Quqyqty biz qalaı túsinemiz?
Quqyqty biz qalaı túsinemiz?
Maqsaty: oqýshylarǵa quqyqtyq bilim berý, quqyq boıynsha bilgenderin qaıtalap eske túsirý, quqyqtyq tárbıe berý arqyly oqýshylardyń boıyna zańǵa degen súıispenshilik sezimin, óz quqyǵyn biletin Konstıtýsıadaǵy mindetterdi oryndaıtyn azamatty qalyptastyrý.
«Jer betindegi adamdar arasyndaǵy tártip ornatý úshin zańdy qoldaný – shólge jaýǵan jańbyrdaı qaıyrymdy.»
385 - hadıs Muhambet Paıǵambar
1. Negizgi oıdy tap. (mátinmen jumys)
2. Akvarıým tásili.
3. Jalǵasyn tap./maqal - mátel/
4. Óz jartyńdy tap.
5. «Qaǵıdalar» oıyny /suraqtar/
6. Tulǵany tany.
Qorytyndy /Azamat quqyǵy/, /mindetteri/
Qolyńda bolsa bir bılik,
Qarǵaǵa zalym bolmańyz.
Aldyńa kelse bitpes daý,
Ádilin aıtyp qorǵańyz.
/Tóle bı./
/ Muǵalimniń kirispe sózi/
Kishkene tarıhı sheginis jasaıyq. 15 ǵasyrdyń orta sheninde qazaq memleketiniń negizi qalandy. Jánibektiń balasy Qasym hannyń tusynda qazaq handyǵy kúshti memleketke aınaldy. Tarıhta tuńǵysh ret quqyqtyq ǵuryptar men normalar júıege keltirildi. Halyq ony «Qasym hannyń qasqa joly» dep atady. Ol bes bólimnen quraldy.
Qasym hannan keıin qazaq qoǵamynyń quqyqtyq júıesin damytýǵa aıtarlyqtaı úles qosqan Esim han boldy. Ol áskerı mindetti atqarý erejelerin kúsheıtti, áskerı tártibin buzý - shylarǵa qoldanylatyn jazany qataıtty. Qalǵan máselelerde Esim han burynǵy quqyqtyq ǵuryptar men zańdardy saqtap qaldy. Sondyqtan olarǵa halyq «Esim hannyń eski joly» degen at berdi.
Qazaqtyń quqyq júıesine úshinshi jáne sońǵy ret eleýli ózgerister engizgen Táýke han (1680 - 1718) boldy. Bul quqyq normalary jazba túrde saqtalyp, júzdegen jyldardan keıinde minsiz kúıde qaǵazǵa túsý múmkin bolǵan. Bul kodeksti «Táýke hannyń jeti jarǵysy» dep ataǵan.
Sondaı - aq, qazaq dalasynda Sot qyzmetin bıler atqarǵan. Qazaq bıleri arasynda bir zamanda ómir súrgen jáne ózderiniń erekshe qasıetteri men kózge túsip, tarıh betterinde qalǵan Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı.
Mine, balalar ózderiń baıqap otyrǵandaı quqyq degenimiz – zań ruqsat etetin adam tabıǵatyna, jaratylysyna saı áreketter jasaý múmkindigi eken.
QR - ń Konstıtýsıasy – eldiń basty saıası quqyqtyq qujaty. Konstıtýsıa latynnyń «constitutio» sózinen shyqqan «qurylym» degen maǵyna beredi. Elimizdiń Konstıtýsıasy - adamnyń quqyqtary, bostandyqtary, qadir - qasıetiniń gýmanısik tujyrymdamasy jáne qoǵamnyń damý deńgeıine sáıkes keletin ádiletti zań jıyntyǵy. QR Konstıtýsıasy 1993j 28 qańtarda, keıin 1995j 30 tamyzda qabyldandy. Zańdy parlament shyǵarady. QR Konstıtýsıasy 9 bólim 98 baptan turady. Al bala quqyǵy týraly konvensıa 1989 j 20 qarashada Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy qabyldady. Eki bólim 54 baptan turady.
«Negizgi oıdy tap» mátinmen jumys
Ana tilimiz arqyly ǵana biz halqymyzdy, Otanymyzdy tanyp bilemiz, halyq rýhynyń sarqylmas bastaýy da sonda jatyr. El - jurtymyzdy, týǵan jerimizdi, onyń ózen - kólderin, onyń borany men naızaǵaıyn ana tilimiz arqyly ǵana qabyldap, solarǵa degen perzenttik mahabbatymyzdy ana tilimiz arqyly jetkizemiz.
Ata - ana - óte qymbatty da asyl jandar. Ol degende ár balanyń jan-dúnıesinde bári jaınap ketedi. Bizdi ómirge ákelip, kıindirip, bar jaqsysyn aldymyzǵa tosqan ata - anany máńgi aıalaýǵa mindettimiz
Iá, keıde ata - anasyna til almaı, sóz qaıtaratyn balalar da bolady. Bul - olardyń eń úlken ári keshirilmes qateligi. Meıirimsiz jastar ákesin, ne sheshesin qarttar úıine tastap ketip jatqanyn kórgende, júregiń qan jylaıdy.
Basty baqyt - bárimizdi tirshilikke ákelip, ómir kórýimizge sebepker bolǵan ata - anamen birge ǵumyr keshý. Sol sebepti de ana men ákege degen sezim men mahabbat máńgi sýymaýy tıis.
Keleshek bilimdi mamandarsyz – buldyr.
Qazirdiń ózinde kóptegen mamandarǵa zárýlik basym. Solardyń ornyn toltyrý jáne qoǵam ómiriniń barlyq salasyna belsene aralasý úshin biz óz tańdaýlarymyzdy jasaýymyz qajet. Alaıda, sol kásipti ıgerý úshin de bilim kerek. Al, onyń negizi mektepte qalanady.
Bilim bosaǵasynda áıteýir orta bilim alý qajet - aý degen durys emes. Ekinshiden, joqtyq jaǵadan alǵan mezgilde «kıimim joq» degen syltaýmen mektepke barmaı júrgen balalar da barshylyq. Qalaı oılasaq ta, mektepke barmaýdyń zardaptary kóp. Bilimsiz, mádenıeti tómen, qabiletsiz balalar ómirden úlesterin ala - al - maıdy. Odan ata - analardyń ózi zardap shegedi.
Bilimdi bolsaq, keleshekti nurlandyryp, Otanymyzdyń irgetasy bola alamyz.
Respýblıkamyzdyń memlekettik nyshandary Ánuran, Jalaý jáne Eltańbasy álemge áıgilenip, jer betindegi irgeli el ekenimizdi rastaıdy.
Mektepte ár lıneıka saıyn Ánuran aıtylady. Ol bizdiń jerimizge, Otanymyzǵa degen súıispenshiligimizdi, mahabbatymyzdy oıatady.
Otan – ottan da ystyq bolýy kerek. Otanymyzdy sheksiz súıgende ǵana, onyń bolashaǵy úshin kúresip, shańyraǵyn bıiktetýge atsalysamyz.
Áskerge barmas úshin ótirik tólqujat jasatatyndar da bar. Sondaı sý júrek, qorqaq uldardy jek kóremin. Nebir sátterde ulanǵaıyr jerimizdi qorǵap, búgingi urpaqqa syılaǵan babalarymyzǵa bas ıemiz. Solardyń murasyn ustap, muratyn alǵa aparýdan jaltarǵandardy zań jolymen jazalaý kerek.
Bizdiń elimizdiń tabıǵaty tamasha: qazba baılyqtary da mol. Degenmen, búginde ózen, kólder tartyla bastady. Demalys aımaqtarynyń ózi qoqyspen toltyrylýda. Tipti otynnyń joqtyǵynan bútindeı bir aýyldar aınalasyndaǵy jasyl jelek ataýlyny kesip, tamyzyqqa aınaldyrǵan. Odan qala berse, baǵaly qustarymyzdy shetelge satý da boı kórsetip júr.
Al tabıǵat búgin, erteń jáne bolashaqta da urpaqqa kerek.
İ bólim
7 – bap.
1. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik til – qazaq tili.
İİ bólim.
27 - bap.
3. Kámeletke tolǵan eńbekke qabiletti balalar eńbekke jaramsyz ata - anasyna qamqorlyq jasaýǵa mindetti.
30 - bap.
1. Azamattardyń memlekettik oqý oryndarynda tegin orta bilim alýyna kepildik beriledi. Orta bilim alý mindetti.
2. Azamattyń memlekettik oqý ornynda konkýrstyq negizde tegin joǵary bilim alýǵa quqyǵy bar.
34 - bap.
2. Árkim Respýblıkanyń memlekettik nyshandaryn qurmetteýge mindetti.
36 - bap.
1. Qazaqstan Respýblıkasyn qorǵaý – onyń árbir azamatynyń qasıetti paryzy jáne mindeti.
38 - bap.
Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary tabıǵatty saqtaýǵa jáne tabıǵat baılyqtaryna uqypty qaraýǵa mindetti.
14 - bap.
1. Zań men sot aldynda jurttyń bári teń.
15 - bap.
1. Árkimniń ómir súrýge quqy bar.
2. Eshkimniń óz betinshe adam ómirin qıýǵa haqysy joq. Ólim jazasy erekshe aýyr qylmys jasaǵany úshin eń aýyr jaza retinde zańmen belgilenedi, ondaı jazaǵa kesilgen adamnyń keshirim jasaý týraly ótinish etý haqy bar.
29 - bap.
1. Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń densaýlyǵyn saqtaýǵa quqyǵy bar.
2. Respýblıka azamattary zańmen belgilengen kepildi medısınalyq kómektiń kólemin tegin alýǵa haqyly.
79 - bap. Kámeletke tolmaǵandarǵa taǵaıyndalatyn jaza túrleri.
1. Kámeletke tolmaǵandarǵa taǵaıyndalatyn jaza túrleri:
• Aıyppul;
• Belgili bir qyzmetpen aınalysý quqyǵynan aıyrý;
• Qoǵamdyq jumystarǵa tartý;
• Túzeý jumystary;
• Qamaý
• Bas bostandyǵynan aıyrý bolyp tabylady.
«Jalǵasyn tap»
1. Urlyq túbi -...
2. Bireýge or qazba -...
3. Zańnyń quryǵy...
4. Ótiriktiń quıryǵy...
5. Týra bıde...
6. Týǵandy bıde...
7. Qolyńmen istegendi -...
Qaǵıdalar oıyny
1. Qazaqstan Respýblıkasyn kim basqarady? /Prezıdent/
2. Adam quqyǵyn qorǵaıtyn zańdardy kimder shyǵarady? /parlament/
3. Balalarǵa qamqorlyq kórsetý kimderdiń qasıetti boryshy? /ata - ana/
4. Balalardyń ne alýǵa konstıtýsıalyq quqyǵy bar? /bilim/
5. QR - da bala quqyqtary týraly konvensıa qashan qabyldandy? /1989 j 20 qarasha/
6. Konstıtýsıa sóziniń aýdarmasy /qurylym/
7. Konstıtýsıa qashan qabyldandy? /1995j 30 tamyz/
Qorytyndy.
Azamat quqyǵy
↓
jeke basynyń bostandyǵyna, eńbek etýge, demalýǵa, bilim alý, ar - ojdandy saqtaý ómir súrý, jeke menshik ıesi bolýǵa, densaýlyǵyn saqtaýǵa, turǵyn úı ıesi bolý, oıdy erkin aıtý
Azamattyń negizgi mindetteri:
Konstıtýsıa men zańdardy saqtaý, adamdardyń quqyǵyn, bostandyǵyn, qadir - qasıetin qurmetteý, QR - syn qorǵaý, rámizderdi qurmetteýge, salyqtardy tóleýge, tabıǵatty saqtaý,
Maqsaty: oqýshylarǵa quqyqtyq bilim berý, quqyq boıynsha bilgenderin qaıtalap eske túsirý, quqyqtyq tárbıe berý arqyly oqýshylardyń boıyna zańǵa degen súıispenshilik sezimin, óz quqyǵyn biletin Konstıtýsıadaǵy mindetterdi oryndaıtyn azamatty qalyptastyrý.
«Jer betindegi adamdar arasyndaǵy tártip ornatý úshin zańdy qoldaný – shólge jaýǵan jańbyrdaı qaıyrymdy.»
385 - hadıs Muhambet Paıǵambar
1. Negizgi oıdy tap. (mátinmen jumys)
2. Akvarıým tásili.
3. Jalǵasyn tap./maqal - mátel/
4. Óz jartyńdy tap.
5. «Qaǵıdalar» oıyny /suraqtar/
6. Tulǵany tany.
Qorytyndy /Azamat quqyǵy/, /mindetteri/
Qolyńda bolsa bir bılik,
Qarǵaǵa zalym bolmańyz.
Aldyńa kelse bitpes daý,
Ádilin aıtyp qorǵańyz.
/Tóle bı./
/ Muǵalimniń kirispe sózi/
Kishkene tarıhı sheginis jasaıyq. 15 ǵasyrdyń orta sheninde qazaq memleketiniń negizi qalandy. Jánibektiń balasy Qasym hannyń tusynda qazaq handyǵy kúshti memleketke aınaldy. Tarıhta tuńǵysh ret quqyqtyq ǵuryptar men normalar júıege keltirildi. Halyq ony «Qasym hannyń qasqa joly» dep atady. Ol bes bólimnen quraldy.
Qasym hannan keıin qazaq qoǵamynyń quqyqtyq júıesin damytýǵa aıtarlyqtaı úles qosqan Esim han boldy. Ol áskerı mindetti atqarý erejelerin kúsheıtti, áskerı tártibin buzý - shylarǵa qoldanylatyn jazany qataıtty. Qalǵan máselelerde Esim han burynǵy quqyqtyq ǵuryptar men zańdardy saqtap qaldy. Sondyqtan olarǵa halyq «Esim hannyń eski joly» degen at berdi.
Qazaqtyń quqyq júıesine úshinshi jáne sońǵy ret eleýli ózgerister engizgen Táýke han (1680 - 1718) boldy. Bul quqyq normalary jazba túrde saqtalyp, júzdegen jyldardan keıinde minsiz kúıde qaǵazǵa túsý múmkin bolǵan. Bul kodeksti «Táýke hannyń jeti jarǵysy» dep ataǵan.
Sondaı - aq, qazaq dalasynda Sot qyzmetin bıler atqarǵan. Qazaq bıleri arasynda bir zamanda ómir súrgen jáne ózderiniń erekshe qasıetteri men kózge túsip, tarıh betterinde qalǵan Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı.
Mine, balalar ózderiń baıqap otyrǵandaı quqyq degenimiz – zań ruqsat etetin adam tabıǵatyna, jaratylysyna saı áreketter jasaý múmkindigi eken.
QR - ń Konstıtýsıasy – eldiń basty saıası quqyqtyq qujaty. Konstıtýsıa latynnyń «constitutio» sózinen shyqqan «qurylym» degen maǵyna beredi. Elimizdiń Konstıtýsıasy - adamnyń quqyqtary, bostandyqtary, qadir - qasıetiniń gýmanısik tujyrymdamasy jáne qoǵamnyń damý deńgeıine sáıkes keletin ádiletti zań jıyntyǵy. QR Konstıtýsıasy 1993j 28 qańtarda, keıin 1995j 30 tamyzda qabyldandy. Zańdy parlament shyǵarady. QR Konstıtýsıasy 9 bólim 98 baptan turady. Al bala quqyǵy týraly konvensıa 1989 j 20 qarashada Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy qabyldady. Eki bólim 54 baptan turady.
«Negizgi oıdy tap» mátinmen jumys
Ana tilimiz arqyly ǵana biz halqymyzdy, Otanymyzdy tanyp bilemiz, halyq rýhynyń sarqylmas bastaýy da sonda jatyr. El - jurtymyzdy, týǵan jerimizdi, onyń ózen - kólderin, onyń borany men naızaǵaıyn ana tilimiz arqyly ǵana qabyldap, solarǵa degen perzenttik mahabbatymyzdy ana tilimiz arqyly jetkizemiz.
Ata - ana - óte qymbatty da asyl jandar. Ol degende ár balanyń jan-dúnıesinde bári jaınap ketedi. Bizdi ómirge ákelip, kıindirip, bar jaqsysyn aldymyzǵa tosqan ata - anany máńgi aıalaýǵa mindettimiz
Iá, keıde ata - anasyna til almaı, sóz qaıtaratyn balalar da bolady. Bul - olardyń eń úlken ári keshirilmes qateligi. Meıirimsiz jastar ákesin, ne sheshesin qarttar úıine tastap ketip jatqanyn kórgende, júregiń qan jylaıdy.
Basty baqyt - bárimizdi tirshilikke ákelip, ómir kórýimizge sebepker bolǵan ata - anamen birge ǵumyr keshý. Sol sebepti de ana men ákege degen sezim men mahabbat máńgi sýymaýy tıis.
Keleshek bilimdi mamandarsyz – buldyr.
Qazirdiń ózinde kóptegen mamandarǵa zárýlik basym. Solardyń ornyn toltyrý jáne qoǵam ómiriniń barlyq salasyna belsene aralasý úshin biz óz tańdaýlarymyzdy jasaýymyz qajet. Alaıda, sol kásipti ıgerý úshin de bilim kerek. Al, onyń negizi mektepte qalanady.
Bilim bosaǵasynda áıteýir orta bilim alý qajet - aý degen durys emes. Ekinshiden, joqtyq jaǵadan alǵan mezgilde «kıimim joq» degen syltaýmen mektepke barmaı júrgen balalar da barshylyq. Qalaı oılasaq ta, mektepke barmaýdyń zardaptary kóp. Bilimsiz, mádenıeti tómen, qabiletsiz balalar ómirden úlesterin ala - al - maıdy. Odan ata - analardyń ózi zardap shegedi.
Bilimdi bolsaq, keleshekti nurlandyryp, Otanymyzdyń irgetasy bola alamyz.
Respýblıkamyzdyń memlekettik nyshandary Ánuran, Jalaý jáne Eltańbasy álemge áıgilenip, jer betindegi irgeli el ekenimizdi rastaıdy.
Mektepte ár lıneıka saıyn Ánuran aıtylady. Ol bizdiń jerimizge, Otanymyzǵa degen súıispenshiligimizdi, mahabbatymyzdy oıatady.
Otan – ottan da ystyq bolýy kerek. Otanymyzdy sheksiz súıgende ǵana, onyń bolashaǵy úshin kúresip, shańyraǵyn bıiktetýge atsalysamyz.
Áskerge barmas úshin ótirik tólqujat jasatatyndar da bar. Sondaı sý júrek, qorqaq uldardy jek kóremin. Nebir sátterde ulanǵaıyr jerimizdi qorǵap, búgingi urpaqqa syılaǵan babalarymyzǵa bas ıemiz. Solardyń murasyn ustap, muratyn alǵa aparýdan jaltarǵandardy zań jolymen jazalaý kerek.
Bizdiń elimizdiń tabıǵaty tamasha: qazba baılyqtary da mol. Degenmen, búginde ózen, kólder tartyla bastady. Demalys aımaqtarynyń ózi qoqyspen toltyrylýda. Tipti otynnyń joqtyǵynan bútindeı bir aýyldar aınalasyndaǵy jasyl jelek ataýlyny kesip, tamyzyqqa aınaldyrǵan. Odan qala berse, baǵaly qustarymyzdy shetelge satý da boı kórsetip júr.
Al tabıǵat búgin, erteń jáne bolashaqta da urpaqqa kerek.
İ bólim
7 – bap.
1. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik til – qazaq tili.
İİ bólim.
27 - bap.
3. Kámeletke tolǵan eńbekke qabiletti balalar eńbekke jaramsyz ata - anasyna qamqorlyq jasaýǵa mindetti.
30 - bap.
1. Azamattardyń memlekettik oqý oryndarynda tegin orta bilim alýyna kepildik beriledi. Orta bilim alý mindetti.
2. Azamattyń memlekettik oqý ornynda konkýrstyq negizde tegin joǵary bilim alýǵa quqyǵy bar.
34 - bap.
2. Árkim Respýblıkanyń memlekettik nyshandaryn qurmetteýge mindetti.
36 - bap.
1. Qazaqstan Respýblıkasyn qorǵaý – onyń árbir azamatynyń qasıetti paryzy jáne mindeti.
38 - bap.
Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary tabıǵatty saqtaýǵa jáne tabıǵat baılyqtaryna uqypty qaraýǵa mindetti.
14 - bap.
1. Zań men sot aldynda jurttyń bári teń.
15 - bap.
1. Árkimniń ómir súrýge quqy bar.
2. Eshkimniń óz betinshe adam ómirin qıýǵa haqysy joq. Ólim jazasy erekshe aýyr qylmys jasaǵany úshin eń aýyr jaza retinde zańmen belgilenedi, ondaı jazaǵa kesilgen adamnyń keshirim jasaý týraly ótinish etý haqy bar.
29 - bap.
1. Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń densaýlyǵyn saqtaýǵa quqyǵy bar.
2. Respýblıka azamattary zańmen belgilengen kepildi medısınalyq kómektiń kólemin tegin alýǵa haqyly.
79 - bap. Kámeletke tolmaǵandarǵa taǵaıyndalatyn jaza túrleri.
1. Kámeletke tolmaǵandarǵa taǵaıyndalatyn jaza túrleri:
• Aıyppul;
• Belgili bir qyzmetpen aınalysý quqyǵynan aıyrý;
• Qoǵamdyq jumystarǵa tartý;
• Túzeý jumystary;
• Qamaý
• Bas bostandyǵynan aıyrý bolyp tabylady.
«Jalǵasyn tap»
1. Urlyq túbi -...
2. Bireýge or qazba -...
3. Zańnyń quryǵy...
4. Ótiriktiń quıryǵy...
5. Týra bıde...
6. Týǵandy bıde...
7. Qolyńmen istegendi -...
Qaǵıdalar oıyny
1. Qazaqstan Respýblıkasyn kim basqarady? /Prezıdent/
2. Adam quqyǵyn qorǵaıtyn zańdardy kimder shyǵarady? /parlament/
3. Balalarǵa qamqorlyq kórsetý kimderdiń qasıetti boryshy? /ata - ana/
4. Balalardyń ne alýǵa konstıtýsıalyq quqyǵy bar? /bilim/
5. QR - da bala quqyqtary týraly konvensıa qashan qabyldandy? /1989 j 20 qarasha/
6. Konstıtýsıa sóziniń aýdarmasy /qurylym/
7. Konstıtýsıa qashan qabyldandy? /1995j 30 tamyz/
Qorytyndy.
Azamat quqyǵy
↓
jeke basynyń bostandyǵyna, eńbek etýge, demalýǵa, bilim alý, ar - ojdandy saqtaý ómir súrý, jeke menshik ıesi bolýǵa, densaýlyǵyn saqtaýǵa, turǵyn úı ıesi bolý, oıdy erkin aıtý
Azamattyń negizgi mindetteri:
Konstıtýsıa men zańdardy saqtaý, adamdardyń quqyǵyn, bostandyǵyn, qadir - qasıetin qurmetteý, QR - syn qorǵaý, rámizderdi qurmetteýge, salyqtardy tóleýge, tabıǵatty saqtaý,
You Might Also Like
-
Matematıka páninen OJSB-ǵa daıyndyq jospary
