InfoHub Logo

Ádebıettik oqý
Taqyryby: Týǵan tilim Dıhan Ábilov
Maqsaty:
B/k: Oqýshylarǵa ana tilimizdiń qudirettiligi jaıly uǵyndyrý. Óleń arqyly tilimizdiń qundylyǵy men qasıeti jóninde túsinik berý
d\q: Ana tili týraly óz oı pikirlerin erkin aıtýǵa baýlý. Mánerlep oqý daǵdylaryn jetildirý, sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn damytý
t\k: Ana tilin qasterleýge baǵalaýǵa, qurmet tutýǵa tárbıeleý
Túri: aralas sabaq
Kórnekilik: D. Ábilov portreti, naqyl sózder, toptastyrý
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap
Sabaq barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý
Psıhologıalyq daıyndyq
Bizdiń maqsatymyz:
Maqsatymyz – bilim alý,
Mindetimiz – eńbek etý,
Eńbek etý arqyly «5»- ke qol jetkizý.

2. Úı tapsyrmasyn suraý
- Balalar úıge qandaı tapsyrma berildi?
( 3 - 4 oqýshydan jatqa suraý)
- Óleń ne týraly
- Balalar Astana qaı memlekettiń astanasy?
- Astana qaı ózenniń boıynda ornalasqan?
- Qaı tusta ornalasqan

3. Jańa sabaq
- Al bizdiń Otanymyz qalaı atalady?
- Memlekettik tilimiz qandaı til?
- Álemde qansha halyq bolsa, sonsha til bolady. Báriniń týǵan tili – ana tili
Árkim óz tilin súıedi, qurmetteıdi. Ata zańymyzdyń 7 babynyń 1 tarmaǵynda «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik til - qazaq tili» - dep atap kórsetilgen. Osyǵan oraı 1997 jyly «Til zańy»qabyldandy. Al Qazaqstanda turatyn túrli ulttar - bir - birimen resmı til, ıaǵnı ultaralyq qarym - qatynas tili orys tilinde túsinisedi. Qazirgi kezde qazaq tili barlyq oqý oryndarynda mindetti pán bolyp engizildi. Qazaq tilin úırenýge qushtar ózge ult ókilderi óte kóp. Sondyqtan 22 qyrkúıek Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqtarynyń tili kúni dep jarıalandy.
Qazaq halqynda óz ana tili týraly jyr tolǵamaǵan adam joq shyǵar. Ana tilimiz talaı jyrǵa arqaý boldy. Qazaq tili Áıtek, Qazybek, Tóle bı syndy sheshenderdiń tili. Abaı, Muhtar sıaqty aqyn jazýshylardyń, Baýyrjan Momyshulydaı ataqty batyrlardyń tili.
(aqyn – jazýshylardyń til týraly pikirlerin oqý)
- Endeshe balalar búgingi bizdiń sabaǵymyzda osy taqyrypta jalǵasady. Búgin biz sendermen qazaqtyń joǵyn joqtap, til týraly qalam qozǵaǵan jazýshylarymyzdyń biri - Dıhan Ábilov atalaryń. Jazýshymyzdyń Týǵan tilim atty óleńimen tanysamyz
Dáptermen jumys
Búgingi kúndi jáne taqyrypty jazamyz.

Oqýlyqpen jumys
A) Muǵalimniń oqýy
Á) Oqýshylardyń oqýy
Sergitý sáti
Tizbekteı oqý
Túrtip alý strategıasy
Oqı otyryp ózderińe túsiniksiz sózderdi qaryndashpen belgilep otyrý
Sózdik jumysy
Babam tili - arǵy atalarymyz tili
Syry tereń - qupıasy mol
Sýyryp al - julyp al
- Endi osy óleńdegi týǵan til degen tirkestiń ornyna qazaq tili dep oqıyq
Oı tolǵaý
- Óleń nelikten týǵan til dep atalǵan?
- Aqynnyń týǵan tilim, óz tilim dep otyrǵany qaı til?
- Ózderiń týǵan tildi qalaı qurmetteısińder? (oqýshylardyń oıyn tyńdaý.)
- Týǵan tilimizdiń mártebesin kóterý úshin ne isteý kerek?
Sıtýasıalyq suraqtar
- Sen kitaphanada otyr ediń. Kenet ishke 2 qyz bala kirdi. Olar ulty qazaq bolǵanymen oryssha sóılesip otyr. Seniń oǵan kózqarasyń?
- Sen mektepke asyǵyp kele jatyp, kóshede kezdesken óziń qatarlas qurbydan ýaqyttyń qansha ekenin suradyń Ol saǵan orys tilinde jaýap berdi. Sen ne isteısiń?
- Seniń dosyń áńgime arasynda qazaq tilin shubarlap, orys sózderin aralastyra sóıleıdi. Seniń oǵan kózqarasyń?

Qorytyndy
- Sonymen búgingi sabaqta ne týraly aıttyq?
(5 oqýshyǵa test berý.)
Bes joldy óleń
Ne? Til
Qandaı? Memlekettik
Ne isteımiz? Qurmeteıdi, súıedi
Túıin sóz: Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik til - qazaq tili
Úıge tapsyrma
Jattaý. Til týraly esse jazý
Baǵalaý