InfoHub Logo

Turaqty tirkesterdiń mysaldary maǵynasymen tómende ↓

Til arqyly qatynas jasaǵanda, sózder dara kúıinde emes, bir-birimen tirkesip qoldanylady.

Tirkes eki túrli bolady.

1. Quramyndaǵy sózderdiń ornyn ózgertýge nemese basqa sózdermen almastyrýǵa bola beretin erkin tirkes. Mysaly: úlgili bala degenniń ornyna úlgili qyz deýge bolady, dıktant jazý degenniń ornyna shyǵarma jazý, hat jazý, mazmundama jazý dese de bolady. Mundaı erkin tirkester sóz tirkesi dep atalady. Erkin sóz tirkesiniń beretin maǵynasy sol tirkesti quraıtyn sózderdiń maǵynalarymen baılanysty bolady.

2. Maǵynasy bir tutas, quramyn ózgertýge, basqa sózben almastyrýǵa bolmaıtyn, bir sózdiń ornyna ǵana jumsalatyn da tirkester bar. Mysaly: qoı aýzynan shóp almas, ıt jandy, taıaq tastam jer, muzǵa otyrǵyzyp ketý, jumǵan aýzyn ashpaý, kózdi ashyp jumgansha t. b. Qoı aýzynan shóp almas degenniń ornyna- túıe aýzynan shóp almas, ıt jandy degenniń ornyna mysyq jandy dep ózgertip aıtýǵa kónbeıdi.

TURAQTY SÓZ TİRKESTERİ	ERKİN SÓZ TİRKESTERİ
1. Turaqty sóz tirkesteriniń quramyndaǵy sózderdiń ornyn aýystyrýǵa kelmeıdi.	Erkin sóz tirkesiniń quramyndaǵy sózderdiń ornyn ózgertýge bolady.
2. Turaqty sóz tirkesiniń maǵynasy onyń quramyndaǵy sózderdiń maǵynalarynan alshaq bolady.	Erkin sóz tirkesiniń maǵynasy sol tirkesti quraıtyn sózdermen tikeleı baılanysty bolady.
3. Turaqty sóz tirkesiniń quramyndaǵy sózder bir ǵana sıntaksıstik qyzmet atqarady.	Erkin sóz tirkesiniń quramyndaǵy sózderdiń árqaısysynyń jeke-jeke sıntaksıstik qyzmeti bolady.

Turaqty tirkesterdiń mysaldary maǵynasymen tómende ↓

Sondaı-aq mundaı tirkes kórkem, beıneli bir uǵymdy bildiredi: qoı aýzynan shóp almas — jýas, ıt jandy — kónbis, taıaq tastam — jaqyn, muzǵa otyrǵyzyp ketý — aldaý, jumǵan aýzyn ashpaý — úndemeý, kózdi ashyp-jumǵansha — lezde degen maǵynalardy bildirip, bir sózdiń ornyna qoldanylady. Sondyqtan mundaı tirkesterdi turaqty tirkester deıdi. Turaqty tirkestiń maǵynasy onyń quramyndaǵy sózderdiń maǵynalarynan týmaıdy, basqa bir maǵynany bildiredi. Mysaly: qabyrgańmen keńes — oılan, besikten beli shyqpaı — erte, qas pen kózdiń arasynda — shapshań maǵynalaryn bildiredi.

Neshe sózden quralsa da, turaqty tirkes bir ǵana uǵymdy bildiredi. Sóılem ishinde bir ǵana músheniń qyzmetin atqarady. Mysaly: Kózi ashyq, kókiregi oıaý azamattar elge qyzmet etedi. Osy sóılemdegi kózi ashyq, kókiregi oıaý turaqty tirkestiń suraǵy qandaı? Sanaly degen bir maǵynany bildiredi, anyqtaýyshtyq qyzmet atqarady.

Oryn jaǵynan ábden qalyptaskan, quramy ózgertýge kelmeıtin, bári tutasyp bir maǵynany bildiretin, bir ǵana sóılem múshesi retinde qoldany-latyn tirkesti turaqty tirkes deımiz. Turaqty tirkester ǵylym tilinde frazeologıa, frazeologızm dep te atalady.

Turaqty tirkesterdiń mysaldary maǵynasymen tómende ↓

Bir-birine antonım bolatyn turaqty sóz tirkester:

Betinen oty shyqty (uıaldy) – Beti búlk etpedi (uıalmady).

Ajary syndy (muńaıdy) – Qýanyshy qoınyna syımady (qýandy).

Qoly qolyna juqpady (tez qımyldady) – Saýsaǵynyń ushyn qımyldatpady (qozǵalmady, esh nárse istemedi).

Bir-birine sınonım bolatyn turaqty sóz tirkester:

Úrip aýyzǵa salǵandaı; qyzdyń jıǵan júgindeı – sulý, ádemi, kórikti, kelbetti, ásem, t.b.

It ólgen jer; ıt arqasy qıanda – alys, qashyq, shalǵaı;

It terisin basyna qaptady; jerden alyp, jerge saldy – urysty, sókti, balaǵattady.

Turaqty tirkester  : A, Á, B, Ǵ, D

Aǵama jeńgem saı, apama jezdem saı – minez-qylyǵy úıles
Aǵynan jaryldy – eshteńeni jasyrmady, bar syryn aqtardy
Ajl oǵy atyldy – óldi, mert boldy
Ajary kirdi – kóriktendi
Azýy alty qarys – qaharly
Azýyn aıǵa biledi – meılinshe batyl qaırat kórsetti
Aıdar taqty – áıgili qyldy
Aıdarynan jel esedi –  asqaqtap dáýren súrý
Aıdy aspanǵa shyǵardy – aty shyqty, tań qaldyrdy
Aıdyń kúni amanda – aman-esende, tynyshtyqta
Aımandaı qyldy – áshkerelendi, uıatty boldy
Aına qatesi joq  – dál, tup-týra
Aıtaqqa erdi – ósek-aıańǵa erdi
Aıtqan sóz qulaǵynan aǵyp ketti – túsinbedi
Aıy ońynan týdy – joly boldy
Aıyzy qandy – kóńili jaı tapty, qumary qandy
Aıylyn jımaý – jasqanbaý, seskenbeý
Aq aýyz qyldy – aldap ketti
Aq jarqyn – ashyq kóńildi
Aq ıyq –  aıryqsha asyl qyran
Aq kıizge kóterdi – han saılady
Aq saýsaq – jalqaý
Aq tamaq – qyzdyń sulý tamaǵy
Aqyl(oı) tarazysyna saldy – oılandy
Aqysyn jeý – eńbeginiń aqysyn bermeý
Ala aýyz (alty baqan) – birligi joq
Ala boldy – arazdasty
Ala kózimen atty – jek kórip, tiktese qarady
Alaqanǵa qarady-  dámelendi
Alaqannyń aıasyndaı – tar jer
Alaqanyna túkirdi – iske daıyn turdy
Al-dal boldy – áýre –sarsań kúıge tústi
Alqam-salqamy shyqty – tozyǵy jetti
Alqymynan aldy – qınady
Almasyn qanǵa sýardy – kektendi
Alpys eki tamyry bosady – eljirep, meıirimi tústi
Arany ashyldy – ash kózdendi
Arasynan qyl ótpeıdi – óte tatý
Arqa súıeý – súıenish eti
Arqany keńge salý – asyqpaý, saspaý
Arqasy muzdap qoıa berdi – seskendi
Arnasyna (sabasyna) tústi – ashýy tarqady
Artyna sóz qaldyrdy – keıingige ónegeli sóz qaldyrdy
As ash ózegine tústi – ishken tamaǵy keselge soqtyrdy
As qaıyrdy – bata berdi
Asyǵy alshysynan tústi – joly boldy
At aryltý – áýre bolý
At oınatty – basyndy
At salysý – kómektesý
At izin salmaý – habarlaspaý
At izin sýytpaý – jıi kelip turý
Atarǵa oǵy joq – ashýlanǵan adam
At-tonyn ala qashý – basyn alyp qashý, jaýapkershilikten bas tartý
Aýzyn býǵan ógizdeı – úndemeıtin adam
Aýzyna qum quıyldy – jaǵy qarysty, sóıleı almady
Aýzynan bir eli tastamaıdy – únemi aıtady
Aýzynan salbyrap túskenbeı – aınymaı uqsaǵan
Aýzynyń salymy bar – nesibeli kisi
Aýyz jalasý – jaqtasý, bolysý
Ash kóz – qomaǵaı adam
Aıaǵy aspannan keldi – tas talqany shyqty
Aıaqtandyrý  – úılendirý
Áı deıtin áje joq, qoı deıtin qoja joq – bassyzdyq, tártipsizdik
Áńgimesi jarasý – ortaq til tabysý
Áper baqan – shash al dese, bas alatyn adam
Bazary tarqady – dáýreni ótti
Balaqtaǵy bıt basqa shapty – bolmashy jurt qorlady
Barmaǵyn tistedi – ókindi
Bas bildirý – úıretý
Bas ızedi – kelisý
Bas ımeý –  kelispeý, berilmeý
Bas kespek bolsa da, til kespek joq – salttan attaý joq
Basynan sóz asyrmaý – basyndyrmaý
Baýyr basý – úırený
Bes aspap – ónerli
Bes saýsaqtaı bilý – jetik bilý
Bet baqtyrmaý – boı bermeý
Betke aıtý – shyndyqty kózine aıtý
Betke shirkeý boldy – uıatqa qaldyrdy
Bıt qabyǵynan bıalaı toqyǵan – óte sheber
Bıti torǵaıdaı, moıny yrǵaıdaı – aryq
Búırekten sıraq shyǵarý – bolmashy nárseden shataq shyǵarý
Búıideı tıdi – álek saldy
Ǵaıyp eren qyryq shilten – musylmandardy qorǵap júretin kıeli beıneler
Dalaǵa ketti – bosqa ketti
Dám-tuzy jaraspady – tatý-tátti tura almady
Demine (keýdesine ) nan pisirdi – maqtanyp isip ketti
Dymyn shyǵarmaý – úndemeý
Dilgir bolý – óte muqtaj bolý

Turaqty tirkester: E, J, I, K, Q

Eki aıaǵyn (ókpesin) qolyna alý – aıaǵy-aıaǵyna juqpaý
Eki aıaǵyn bir etikke tyǵý – qysymǵa alý
Eki ezýi eki qulaǵyna jetý – qýaný
Eki kózi tórt boldy – qoryqty
Eki kózi sharasynan shyǵý – qorqý
Eki qolynan demin alý – bolyp, jetisip otyrý
Eńbegin saýdy – adal kún keshti
Eńsesi qurý – saǵyný
Er qarýy – bes qarý – qylysh naıza, sadaq, shoqpar, soıyl – erler asynyp júretin qarýlar
Ereýil atqa er salý – elin qorǵanýǵa asyný
Ernin shyǵardy – mazaqtady
Erniniń emeýrinin tabý – kóńilin tabý
Esek qurty murtyna túsý – baıý
Etek-jeńin jıý – esin jıý
Etekten alý – kedergi jasaý
Eshkimniń ala jibin attamaý – qıanat jasamaý
Jaǵadan alý – qylǵyndyrý
Jaǵasyn ustaý – tańdaný
Jaǵy sembedi (tynbady) – kóp sóıledi
Jaǵyna pyshaq janyǵandaı – aryq
Jaıdyń atqan tasyndaı – asa qudiretti, myqty
Jalǵandy jalpaǵynan basý – molshylyqta ómir súrý
Janary ketti – kóziniń nury ketti
Jandy jegideı jeý – qınalý
Jany zár túbine jetý – qorqý
Jany siriden jaralǵan eken – myqty
Janyn qoıarǵa jer tappaý – álek bolý
Jaranyń aýzyn alý – eski dertti eske túsirý
Jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeý – tynym tappaý
Jaýyrynan jel ótý – azap shegý
Jegenin jelkesinen shyǵarý – sazaıyn berý
Jelkesin qasý – qysylý, sasý
Jeme-jemge kelgende – sheshýshi sátte
Jer astynan jik shyqty, qos qulaǵy tik shyqty – taban astynan bále shyqty
Jer aıaǵy qıanda (ıt ólgen jer, ıt arqasy qıanda, jer túbi) – alys
Jer bolý – uıalý
Jer jutý – joq bolý
Jer qabý – ólý
Jer qaptyrý – aldaý
Jetim qyzdyń toıyndaı – eleýsiz
Juldyzy ońynan týý – joly bolý
Jumǵan aýzyn ashpaý – sóılemeý
Jumyrtqadan jún qyryqqan – qý
Júz taıysý – urysý
Júzi qaıtý – taısalý
Júzi solý – júdeý
Júziktiń kózinen ótkendeı – sulý
Jún terisin sypyrý – ólimshi etip sabaý, azaptaý
Júndeı tútti – ábden sabady
Júregi alyp ushty (júregi aýzyna tyǵyldy, júregi attaı týlady) – qatty tolqydy
Júreginiń túgi bar – batyr
Júrisi suıyq – isi mardymsyz
Jyl kórdiń be, aı kórdiń be? – kóp uıyqtaǵanǵa aıtady
Jylan jalaǵandaı – túk qaldyrmaý
Jylannyń basy qaıtý – ashtyǵy basylý
Jynynan aırylǵan baqsydaı – ne isterin bilmeý, abdyrap sasý
Jyrtysyn jyrtý – namysyna shapty, soıylyn soqty, joǵyn joqtady, shashbaýyn kóterdi
Jibi túzý – durys adam
Jigeri qum bolý – sharshaý, taýy shaǵylý, jasyp qalý
Jiligi shaǵylý – beti qaıtý
Zárezap bolý – júregi shaılyǵý, úreıi ushý
Zári qaıtý – ýy tarqaý
Zárine miný – qaharlaný
Zyǵyry qaınaý – ashýlaný
Iegi qyshý – dámelený
Ine shanshar jer joq – tolyq, tyǵyz
Inemen qudyq qazǵandaı – qıyn, aýyr
Ineni jipke tizý – bále qýý
Ineniń jasýyndaı – azǵantaı
Ineniń kózinen ótkendeı – pysyq
It arqasy qurysty – qaıratqa mindi
It baılasa turǵysyz – adam turǵysyz
It basyna irkit tógilý (aq túıeniń qarny jarylý) – molshylyq ornaý
It bolý – qor bolý
It pen qustyń arqasynda – kim kóringenniń arqasynda
It terisin basyna qaptaý – urysý, balaǵattaý
Ittiń qara tumsyǵyndaı kórý – jek kórý
Ittiń quly ıtaqaı – kim kóringen, kez kelgen
Iyǵyna sý ketý (ıyǵy salbyraý, unjyrǵasy túsý, salysýǵa ketý) – qajý, sharshaý
Iyǵynan dem alý – maqtaný
Iin tiresken – óte kóp
Iisi murnyna kirmeıdi – eshteńe sezbeý
Kádege asý – iske jaraý
Kárine miný – ashýlaný
Kebin kıý – aıaǵyn qushý
Kejegesi keıin tartý – jalqaýlaný
Kendiri kesildi – kóterem bolý
Keń balaq, jalpy etek – qolynan is kelmeıtin, olaq
Keń dúnıe tar bolý – dúnıeden túńilý
Kerdeń basý – talqandaý
Kesken jerinen qan shyqpas – qatal, uıatsyz adam
Keýdesine shaıtan kirý – azý
Kóz baılaý – aldaý
Kóz bolý – ıe bolý
Kóz jazyp qalý – adasý
Kóz qıyǵyn salý – kózdiń ushymen qaraý
Kóz salý – qaraý
Kóz súzý – telmirý
Kózi shalý– baıqaý, ańdaý
Kózge súıel bolý – jekkórinishti kóriný
Kózge túrtse kórgisiz – qarańǵy
Kózden ǵaıyp bolý – joq bolý
Kózdi ashyp-jumǵansha – tez
Kózdiń jaýyn alý – qyzyqtyrý
Kózdiń shyrymyn alý – azdap uıyqtaý
Kózi (qarasy) batty – birjola joq boldy
Kózi alaqandaı bolý – qorqý
Kózi ashylý – sanasy oıaný
Kózi jetý – kámil sený
Kózi toıý – kóńili toıý
Kózine topyraq shashý – jamandyq jasaý
Kózine shóp salý – aldaý
Kók aıyl (doly) – ashýshań
Kók ala qoıdaı etý – sabaý, urý
Kók órim – bala kez
Kókeıin tesý – kóp qumartý
Kókesin tanytý – uryp-soǵý
Kókiregi qars aırylý – qaıǵyrý, ókiný
Kóldeneń sóz – jaǵymsyz qaýeset
Kórpeńe qaraı kósil – álińe qara
Kúlge aýnaǵan túıedeı – shań-shań
Kirerge tesik tappaý – uıalý
Kirpiginen qyraý tamǵan – qaharly
Kirpideı jıyrylý – jaqtyrmaý
Kirpik qaqqansha – tez
Kirpik qaqpaý – uıyqtamaý
Kirshik shalý – oıyna aqaý túsý
Qabaǵy kirbiń tartty – renjidi
Qabaǵyn qyraý shalý – qartaıý
Qabaǵyn qaqpaý – tez
Qabaq shytysty – urysty
Qabyrǵamen keńesti – jaqyn kisilermen kelisti, óz-ózimen oılasty
Qabyrǵasy qaıysý – qatty qınalý
Qadalǵan jerinen qan alý – degenin istetý
Qaımaǵy buzylmaý – birligi buzylmaý
Qaıraýy jetken – babyna kelgen
Qaqpannyń qandy aýzyn basý – qolǵa myqtap túsý
Qalpaqtaı ushý – qulap túsý
Qaltasyna sený – baılyǵyna sený
Qan jalaý – taıaq jeý
Qanat bitý – qarqyn alý
Qanatyn jazý – belgili bolý
Qanatyn qıý – sorlatý
Qandy balaq – ozbyr
Qany qaınaý – ashýlaný
Qanyna sińý – ádettený
Qanyna tartý – týysyna uqsaý
Qara esekke teris mingizý – artyna kir keltirý
Qara jaıaý emes – qur alaqan emes
Qarmaqqa túsý – ustalý
Qas pen kózdiń arasynda – tez
Qas qaraıǵanda – keshqurym
Qaýqary ketý – sharshaý
Qıqý saldy – dabyl qaqty
Qoı aýzynan shóp almas – momyn
Qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaý – tynyshtyq zaman ornaý
Qoıǵa shapqan qasqyrdaı – tas-talqan etý
Qol artý – nıet etý
Qol baılaý bolý – kedergi jasaý
Qol berý – kelisý
Qol jalǵaý (qol ushyn berý) – kómektesý
Qol qýsyrý – baǵyný, kóný
Qoltyqqa sý búrikti – jeliktirdi
Qoly ashyq – jomart
Qoly júrý – sáti kelý
Qý mańdaı – sorly
Qý moıyn – aryq
Qý sıraq – qydyrympaz
Qý tamaq – ash ózek, nápsi
Qý tańdaı – sózýar adam týraly mysqyl
Qulaǵy tesik – ár nárseden habardar adam
Qulaǵyn buraý – úgitteý
Qulaǵyn túrý – nazar salý
Qulaǵyna kirmeý – uqpaý
Qulaǵyńnyń tesigi bar ma, joq pa? – kereńbisiń?
Qulaqqaǵys etý – aıtar oıdyń ushyn shyǵarý
Qulaqqa urǵan tanadaı – typ-tynysh
Qulash sermeý – umtylý
Qunt qylmaý – eskermeý
Quralaıdy kózge atqan – mergen
Qurǵaq ýádemen qýyrdaq qýyrý – aldaý
Quryǵy uzyn – bıligi kúshti
Qyzyl óńesh – daýkes, sózýar
Qyzyl sıraq – kedeı
Qyzyl sóz – bos sóz
Qyzyl sózden bal jaǵý – madaqtaý
Qyzyl til – sheshen
Qylyshynan qan tamý – qatigez
Qyryq quraý – tozǵan
Qyryq pyshaq – arazdasqan
Qysqa jip kúrmeýge kelmeıdi – kedeılik
Qysqa qol – jetispeýshilik
Qysyr áńgime – bos sóz
Qytyǵyna tıý – ashýlandyrý

«TEZ», «SHAPSHAŃDYQ» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder (is, áreket jaǵdaıdyń jyldamdyǵy týraly)

Apshysyn qýyrý

Aýyz jıǵansha (jımaı jatyp)

Aıaq astynan * (kenetten)

Aıaq qoly jerge tımeý

Á  –a- degenshe

Áni-mine degenshe

Áıt degende

Áp sáttiń arasynda

Bol-boldyń astyna alý * (asyqtyrý)

Dem (sátte) arasynda

El kóshti, jaý jetti* (asyqtyrý)

Joq jerden

Juldyzdaı  (synaptaı), (oqtaı) aǵý

Julyp alǵandaı

Kóz ilespeý

Kózdi ashyp jumǵansha* (kenetten)

Kútpegen jerden

Kirpigin aıqastyrǵansha

Qabaq (kirpik) qaqqansha* (kenetten)

Qabaq qaqpaı* (kenetten)

Qara quıyndaı (óte shyǵý)

Qas qaǵymda

Qas pen kózdiń arasynda

Qoldy -aıaqqa tıgizbeý

Qolma-qol

Lyp etkizý

Oıda joqta

Oılamaǵan jerden

Salyp uryp

Sol-aq eken

Sol sátte (boıda) mezette

Tizgin ushymen

Úsh uıyqtasa oıynda joq  (kenetten)

İzi sýymaý

«KENETTEN» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder (is-áreket, oqıǵanyń kenetten bolýy)

Aqaı joq, toqaı joq

Aıaq astynan

Áı-shaıǵa qaramaý

Joq jerden

Kútpegen jerden

Oıda joqta

Oılamaǵan jerden

Saıtannyń sapalaǵyndaı sap ete qalý

Saý (sap ete túsý), (qalý)

Tóbeden túskendeı

Tilge kelmeý* (ólip ketý)

Úsh uıyqtasa oıynda joq

«SÁTİ TÚSÝ» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Abyroı bolǵanda

Záýimen kelý

Qulannyń qasynýyna myltyqtyń basylýy

Surǵanǵa tilegen

İzdegenge suraǵan

«KÚNİ BOIY» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Erteden qara keshke deıin

Kún uzaq

Uzyndy kún

«JAQYN JER» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder (salystyrmaly ara qashyqtyq)

Bórik tastam jer

Bir qadam

Iek artym jer

Iek astynda

Qamshy salym jer

Qarǵa adym jer

Qarys attam jer

Qozy kógenindeı jer

Qol sozym

Oq jeter jer

Sidik shaptyrym jer (dóreki)

Taıaq tastam jer

«ALYS JER» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder (salystyrmaly qashyqtyq)

Adam aıaǵy baspaǵan

Aıshylyq jer

Jer men kóktiń arasyndaı

Jer moıny qashyq

Jer túbi

Jeti darıanyń ar jaǵy

Jeti qabat jer asty

Jeti qabat taý ústi

Jeti qyrdyń asty

It arqasy qıanda

It jekken jer

It ólgen jer

Kóz kórmes, qulaq estimes jer

Qıyr sheti

Qıyrdyń qıyry

Sý aıaǵy qurdym

Túıeniń tuıaǵy (túsken) túsetin jer

«QALYŃ» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Adam aıaǵy baspaǵan jer* (qashyqtyq)

Adam ótpes, ań ótpes

At qulaǵy kórinbeý

It tumsyǵy batpaıtyn jer

«TYNYSHTYQ» (sáti) maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Aspandaǵy qus ushýyn, jel esýin toqtatý

Qulaqqa urǵan tanadaı

Siltideı tyný

Tyrs etpeý

Shybynnyń ushqyny estilip turý

«TÝǴAN JER» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Ata meken

Kindik kesip, kir jýǵan jer

Kindik qany tamǵan jer

Qara orman

«DALA» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Baıtaq dala

Elsiz qula dúz

En dala

Qý medıen dala

Qulazyǵan qý dala

Qulan jortpas qý dala

Mıdaı dala

«BIİKTİK» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Aspanmen talasý

Kókpen tildesý

Taqıa jerge túspeý* (tar jer)

Shyrqaý bıik

«AZAIÝ», «TAÝSYLÝ» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Jer teńgedeı, aspan tebingideı bolǵanda (fólklor)

Temir etikten teńgedeı, temir taıaqtan teben deı qalǵanda (fólklor), (kóp júrip sharshaǵanda aıtylady)

«ÓTE KÓP», «MOL» (zattyń kóptigi) maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

At kópir

Aýzy murnynan shyǵý

Aıaq alyp júrgisiz

Byqyp jatý

Byrdaı bolyp jatý

Esep joq

Jyrtylyp aıyrylý

Itten de kóp

Qumyrsqadaı qujynaý

«ORYN JOQ» (tar jer, bos oryn bolmaý) maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Ine shanshar jer joq

Qan bazar (yǵy-jyǵy, adamnyń kóptigi)

Tastaǵan taqıa jerge túspeý

«KÓP» (adam, ásker) maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Jer qaıysý

Qara qurymdaı (qaptaý)

Qara nópir

Qısabyna kóz jetpeý

Qısap joq* (kóp)

Qumyrsqadaı qaptaý

Samsaǵan sary qol

«KEŃ MOL» (salystyrý) maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Jerden piship alǵandaı* (sheberlik)

Moldan oıyp alǵandaı

«AZ» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

At tóbelindeı

Bir túıir

Bir ýys

Bir shaınam

Bir úzim

Joqtyń qasy

Jumyryna juq bolmaý  (tamaq)

Qasqaldaqtyń qanyndaı * (tapshy zat)

Saýsaqpen sanaryqtaı

«QYMBAT» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Atasynyń qunyn suraý

Baǵasy aspandap turý

Baǵasy ýdaı

Baǵasy kúıip turý

«ARZAN» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Aıtýǵa turmaý

Arzan aldap soǵar

Arzannyń boıaýy tez ońar

Bes tıynǵa turmaý

Jiligi tatymaý

Jylap ketý

Sý tegin

«KESHKİ ÝAQYT», «YMYRT» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Aq pen qyzyl arasynda

Apaq-sapaqta

Eki keshtiń arasynda

El orynǵa otyra

Keshki zaýal shaq

Kóz baılanar, baılanbasta

Kóz baıanǵan kez

Kún uıasyna kirý  (kirerde)

Qara kóleńke

Qarańǵy túsý

Qas qaraıǵanda

Qyzyl ińirde

Sham jamyraý

Ymyrt qarańǵysy

Ymyrt jabylý

İńir qarańǵylyǵynda

«QARAŃǴY TÚN» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Aı qarańǵy

Jeti qarańǵy tún

Kózge túrtse kórinbeıtin

Kórdeı qarańǵy

«TAŃ ATÝ» maǵynasynda qoldanylatyn frazeologızmder

Ala tańda

Qulqyn sáride

Tań alageýimde

Tań ata

Tań beldeýlenip atyp kele jatqanda

Tań bozarǵanda

Tań  (bilinerde) biliner bilinbeste

Tań qulan ıektengende

Tań qylań bergende

Tań sazaryp atqanda  (sarǵaıǵanda)

Tań sáride

Tań syz bergende

MAQAL-MÁTELDER

Maqal-mátelder de turaqtalǵan, qalyptasqan sózder toby bolyp sanalady. Maqal-mátelderdegi sózderdiń de ornyn basqa sózdermen almastyrýǵa kelmeıdi. Birge aıtylǵanymen, maqal men máteldiń bir-birinen ózindik ereksheligi, aıyrmashylyǵy bolady:

1. Maqaldyń mazmunynda istiń sebebi men saldary birge aıtylyp, sharty men nátıjesi qatar beriledi. Mysaly, (Eger) isim ónsin deseń, (onda) eńbek et. Al mátelde istiń saldary aıtylyp, sebebi aıtylmaıdy. Mysaly, Sabyr túbi – sary altyn.

2. Maqal qurylysy jaǵynan kóbine qurmalas sóılem bolyp keledi. Mysaly, Eńbek etpeseń, elge ókpeleme; egin ekpeseń, jerge ókpeleme. Al mátel qurylysy jaǵynan kóbinese jaı sóılemge qurylady. Mysaly, Kóp túkirse – kól. Basqa pále tilden. t.b.

MAQAL	MÁTEL
Týǵan jerdeı jer bolmas, Týǵan eldeı el bolmas.	Saıaz sý sarqyrap aǵady.
Birlik bolmaı, tirlik bolmas.	Jeńiltektik jarǵa jyǵar.
Ustaly el ozar, Ustasyz el tozar.	Qaıtyp kirer esikti qatty jappa.
Jaqsydan úıren, jamannan jıren.	Táýekel kemesi sýǵa batpaıdy.
Uldyń uıaty – ákege, Qyzdyń uıaty – sheshege.	Sıyrdyń súti tilinde.

Nazar aýdar:

Saıttaǵy maqal - mátelder

Maqal-mátelder jaıly maǵlumat

Ulaǵatty sózder

Til týraly maqal - mátelder

Saıttaǵy barlyq maqal - mátelder

Óner-bilim, til týraly qanatty sózder

---