InfoHub Logo

Qazaq halqy kıiz úıdi «qasıetti, kıeli qara shańyraǵymyz» dep dáripteıdi, óıtkeni ol – myńdaǵan jylǵy baspanasy, mádenıeti, maqtanyshy, tabysy ári tarıhı eskertkishi. Munda ata-babamyzdyń túsinik-túısigi, uǵymy, tanymy, talǵamy, óner tájirıbesiniń tutas úlgisi, kórinisi jatyr. Bir ǵana kıiz úıden sáýlet, qurylys, sýret, qolóner, mádenıet sıaqty birneshe ónerdiń basyn quraıtyn ǵajaıyp týyndyny kóre alasyz. Kıiz úıge baılanysty aıtylatyn, mádenıetimizdi beıneleıtin, qazir umyt bola bastaǵan etnografıalyq sózder qanshama deseńizshi! Olardyń bárin qazirgi urpaq  bile bermeıdi. Kıiz úı qurylysy ataýlarynan qazaq tiliniń baı qazynasyn tanyp-bilýge bolady. Kıiz úı negizinen kıiz ben aǵashtan turady. Ol mańyzy men kólemine qaraı birneshe túrge bólinedi.

1. Kıiz úı túrleri men qoldanylý erekshelikteri

Orda – saltanatty, joǵary mártebeli adamdar bas qosatyn, eldik másele sheshetin nemese asa qurmetti han, bı, sultan otyratyn úı.munyń da birneshe túri bar.

Altyn Orda – 30 qanattan (keregeden) turatyn hannyń májilis ordasy.

Altyn úzik – 24 qanattan turatyn asa laýazymdy han otbasy turatyn úı.

Aq shańqan – 18 qanat aq orda, 12 qanat – el basylar, baı, bıler turatyn kıiz úıler.

Aq ala orda – 8 qanatty dáýletti baı úı.

Aq úı – 6 qanatty dáýletti adamdar úıi.

Boz úı, qońyr úı – 4-5 qanatty ortashalar turatyn qarapaıym kıiz úı.

Qarasha úı – kedeı úıi.

Otaý – jas jubaılar úıi.

Jolym úı, abylaısha, jappa – ýaqytsha ǵana otyratyn shaǵyn nemese jartylaı tigiletin úıler.

Kúrke, qos – aýylda as saqtaıtyn, dalada malshylar turatyn nemese kedeıler úıleri.

 

2. Kıiz úıdiń quramdy bólikteri

Úı quramy – úı súıekteri, kıizderi jáne arqan baýlary.

Úı súıekteri – úıdiń aǵashtan turatyn bólshekteri.

Kıizderi – kıizden turatyn bólshekteri.

Arqan-baýlary nemese baý-shýlary – qur, arqan, baý, jipten turatyn bólikteri.

Shańyraq – úıdiń bas bóligi. Ol birneshe ataýdan turady:

toǵyn – shańyraqtyń dóńgelek sheńberi,

kúldireýish – túndikti kóterip turatyn, aǵashtan ıip jasalǵan bólshek,

kepildik (kepil aǵash) – kúldireýishterdi biriktirip ustap turatyn aǵash,

qalamdyq – ýyqtyń qalamy (basy) kirip turatyn shańyraqtaǵy tórt buryshty tesik.

Ýyq – shańyraq pen kerege ortasyn qosatyn ıindi aǵash.

Qalamy – ýyqtyń shańyraq qalamdyǵyna suǵylatyn ushy.

Qary – ýyqtyń ıinine deıingi boıy.

Iini – ýyqtyń ıilgen (búgilgen) tusy.

Alaqany – ýyqtyń kerege basyna bekitiletin basy.

Ýyq baý – ýyqty keregege baılaıtyn jip.

Kerege – úı irgesi men sheńberin quraıtyn negizgi bólik.

Qanat – jınalǵan kerege.

Jeli – keregeni quraıtyn aǵashtar.

Erisi – aǵashtardyń kerege quraıtyn uzyny.

Saǵanaq, balashyq – aǵashtardyń qysqasy.

Yrý – ýyq pen keregege salynǵan oıýly syzyqtar.

Kóz – keregeniń tor kózderi (tor kóz, jel kóz).

Azat kóz – keregeniń kóktelmegen jerleri.

Syqyrlaýyq – kıiz úıdiń aǵashtan jasalǵan jarma esigi.

Kıiz esik – syqyrlaýyqtyń syrtynan jabylatyn esik.

Mańdaısha – eki bosaǵany joǵarǵy jaǵynan ustap turatyn berik aǵash.

Tabaldyryq – eki bosaǵany tómengi jaǵynan ustap turatyn aǵash.

Bosaǵa – mańdaısha men tabaldyryqty qosatyn jáne kerege bekitiletin aǵash.

Baqalaq – syqyrlaýyqty japqanda mańdaıshada bekitip turatyn aınalmaly aǵash tıek.

Týyrlyq – ordada kerege boıyn, shaǵyn úılerde shańyraqqa deıin jabatyn kıiz.

Úzik – ordada kerege men shańyraqqa deıin jabatyn týyrlyq bóligi.

Dódege (úzikti úı) – úı syrtynda kerege basy tusyna kıizden oıýlap jasalǵan áshekeıli kıiz.

Túndik – shańyraq ústinen jabylatyn tórtburyshty kıiz.

Túndik baý – túndikti beldeýge baılaıtyn baý.

Shı – kıiz úı bólshegin, turmys buıymyn jasaıtyn ósimdik.

Aq shı – kerege syrtynan, keıde týyrlyq syrtynan oraı tartylatyn toqyma shı.

Shym shı – oıý-órnekti, jún oralǵan, týyrlyq ishinen tartylatyn shı.

Tańǵysh qur – úı tikkende keregelerdi bir-birine qosyp baılaıtyn terme baý.

Basqur – kerege basy týyrlyqty tesip ketpeý úshin úı aınala júrgiziletin (tartylatyn) jalpaq oıýly qur.

Jelbaý – sándik úshin shańyraqqa baılanatyn shashaqty baýlar. Jeldi kúni úı shaıqalmas úshin oǵan salmaq baılanady.

Balaqbaý – kóshkende ýyqtardy qosyp baılaıtyn baýlar.

Aıaqbaý – ýyqqa sándik úshin baılaıtyn túrli jipter shoǵy.

Esikbaý – kıiz esiktiń baýy.

Tastama – kıiz esigin joǵarydan shańyraq arqyly mańdaıshaǵa baılaıtyn baý.

Keregeniń basy – keregeniń joǵarǵy jaǵy.

Keregeniń aıaǵy – keregeniń jerge tirelgen jaǵy.

Kerege qap – syrly kerege qajalmas úshin, ári kógine sý tımes úshin qaptalǵan kıiz.

Jel arqan – daýyldy kúnderi úıdi bastyra tartatyn arqan.

Kúıeý qazyq – úı syrtynda jel arqan baılanatyn qazyq.

Baqan – shańyraq kóteretin, kıiz esikti kóterip qoıatyn, bir jaq basy asha uzyn aǵash.

Jabyq – týyrlyqtardyń bir-birine aıqasa jabylatyn tusy.

Beldeý – jel turǵanda týyrlyq kóterilip ketpes úshin úı syrtynan eki jerden tartylatyn arqan.

Bas arqan – úıdiń barlyq salmaǵyn ustap turatyn, kerege basyn oraı mańdaıshaǵa bekitiletin berik arqan.

 

3. Úı jasaýlary

Úı jıhazdary – úı ishindegi dúnıe-múlikterdiń jalpy ataýy.

Adalbaqan – kıim ilýge arnalǵan ashaly, oıý-órnekti aǵash.

Asadal – ydys-aıaq qoıatyn jáshik.

Ábdire –zat, kıim, buıym salyp qoıatyn úlken sandyqtyń qarapaıym túri.

Sandyq – zat salatyn oıýly, syrty temirmen qaptalǵan úı múlki.

Sandyqqap – kóshkende qajalmas úshin kıizden jasalǵan jumsaq qaptama.

Jaǵlan – syrtyn bylǵarymen qaptaǵan sandyq túri.

Jáshik – qaqpaqpen jabylatyn tórt aıaqty múlik.

Qobdısha – sandyqtyń kishkene túri.

Júkaıaq – sandyq astyna turatyn oıýly tórt aıaqty aǵash.

Kebeje – órnektelip jasalǵan jáshiktiń bir túri.

Tósekaǵash – kereýet.

Shabadan – ishine kórpe, jastyq, kıim, buıym salatyn qalyń matadan, kıizden oıýlap jasalǵan múlik.

Kilem – júnnen toqylatyn buıym.

Tuskıiz – toqylǵan, júnnen basylǵan nemese matadan kestelengen keregege iletin kilemshe.

Tekemet – túrli tústi, oıý-órnekti túr salyp, kıizden basylatyn tósenish.

Alasha – órmekpen toqylyp, qosylatyn kilemshe.

Shymyldyq – erli-zaıyptylardyń jatarda tusyna ustaıtyn, aq matadan tigilgen perde.

Kórpe – ishine jún, maqta salyp, matadan tigilgen jamylǵy.

Tósek kórpe – adamdar astyna tóseıtin kórpe.

Kórpeshe – bir adam otyratyn shaǵyn kórpe.

Syrmaq – kıizden syryp jasalatyn tuskıiz nemese tósenish.

Taldyrma – jumsaq tósenish kıiz.

Ot kıiz – ot basyna, oshaq qasyna tóseletin kesek kıiz.

Týlaq – bosaǵa jaqqa tóseletin mal terisi.

Shypta – as turatyn jerdi qalqalap qoıatyn shı.

Mamyq – qus júninen jasalǵan jatyn tósenish.

Jastyq – basqa jastaıtyn qus júninen jasalǵan múlik.

Jastyq aǵash – jastyq astyna qoıatyn aǵash múlik.

Bóstek – qozy, toqty terisinen jasalǵan tósenish.

Kirsalǵysh – jeńil buıymdardy salyp, kerege basyna iletin, matadan áshekeılep jasaǵan buıym.

Boqsha – kitap nemese zat salatyn, kıizden nemese qalyń matadan jasalǵan dorba.

Júk – sandyq ústine jınalǵan tósek-oryn.

Júkjapqysh – júk ústine jabatyn kesteli japqysh.

Shatyr – jaýynnan, ystyqta kún kózinen qorǵanatyn jınalmaly baspana.

Besik – balany bóleıtin qasterli múlik. Onyń jastyq, mamyq, jaıalyq, tartpa, túbek, shúmek, besik japqysh t.b. bólikteri men buıymdary bolady.

 

4. Kúndelikti turmysta qoldanylatyn zattar

Qural-saımandar – sharýashylyqta qoldanylatyn eńbek quraldary.

Aıyr – shóp úıýge, jınaýǵa arnalǵan 3-4 tisti aǵash sapty temir.

Kúrek – temirden jasalǵan aǵash sapty kúreý aspaby.

Toqpaq – qazyq qaǵatyn aǵash qural.

Kerme – at baılaıtyn kerme arqan.

Ketpen – jer qazatyn qural.

Oraq – egin oratyn qural.

Beloraq – shóp, qamys shabatyn qural.

Arba – jazda kólikke jegetin 2-4 dóńgelekti tasymal qural.

Shana – qysta kólikke jegetin tasymal quraly.

Kúımeli arba, kúımeli shana – adam otyratyn jabyq arba nemese shana.

At shana – jeńil jáne ádemilep jasalǵan shana.

Mala – shóp, qamys tasıtyn shananyń bir túri.

Qorap – shybyqtan toqylǵan shanaǵa salyp zat t.b. tasıtyn qural.

Mosy – sháınek ilip otqa qoıatyn úsh aıaqty múlik.

Temiroshaq – qazan asatyn úsh aıaqty temir múlik.

Jeroshaq – jerden qazylyp, qazan asatyn oryn.

Dıirmen – un tartatyn tas qural.

Erkek tas – dıirmenniń astyńǵy beti.

Urǵashy tas – dıirmenniń ústińgi beti.

Shúldik – erkek tas ortasyndaǵy kindik temir.

Baqalaq – urǵashy tastyń kindik kiretin aǵash qalaǵy.

Iinaǵash – ıyqqa salyp sý tasıtyn múlik.

Kóseý – ot kóseıtin temir.

Shimshýir – shoq ustaıtyn temir qural.

Tutqysh – qol kúımes úshin qazan qulaǵyn ustaıtyn kıiz qalta.

Qorjyn – jolaýshynyń at artyna bókteretin kerek-jaraǵyn salatyn qos qaltaly buıym.

Qanar – jún salatyn úlken qap.

Súımen – muz oıatyn qural.

Qaljýyr – úsh qarmaqty temir.

Shot – aǵash shabatyn úı quraly.

Shotaıaq – shóp sýyratyn qural.

Jady – malǵa quraq, saban, júgeri týrap beretin qural.

Keli – tary túıetin qural.

Kelsap – keli ishindegi taryny túıetin qural.

Saqar – qýraıdy órtep alatyn tunba.

Sabyn (kir sabyn) – saqarǵa mal maıyn aralastyryp, qaınatyp jasaıtyn kir ketirgish qosyndy.

Buzaýshyq – kishkene sabyn

Alqyndy – sabynnyń ábden juqarǵan qaldyǵy.

Aý – balyq aýlaıtyn qural.

Qaza – qamystan toqyp, balyq aýlaıtyn qural.

Súzeki – qazadaǵy balyqty súzip alatyn torkóz.

Qarmaq – balyq aýlaıtyn qural.

Jutpa – balyqty tiri shanshyp, shortan aýlaıtyn qarmaq.

Qaıyq – ózennen ótýge arnalǵan aǵash qural.

Qaqpan – ań aýlaıtyn temir qural.

Tuzaq – symnan nemese qyldan jasaıtyn ańshy quraly.

Balta, tisteýik – turmys quraldary.

Inelik – aý toqıtyn aǵash qural.

Kisen – ury almas úshin at aıaǵyna salynatyn qulyptyń bir túri.

Shoshala – qural-jabdyq qoıatyn úıshik.

Nasybaı tostaǵan – nasybaı úgitetin ydys.

Úkkish – nasybaıdy úgitetin shoqpar.

Jaınamaz – namaz oqıtyn jaıma, tósenish.

Táspıq (táshbıyq) – namazdan keıin minajat etetin monshaqtar tizbegi.

Oqtaý – qamyr ysatyn jumyr aǵash.

Nantaqtaı – qamyrdy ıleıtin jáne ony oqtaýmen ysatyn jalpaq taqtaı.

Dıirmen teri – dıirmen astyna tóseıtin tósenish.

Eleýish – un eleýge arnalǵan dóńgelek jıekti, tor kózdi ydys.

Qaıraq – pyshaq, balta qaıraıtyn tas.

Túbittaraq – túbit tútetin temir tisti aǵash qural.

Qap, qapshyq – buıym salýǵa arnalǵan júnnen, qalyń matadan jasalǵan buıym.

Qyrǵysh – ydys túbindegi qaspaqtardy qyratyn temir.

Súıretpe – eki basyn at arqasyna salyp, zat súıretetin aǵash qural.

Oryndyq – adam otyratyn otyrǵysh.

Oryndyq – saba, mes astyna qoıatyn tórt aıaqty múlik.

Ottyq – ot shyǵaratyn kúkirtti zat.

Shaqpaq tas – bir-birine shaǵyp ot shyǵaratyn tas.

Jańǵyryq – aǵash shapqanda astyna qoıatyn dóńbek.

İstik – pisken etti qazannan túırep alatyn, qatty aǵashtan, arshadan, tobylǵydan jasalǵan súırik.

Kúrsi – kitap oqyǵanda astyna qoıatyn oryndyq.

Súlgi – jýynǵanda súrtinetin túkti oramal.

Oramal – qoldy, jýǵan ydystardy súrtetin mata.

Maılyq – maıly, kir zattardy súrtetin shúberek.

Almas – shyny kesetin qural.

Pyshaq – tamaq, zat kesetin aspap.

Lóket – mal soıatyn úlken pyshaq.

Báki – qaltaǵa salyp júretin múlik.

Qyn – pyshaq salyp júretin múlik.

Ustara – saqal-murt, shash alatyn ótkir qural.

Sypyrǵysh – iri qus qanatynan nemese shilik, jýsannan býyp jasalǵan úı sypyratyn múlik.

---