- 05 naý. 2024 00:31
- 266
Tulǵany damytýǵa baǵyttalǵan ınovasıalyq orta qurý
Tulǵany damytýǵa baǵyttalǵan ınovasıalyq orta qurý (prezentasıasymen)
Jańa ǵasyrdyń jan - jaqty zerdeli, talantty adamyn qalyptastyrý baǵytyndaǵy bilim berý máselesi memleketimizdiń basty nazarynda.
Egemendi el bolyp, « el mejesi - elýlikke ený» basty maqsatymyz bolǵan soń, bilim men ǵylym salasy dúnıejúzilik deńgeıge saı bolýy kerek.
Qazaqstan Respýblıkasynyń 2015 jylǵa deıingi bilim berý tujyrymdamasynyń negizgi maqsaty bilim berý júıesiniń barlyq deńgeıinde qoǵamnyń talaptaryna sáıkes bilimdi, kásibı biliktiligi joǵary tulǵany tárbıeleıtin básekege qabiletti bilim negizin qalyptastyrý. Búgingi tańdaǵy ustazdardyń mindeti memleket damýyna jaýapkershilik júginiń salmaǵyn sezinetin naryq jaǵdaıynda synaqqa tótep beretin, komýnıkatıvti, fýnksıonaldy shákirt daıyndaý. Qazirgi zamanǵa saı pán muǵalimi ǵana bolý az, muǵalim - ustaz, ınnovator, ınnotehnık bolýy tıis.
Muǵalim ınnotehnık ınovasıalyq tehnologıalardy jetik meńgergen pedagog dáreje - sine kóterilý úshin ınovasıalyq tehnologıalardy meńgerý kerek, sodan keıin pán boıyn - sha qandaı taraýǵa, ne taqyrypqa paıdalaný tıimdi degen zertteý júredi. Iaǵnı, árbir ınno - vasıalyq tehnologıalardy meńgeredi, sodan keıin meńgergen tehnologıalardy aprobasıa - dan sabaq barysynda qoldaný ótkizedi, muǵalim taldaý jasaı otyryp, qandaı taraýǵa nemese taqyrypqa saı qarap tıimdi tehnologıany tańdaıdy. Bir sabaqtyń barysynda birneshe tehnologıany kezekpen, tıimdi, oqýshyny jalyqtyrmaı júrgizýge bolady. Muǵalim oqýshynyń tabıǵı darynyn, qabiletin ashý, jas ereksheligin eskere otyryp, tehnologıa elementterin tıimdi paıdalana alý kerek.1. 2
«Pedogogıkalyq tehnologıa»degenimiz ne? Pedagog ǵalym Bespalko óziniń «Slagaemoe pedagogıcheskoe tehnologıa» degen eńbeginde bylaı deıdi: «Oqý tárbıe prosesiniń aldyn - ala júıeli túrde josparlanýy jáne onyń tájirıbede júzege asýy belgili bir pedagogıkalyq júıeniń tájirıbede júzege asý jobasy». Tehnologıa - óner, sheberlik, bilim, biliktilik, ádistemeler jıyntyǵy, ıaǵnı, grektiń óner, sheber degen sózinen shyqqan.
Jańa ǵasyrdyń jan - jaqty zerdeli, talantty adamyn qalyptastyrý baǵytyndaǵy bilim berý máselesi memleketimizdiń basty nazarynda.
Egemendi el bolyp, « el mejesi - elýlikke ený» basty maqsatymyz bolǵan soń, bilim men ǵylym salasy dúnıejúzilik deńgeıge saı bolýy kerek.
Qazaqstan Respýblıkasynyń 2015 jylǵa deıingi bilim berý tujyrymdamasynyń negizgi maqsaty bilim berý júıesiniń barlyq deńgeıinde qoǵamnyń talaptaryna sáıkes bilimdi, kásibı biliktiligi joǵary tulǵany tárbıeleıtin básekege qabiletti bilim negizin qalyptastyrý. Búgingi tańdaǵy ustazdardyń mindeti memleket damýyna jaýapkershilik júginiń salmaǵyn sezinetin naryq jaǵdaıynda synaqqa tótep beretin, komýnıkatıvti, fýnksıonaldy shákirt daıyndaý. Qazirgi zamanǵa saı pán muǵalimi ǵana bolý az, muǵalim - ustaz, ınnovator, ınnotehnık bolýy tıis.
Muǵalim ınnotehnık ınovasıalyq tehnologıalardy jetik meńgergen pedagog dáreje - sine kóterilý úshin ınovasıalyq tehnologıalardy meńgerý kerek, sodan keıin pán boıyn - sha qandaı taraýǵa, ne taqyrypqa paıdalaný tıimdi degen zertteý júredi. Iaǵnı, árbir ınno - vasıalyq tehnologıalardy meńgeredi, sodan keıin meńgergen tehnologıalardy aprobasıa - dan sabaq barysynda qoldaný ótkizedi, muǵalim taldaý jasaı otyryp, qandaı taraýǵa nemese taqyrypqa saı qarap tıimdi tehnologıany tańdaıdy. Bir sabaqtyń barysynda birneshe tehnologıany kezekpen, tıimdi, oqýshyny jalyqtyrmaı júrgizýge bolady. Muǵalim oqýshynyń tabıǵı darynyn, qabiletin ashý, jas ereksheligin eskere otyryp, tehnologıa elementterin tıimdi paıdalana alý kerek.1. 2
«Pedogogıkalyq tehnologıa»degenimiz ne? Pedagog ǵalym Bespalko óziniń «Slagaemoe pedagogıcheskoe tehnologıa» degen eńbeginde bylaı deıdi: «Oqý tárbıe prosesiniń aldyn - ala júıeli túrde josparlanýy jáne onyń tájirıbede júzege asýy belgili bir pedagogıkalyq júıeniń tájirıbede júzege asý jobasy». Tehnologıa - óner, sheberlik, bilim, biliktilik, ádistemeler jıyntyǵy, ıaǵnı, grektiń óner, sheber degen sózinen shyqqan.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.