InfoHub Logo

I. Sabaqtyń taqyryby: Tulpar aqyndar
İİ. Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: S. Seıfýllın, İlıas Jansúgirovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly túsinik berý, mazmunymen tanystyrý, onyń ómirinen naqty málimetter berý.
2. Damytýshylyq: Tapsyrmalar, suraqtar, oıyn arqyly oqýshylardyń dúnıetanymyn, oılaý qabiletterin, jazba, aýyzsha til baılyqtaryn jáne shyǵarmashylyq qabiletterin damytý;
3. Tárbıelik: Qazaq tiline degen súıispenshiligin tárbıeleý, uly aqyndardyń ómirimen tanysa otyryp, qurmet, maqtanysh, súıispenshilik sezimderine baýlý, tárbıeleý.
Yntalandyrý: Bolashaqta oqýshylar alǵan bilimderin tájirıbe barysynda júzege asyrý qajet.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, toptyq jumys, mánerlep oqytý, baıandaý, Venn dıagramsy, ınteraktıvti taqta.
Kórnekiligi: portretter, slaıdtar.
İÚ. Uıymdastyrý kezeńi. 1. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa beıimdeý
2. Kezekshiniń esep berýi
3. Úı jumysy (aýyzsha, suraq - jaýap)
Ú. Jańa sabaq

1. Sózdik jumysy
Aıyrylyp – v razlýke
Tamamdaıdy – zakanchıvaet
Jarıalaý – obávlát
Baýraıynda – ý podnojá
Synshy – krıtık
Eńbek sińirgen qaıratker – zaslýjennyı deıatel

2. Mátinmen jumys
(mánerlep oqyp aýdarý, ár top klaster qurastyryp, túsingenin, óz oılaryn jetkizedi)
Uly aqyn İlıas Jansúgirov 1894 jyly Taldyqorǵan oblysynda týǵan. Tórt jasynda anasynan aıyrylyp, ákesiniń tárbıesinde boldy. İlıas aýylda qazaq – tatar tilindegi bastaýysh mektepte 5 jyl oqyp, 1911 jyly tamamdaıdy. 1920 jyly Tashkenttegi qazaq – qyrǵyz ınstıtýtynda oqıdy. Sodan soń aýylda muǵalim bolyp qyzmet isteıdi. Aqynnyń óleńderi 1920 jyldan bastap «Tilshi» gazetinde jarıalana bastaıdy.
İlıas. Jansúgirov – aqyn. Ol balalarǵa da arnap óleńder jazǵan. Ol «Qulager», «Kúı», «Kúıshi», «Dala» poemalarynyń avtory. M. Áýezov «Qulager» poemasyn «óleńmen jazylǵan roman» dep baǵalaǵan.

Sáken Seıfýllın – eńbek sińirgen qaıratker, aqyn, jazýshy, synshy ári ǵalym. Ol Or taýynyń baýraıyndaǵy Qarashilik qystaýynan shyqqan. Sáken orys – qazaq mektebinde oqydy. Odan keıin Aqmoladaǵy bastaýysh prıhod mektebinde, úsh klastyq qalalyq ýchılıshede, Ombydaǵy muǵalimder semınarıasynda oqydy.
«Eńbekshi qazaq» gazetiniń redaktory boldy. «ótken kúnder» jınaǵy 1914 jyly Qazan qalasynda basylyp shyqty. Óziniń qysqa ǵana shyǵarmashylyq ómirinde ol júzdegen óleń, ondaǵan poema, birneshe roman, poves, pesa, kóptegen áńgime, ocherk, syn jáne ádebı maqalalar jazdy.

3. «Boı sergitý» sáti
Zat esimdi syn esimge aınaldyrý
Adam – adamdyq
aqyn – aqyndyq
tulpar – tulparly
bala – balaly
qun – qundy
kelbet – kelbetti
4. Sózderdiń sınonımderin tabý.
Týý – ómirge kelý
tamamdaý – aıaqtaý
eńbek isteý – jumys isteý
jarıalaný – jaryqqa shyǵý
otbasy – januıasy
muǵalim – ustaz

5. Jaqsha ishindegi sózderdi, sóz tirkesterin aýdarý.
1. Sáken (nastoıashee ımá Sadvakas) (rodılsá) Jańqara aýdanynda týǵan.
2. Sáken (mnogo sdelal dlá razvıtıa novyı kazahskoı lıteratýry) úles qosty.
3. (Odın ız krýpneıshıh poetov) İ. Jansúgirov – qazaq ádebıetiniń negizin qalaýshylardyń biri.
4. İ. Jansúgirov (nasledıe svoeobrazno ı mnogogranno).
5. Sonymen qatar ol ádebıet páninen (ýchebnıkı) jazdy.
6. A. S. Pýshkınniń «Evgenıı Onegın( (polnostú pereveden roman)

6. Muǵalim: sonymen «Boı sergitý» sáti aıaqtaldy. Endi ár topqa kespe áripter beriledi, sol
áripterden qurastyrylǵan sóz toptyń aty bolmaq: E, K, E, Z, R – ZEREK; U, T, A, L, P, R – TULPAR

VI. Sóz tirkesterin durys qurastyryp, orys tiline aýdaryńdar. Sóılemder qurastyryńdar.
1) shyn aty
2) Omby muǵalimder
3) balalyq shaǵy
4) Beıimbet murasynyń
5) asa kórnekti aqyn
6) onyń shyǵarmashylyǵy
7) «Joldastar» atty
8) Aqsý aýdanynda a) sharýa otbasynda týǵan
á) kólemdi roman jazǵan
b) kóp qyrly, alýan syrly
v) İ. Jansúgirov
g) salmaqty jaǵy áńgimeleri
ǵ) Sadýaqas
d) semınarıasynyń stýdenti bolǵan
e) kóshpeli qazaq aýlynda
2. Sózderden sóz qurastyrý: a) Qystaýynan á) Qarashilik

3. «Qupıa sóz»
1 – topqa – KESHAKÓTÝ( Kókshetaý)
2 – topqa – QATYROǴLAND (Taldyqorǵan). 1 mın

4. «Búgin El arnada» 2 mın. Qaı top artyq sóz jazady.

bELes, jEL, bedEL, ELes, ELik, ELdik.
5. «Pıramıda» qurastyrý
S
Sý
San
Sana
Samal
Sandyq
Samaýyr

6. «Durys jaz»
Sıyrdan alynatyn taǵam (sút)
Uıyqtaǵanda kóretinimiz (tús)
Tazalyǵy joq adam (las)
Sıfrler qatary(san)
Adam sóziniń sınonımi (kisi)
Ydystyń túri (kisi)
Janýardyń aty (esek)
Abaı bol -... (saq)
Adamnyń dene múshesi (qas)
Eshkiniń tóli (laq)
Sandardy qatarymen qoıý (ret)

7. Berilgen sózder men sóz tirkesterin aýdarý
V nachalnoı shkole, stıhı poeta, dlá deteı, «roman napısannyı stıhamı», odın v ız pısateleı, seme bednogo kresánına, posle okonchanıı shkoly, master hýdojestvennogo raskaza, zolotoı fond, ogromnyı vklad, zaslýjennyı deıatel, krıtık, ızdano, za korotkýıý tvorcheskýıý jızn, okolo100 stıhotvorenıı, lıteratýrnye statı.

8. «Aýdarmysh sózderdi oqy»
Ylu – uly
Nyqa – aqyn
Naǵýt – týǵan
Ydıqo – oqıdy
Nazaq – qazan

9. «Bir sózben» frazeologızmder
Jumǵan aýzyn ashpaý - úndemeý
Kózdi ashyp jumǵansha – lezde
It arqasy qıanda – alys
Kózi ashyq – saýatty Qoı aýzynan shóp almas – momyn
Taıǵa tańba basqandaı – anyq
Betinen ot shyqqan – uıalý
Sý júrek – qorqaq
Qulaq aspaý – tyńdamaý

10. Venn dıagramsy
Sáken -------------------- ne ortaq ------------------- İlıas

VI. «Oı shaqyrý» strategıasy arqyly aqyndar týraly oılaryn qorytyndylaý, sabaqtan alǵan áserleri týraly oı bólisý
Ne bilemin?
Ne bildim?
Ne bilgim keledi?
Baǵalaý
Úıge: Aqyndar týraly áńgimeleý