- 26 sáý. 2015 00:00
- 249
Tún edi
Tún edi. Kókte qaptap bult turdy,
Jel jylap, doly daýyl ulyp turdy.
Sekirip sary shash shaıtan, jyndar bılep,
Áldekim sylq-sylq qana kúlip turdy.
Japan túz, otsyz, sýsyz betpaq shólde,
Jyn-shaıtan meken etken taǵy jerde
Jas bala. Joldasym joq, japa-jalǵyz
Men kele jattym batyp qandy terge.
Kózimnen jas aqpady - qandar aqty,
Tabandy tilgiledi tastar qatty.
Qarqyldap qıqý salyp qarǵa-kuzǵyn,
Jalpyldap júregimdi shoqyp jatty.
Shashymdy juldy áldekim taldap-taldap,
Ystyq jas domalady kózden parlap.
Esirkegen jalǵyz jan boldy ma? Joq!
Jyladym japan túzde jalǵyz zarlap.
Áldekim: «Táıt! Shyǵarma úniń!-dedi,-
Sen - bir mal, bir bes baıtal - qunyń,- dedi,-
Shoqysyn qarǵa-quzǵyn júregińdi,
Tyrp etpe, jylama da, kúnim!-dedi.-
Oılama,- dedi,- Kúndi, sen - mal, kúńsiń,
Seksem de, soqsam-daǵy shyda, kón sen.
Shydamasań, qarsy «lám» deýshi bolma,
Tunshyǵyp kóz jasyńa kómil, ól sen!»-
Dedi de sol áldekim sylq-sylq kúldi,
Sol kúlý júregimdi júzge tildi.
Kúıik keýlep, júregim ot bop jandy,
Jubatýǵa sol kezde qaısyń keldi?!
Ashý kernep, ýlanyp, janyp ishten,
Jalynǵan bárińe de men emes pe em?!
Sol ýaqyt: «Bas jaqsysy - pálen at!»- dep,
Saýdalasqan, aǵekem, sen emes pe eń?
Sasyq dońyz, janýar, jýan qaryn,
Satatyn malǵaTáńirin, ıman, aryn,
Tastaǵandaı bolamyn júz tilgilep,
Ketkende qaınap, oınap ystyq qanym.
Súıetin erkeletip ájem, atam,
«Ómirińshe jyla!»- dep berdiń batań!..
Qushaqtap qysyp, kúrsinip jylaı berdiń,
Sarǵaıǵan sorly bolyp beıshara apam...
Qysty kúni borandy uzyn keshte,
Sorlynyń qasiret-zary syımaı ishke,
«Ýh!» degende aýzynan jalyn shyǵyp,
Otyrýshy ed qolyna alyp keste.
Kúrsinip, kesteni alyp tigýshi edi,
Móldiretip kóz jasyn tógýshi edi.
Nárkes kóz jasqa tolyp, shala shanshyp,
Kestesin qaıta taǵy sógýshi edi...
Ýf, Alla! Jan boldy ma bizden muńlyq?!
Darıǵa! He kórmedik, ne kórmedik?
Kórgenshe sonsha qorlyq, sonsha zorlyq,
Ý iship, otqa túsip nege ólmedik?!
Ólmedik! Zar eńiredik, sabyr ettik,
Shashatyn altyn sáýle tańdy kúttik.
Kóp kúttik, sógildik te, soǵyldyq ta,
Satyldyqta, tilekke aqyr jettik!
Mynaý tý kimniń týy? Áıel týy!
Endi áıel azat ushqan kóldiń qýy.
Ýlaǵan janymyzdy sansyz jyldar
Joıyldy búgingi kún qasiret ýy.
Anaý tań kimniń tańy? Áıel tańy!
Búgingi kún shyn azat áıel jany.
Soqyr qurt, sasyq dońyz, ket jolymnan,
Basar seni tógilgen áıel qany!
Jel jylap, doly daýyl ulyp turdy.
Sekirip sary shash shaıtan, jyndar bılep,
Áldekim sylq-sylq qana kúlip turdy.
Japan túz, otsyz, sýsyz betpaq shólde,
Jyn-shaıtan meken etken taǵy jerde
Jas bala. Joldasym joq, japa-jalǵyz
Men kele jattym batyp qandy terge.
Kózimnen jas aqpady - qandar aqty,
Tabandy tilgiledi tastar qatty.
Qarqyldap qıqý salyp qarǵa-kuzǵyn,
Jalpyldap júregimdi shoqyp jatty.
Shashymdy juldy áldekim taldap-taldap,
Ystyq jas domalady kózden parlap.
Esirkegen jalǵyz jan boldy ma? Joq!
Jyladym japan túzde jalǵyz zarlap.
Áldekim: «Táıt! Shyǵarma úniń!-dedi,-
Sen - bir mal, bir bes baıtal - qunyń,- dedi,-
Shoqysyn qarǵa-quzǵyn júregińdi,
Tyrp etpe, jylama da, kúnim!-dedi.-
Oılama,- dedi,- Kúndi, sen - mal, kúńsiń,
Seksem de, soqsam-daǵy shyda, kón sen.
Shydamasań, qarsy «lám» deýshi bolma,
Tunshyǵyp kóz jasyńa kómil, ól sen!»-
Dedi de sol áldekim sylq-sylq kúldi,
Sol kúlý júregimdi júzge tildi.
Kúıik keýlep, júregim ot bop jandy,
Jubatýǵa sol kezde qaısyń keldi?!
Ashý kernep, ýlanyp, janyp ishten,
Jalynǵan bárińe de men emes pe em?!
Sol ýaqyt: «Bas jaqsysy - pálen at!»- dep,
Saýdalasqan, aǵekem, sen emes pe eń?
Sasyq dońyz, janýar, jýan qaryn,
Satatyn malǵaTáńirin, ıman, aryn,
Tastaǵandaı bolamyn júz tilgilep,
Ketkende qaınap, oınap ystyq qanym.
Súıetin erkeletip ájem, atam,
«Ómirińshe jyla!»- dep berdiń batań!..
Qushaqtap qysyp, kúrsinip jylaı berdiń,
Sarǵaıǵan sorly bolyp beıshara apam...
Qysty kúni borandy uzyn keshte,
Sorlynyń qasiret-zary syımaı ishke,
«Ýh!» degende aýzynan jalyn shyǵyp,
Otyrýshy ed qolyna alyp keste.
Kúrsinip, kesteni alyp tigýshi edi,
Móldiretip kóz jasyn tógýshi edi.
Nárkes kóz jasqa tolyp, shala shanshyp,
Kestesin qaıta taǵy sógýshi edi...
Ýf, Alla! Jan boldy ma bizden muńlyq?!
Darıǵa! He kórmedik, ne kórmedik?
Kórgenshe sonsha qorlyq, sonsha zorlyq,
Ý iship, otqa túsip nege ólmedik?!
Ólmedik! Zar eńiredik, sabyr ettik,
Shashatyn altyn sáýle tańdy kúttik.
Kóp kúttik, sógildik te, soǵyldyq ta,
Satyldyqta, tilekke aqyr jettik!
Mynaý tý kimniń týy? Áıel týy!
Endi áıel azat ushqan kóldiń qýy.
Ýlaǵan janymyzdy sansyz jyldar
Joıyldy búgingi kún qasiret ýy.
Anaý tań kimniń tańy? Áıel tańy!
Búgingi kún shyn azat áıel jany.
Soqyr qurt, sasyq dońyz, ket jolymnan,
Basar seni tógilgen áıel qany!