergen qadir - qasıetiniń, ata - anasynan daryǵan tektiliktiń arqasynda bıik tuǵyrǵa kóterilgen uly qaıratker etip kórsetýge tyrysady, ony barynsha kótermelep, asqaqtata beıneleıdi. Bul - halyqtyń arman - tilegindegi qaharmandy tómennen joǵary qaraı kóterý joly.
Abylaı alǵashqy erlik kórsetkenge deıin Sabalaq degen esimmen usqynsyz, kóriksiz keıipte tegin ádeıi jasyryp júredi. Qolaıly sátti kútedi. Tegin jasyrǵan, syrty usqynsyz, kıgen kıimi kóriksiz, shashy taz keıipkerler qazaq fólklorynda jıi kezdesedi. Olar kerekti ýaqytynda aqyldy, qý, tapqyr bolyp shyǵa keledi.
Alǵashqy erlik. Túrkilik ańyz - jyrlarda batyrlar kórsetken alǵashqy erlik túrleri san alýan. Qaharmannyń alǵashqy erligine jeke dara jaýǵa shaýyp, asqan batyrlyq kórsetý, jabaıy ańdy óltirý, túrli kúres, saıysta jeńip shyǵý, t. b. jatady. Alǵashqy erlik synyna deıin bolashaq batyr eleýsiz, ataq - dańqsyz júredi. Al atalmysh synnan ótkennen keıin ol sheksiz qurmetke, ataq - dańqqa ıe bolady, er atanady. Sabalaqtyń jańa batyrlyq «Abylaı» esimi qalmaq batyry Sharshyny jeńgennen keıin qoıylady. Kisi qolynda jalshy bolyp, eleýsiz kún keship júrgen jetim bala Sabalaq el nazaryna birden batyrlyǵymen ilinedi. Batyrlyq – onyń ózin tanytýdaǵy asa mańyzdy beket. Qaharmannyń mundaı syn beketten ótýi – búkil fólklorǵa tán kórinis. Erlik isten keıin Abylaı qaıta «túlep», ózine laıyqty esimge ıe bolady, qoldaýshy, janashyr týys tabady. Alǵashqy erlikke deıin jas jetim qanshalyqty eleýsiz bolsa, odan keıin, kerisinshe, sonshalyqty sheksiz qurmetke bólenedi. Abylaıdyń halyq qurmetine ıe bolýyna jol ashqan basty qadir - qasıeti, árıne, onyń jeke basynyń jaýyngerligi, er júrek batyrlyǵy.
Qaharmandyq isteri men joryqtary. Abylaıdyń qaharmandyq joryqtary din nemese sheksiz bılikke ıe bolam degen bılikqumarlyq emes, qazaq halqynyń qalmaq pen qyrǵyzǵa ketken kegin, ózge jurt bılegen qazaqtarǵa óz bılikterin qaıtarý maqsatynda boldy. «Oryspen jaýlaspady - el boldy, shúrshitpen jaýlaspady – el boldy, ekeýine de til boldy. Ózine - ózi ábden keldi, kemeline toldy. Endi Úrgenish, Buqara, Qoqan, Tashkent janyndaǵy qazaqty syrtqa bıletip qoımaımyn dep, úsh júzdiń balasyna jar shaqyrtyp, qosyn jınap attanady», - dep baıandaıdy ańyz [3].
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Úsh tańbaly sanǵa kóbeıtý jáne bólý
