Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń «Tanystyrý» poemasyn taldaý
Sabaq taqyryby: S. Toraıǵyrovtyń «tanystyrý» poemasyn taldaý
Sabaq maqsaty: 1. Jeti modýldikti paıdalana otyryp, sabaqty meńgertý:
2. Oqýshylardy tarıhqa shynaıy kózben qaraýǵa,
3. Jańa ádis - tásilderi arqyly oqýshylardyń sóıleý qabiletin damytý otyryp, shyǵarmashylyqqa baýlý..
Mindeti: Poemadaǵy keıipkerlerge minezdeme bere otyryp, poemanyń qurylysyna, shyndyq bolmysyna toqtalý;
Sabaq túri: aralas sabaq
Sabaq ádisi: RAFT, alty telpek
Pánaralyq b/s: tarıh
Kórnekiligi: slaıd
Sabaq barysy:
İ Uıymdastyrý:
Oqýshylarmen amandasyp, synyp tazalyǵyn tekserý, túgendeý.
İİ Jańa sabaq:
Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Toraıǵyrov Sultanmahmut (1893 - 1920) – aqyn, aǵartýshy. Soltústik Qazaqstan oblysynyń Ýálıhanov aýdanynda týǵan. Toraıǵyrovtyń 3 jasynda sheshesi qaıtys bolyp, 6 jasyna deıin ájesiniń tárbıesinde boldy. Keıin ákesi eki ulymen Baıanaýylǵa kóship, Toraıǵyr kentine taıaý jerge qonystandy. Toraıǵyrov alǵash ákesinen eskishe hat tanyp, 13 jasynan Muqan, Ábdirahman, Tortaı degen moldalardan dáris aldy. Óleńge úıir, shyǵystyq sújetter negizinde jyrlar týyndatqan Muqan molda táliminiń Toraıǵyrovtyń aqyn retinde qalyptasýyna ıgi áseri bolǵanymen, 1908 jyly baıanaýyldyq Ábdirahman moldanyń qataldyǵy, óleń shyǵarǵany úshin jas qalamgerdi jazalaýy onyń din men moldalar jaıly teris kózqarasynyń qalyptasýyna negiz boldy. 1911 jyly jańasha oqyǵan Nuraly ustazynyń kómegimen qazaq, tatar tilderindegi ádebı kitaptarmen, gazet - jýrnaldarmen tanysady. 1912 jyly Troıskidegi Ahýn Rahmanqulı medresesine túsedi, biraq munda bir jyldaı oqyǵan ol ókpe aýrýynyń zardabynan oqýdan shyǵyp qalady. Toraıǵyrov endi medresede oqýdy qoıyp, oryssha oqý izdeıdi, qala mańyndaǵy elde jaz boıy bala oqytady.
Toraıǵyrov poema janryn jańa arnada damytty. Ol sújetsiz poemalarynda ómirdegi san túrli máselelerdi keńinen qamtyp, órshil oı - túıinderin búkpesten, ótkir de ashyq nasıhattaýǵa tyrysty. Alǵashqy poemasy “Tanystyrýda” Alashorda qozǵalysyókilderin elge tanytý maqsatyn kózdedi.
Sultanmahmut 1918 jyldyń qysynda Abaı elinde bolyp, «Tanystyrý» atty poemasyn jazady. Aqyn «Aqpan tóńkerisinen keıin sara, dańǵal jolǵa bastaıtyn azamattar kimder?» degen suraqqa jaýap izdep sharq urady. Halyqqa jany ashıtyn, jol silteıtin qazaq zıalylarynyń jarqyn beınesin erekshe maqtanysh sezimmen jyrlaı bildi. Poema qara qazaq pen oqyǵan zıaly qazaq arasyndaǵy dıalogke qurylǵan. Qara qazaq:
Týǵanda qudaı ıip mundaı zaman,
Suraıtyn bir sózim bar senen, balam.
Tap bizdiń osy Semeı oblysynyń,
Kóshbasshy adamdaryn aıtshy maǵan.
Biz - daǵy josparlaıyq ózimizshe,
Dese de túk bilmeıtin qazaq nadan.
Aýmaly - tókpeli kezeńde bul saýaldy el bolashaǵyn oılaıtyn ár adamnyń qoıatyn suraǵy ekenin kóremiz. Buǵan oqyǵan zıaly qazaqta birden jaýap beredi. Ol:
Eshkimniń Álıhanǵa bar ma sózi,
Demeıdi qandaı qazaq ony oń kózi.
Semeı tursyn, jeti oblys bar qazaqtan,
Talassyz jeke - dara tur ǵoı ózi.
Eli úshin qurbandyqqa janyn bergen,
Bıt, búrge, qandalaǵa qanyn bergen.
Urydaı sasyq aýa, temirli úıde,
Zaryǵyp alash úshin beınet kórgen.
Á. Bókeıhanov, A. Baıtursynov, M. Dýlatovtardy tanystyryp, olardyń “biri – kún, biri – sholpan, biri – aı” ekendigin jazady, alashtyqtardyń qazaq halqynyń táýelsizdigi jolyndaǵy eńbekterin saralaıdy. Alash ókilderimen qosa, qazaqtyń kórnekti tulǵalary Abaı men Shákárimdi erekshe atap kórsetedi.
İİİ Alty telpek:
1. Aq telpek – fakt /tarıhı shyndyq/
2. Sary telpek – sáttilik /Sátti kezendi aıtý/
3. Qara telpek – sátsizdik
4. Kók telpek – taldaý jasaý Nege? Ne úshin?
5. Qyzyl telpek – sezimtal /emosıa/
6. Jasyl telpek - shyǵarma /aqylǵa syıymsyz oılar/
İÚ R – oqýshy
a - klass
f – óleń, esse, sýret
t -
Ú Úıge tapsyrma: «Tanystyrý» poemasyndaǵy keıipkerlerge minezdeme berý
Sabaq maqsaty: 1. Jeti modýldikti paıdalana otyryp, sabaqty meńgertý:
2. Oqýshylardy tarıhqa shynaıy kózben qaraýǵa,
3. Jańa ádis - tásilderi arqyly oqýshylardyń sóıleý qabiletin damytý otyryp, shyǵarmashylyqqa baýlý..
Mindeti: Poemadaǵy keıipkerlerge minezdeme bere otyryp, poemanyń qurylysyna, shyndyq bolmysyna toqtalý;
Sabaq túri: aralas sabaq
Sabaq ádisi: RAFT, alty telpek
Pánaralyq b/s: tarıh
Kórnekiligi: slaıd
Sabaq barysy:
İ Uıymdastyrý:
Oqýshylarmen amandasyp, synyp tazalyǵyn tekserý, túgendeý.
İİ Jańa sabaq:
Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Toraıǵyrov Sultanmahmut (1893 - 1920) – aqyn, aǵartýshy. Soltústik Qazaqstan oblysynyń Ýálıhanov aýdanynda týǵan. Toraıǵyrovtyń 3 jasynda sheshesi qaıtys bolyp, 6 jasyna deıin ájesiniń tárbıesinde boldy. Keıin ákesi eki ulymen Baıanaýylǵa kóship, Toraıǵyr kentine taıaý jerge qonystandy. Toraıǵyrov alǵash ákesinen eskishe hat tanyp, 13 jasynan Muqan, Ábdirahman, Tortaı degen moldalardan dáris aldy. Óleńge úıir, shyǵystyq sújetter negizinde jyrlar týyndatqan Muqan molda táliminiń Toraıǵyrovtyń aqyn retinde qalyptasýyna ıgi áseri bolǵanymen, 1908 jyly baıanaýyldyq Ábdirahman moldanyń qataldyǵy, óleń shyǵarǵany úshin jas qalamgerdi jazalaýy onyń din men moldalar jaıly teris kózqarasynyń qalyptasýyna negiz boldy. 1911 jyly jańasha oqyǵan Nuraly ustazynyń kómegimen qazaq, tatar tilderindegi ádebı kitaptarmen, gazet - jýrnaldarmen tanysady. 1912 jyly Troıskidegi Ahýn Rahmanqulı medresesine túsedi, biraq munda bir jyldaı oqyǵan ol ókpe aýrýynyń zardabynan oqýdan shyǵyp qalady. Toraıǵyrov endi medresede oqýdy qoıyp, oryssha oqý izdeıdi, qala mańyndaǵy elde jaz boıy bala oqytady.
Toraıǵyrov poema janryn jańa arnada damytty. Ol sújetsiz poemalarynda ómirdegi san túrli máselelerdi keńinen qamtyp, órshil oı - túıinderin búkpesten, ótkir de ashyq nasıhattaýǵa tyrysty. Alǵashqy poemasy “Tanystyrýda” Alashorda qozǵalysyókilderin elge tanytý maqsatyn kózdedi.
Sultanmahmut 1918 jyldyń qysynda Abaı elinde bolyp, «Tanystyrý» atty poemasyn jazady. Aqyn «Aqpan tóńkerisinen keıin sara, dańǵal jolǵa bastaıtyn azamattar kimder?» degen suraqqa jaýap izdep sharq urady. Halyqqa jany ashıtyn, jol silteıtin qazaq zıalylarynyń jarqyn beınesin erekshe maqtanysh sezimmen jyrlaı bildi. Poema qara qazaq pen oqyǵan zıaly qazaq arasyndaǵy dıalogke qurylǵan. Qara qazaq:
Týǵanda qudaı ıip mundaı zaman,
Suraıtyn bir sózim bar senen, balam.
Tap bizdiń osy Semeı oblysynyń,
Kóshbasshy adamdaryn aıtshy maǵan.
Biz - daǵy josparlaıyq ózimizshe,
Dese de túk bilmeıtin qazaq nadan.
Aýmaly - tókpeli kezeńde bul saýaldy el bolashaǵyn oılaıtyn ár adamnyń qoıatyn suraǵy ekenin kóremiz. Buǵan oqyǵan zıaly qazaqta birden jaýap beredi. Ol:
Eshkimniń Álıhanǵa bar ma sózi,
Demeıdi qandaı qazaq ony oń kózi.
Semeı tursyn, jeti oblys bar qazaqtan,
Talassyz jeke - dara tur ǵoı ózi.
Eli úshin qurbandyqqa janyn bergen,
Bıt, búrge, qandalaǵa qanyn bergen.
Urydaı sasyq aýa, temirli úıde,
Zaryǵyp alash úshin beınet kórgen.
Á. Bókeıhanov, A. Baıtursynov, M. Dýlatovtardy tanystyryp, olardyń “biri – kún, biri – sholpan, biri – aı” ekendigin jazady, alashtyqtardyń qazaq halqynyń táýelsizdigi jolyndaǵy eńbekterin saralaıdy. Alash ókilderimen qosa, qazaqtyń kórnekti tulǵalary Abaı men Shákárimdi erekshe atap kórsetedi.
İİİ Alty telpek:
1. Aq telpek – fakt /tarıhı shyndyq/
2. Sary telpek – sáttilik /Sátti kezendi aıtý/
3. Qara telpek – sátsizdik
4. Kók telpek – taldaý jasaý Nege? Ne úshin?
5. Qyzyl telpek – sezimtal /emosıa/
6. Jasyl telpek - shyǵarma /aqylǵa syıymsyz oılar/
İÚ R – oqýshy
a - klass
f – óleń, esse, sýret
t -
Ú Úıge tapsyrma: «Tanystyrý» poemasyndaǵy keıipkerlerge minezdeme berý
You Might Also Like
-
Bilim berý salasy: «Qatynas»
