InfoHub Logo

Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Á.Nazarbaev «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasynda: «Uly dala Ál-Farabı men Iasaýı, Kúltegin men Beıbarys, Áz-Táýke men Abylaı, Kenesary men Abaı jáne basqa da kóptegen uly tulǵalar shoǵyryn dúnıege ákeldi»,- deı otyra, tarıhı sanany jańǵyrtý úshin, eń aldymen, ult qaharmandaryn úlgi tutýǵa, olardyń ónegeli ómiri men artyna qaldyrǵan qundy eńbekterin elge, ásirese jas urpaqqa keńinen nasıhattaýdy tapsyrǵan bolatyn. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev Qazaqstan halqyna alǵashqy Joldaýynda 2020 jyly halqymyzdyń uly perzentteri Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyq, Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoılaryn atap ótýimiz jáne bul tusta ysyrapshyldyqqa jol bermeı, ǵulama tulǵalarymyzdyń eńbekterin halyq arasynda dáripteýimiz kerek ekenin aıtqan bolatyn.

Ál-Farabı – ortaǵasyrlyq ǵylymdardyń qaı salasynda da úzdik bilimniń ıesi, ensıklopedıst ǵalym retinde dańqy shyqqan ǵulama-oıshyl. Ǵulama ǵalym jáne fılosof Arıstoteldiń logıkaǵa qatysty barlyq derlik eńbekterine, atap aıtsaq, «Metafızıka», «Nıkomahtyq etıka», «Rıtorıka», «Poetıka», Ptolomeıdiń «Álmagesine», Aleksandr Afrodızıskııdiń «Jan týraly» eńbegine, Evklıd «Bastaýlarynyń» birqatar taraýlaryna, Porfırııdiń «Isagogyna», túsiniktemeler jasady. Bulardyń arasynda «Fılosofıany meńgerýge daıyndyq», «Qaıyrymdy qala turǵyndarynyń kózqarastary týraly», «Azamattyq saıasat», «Baqytqa jetý týraly» eńbekteri bar. Ál-Farabı til biliminiń iri teoretıgi, lıngvıs, aqyn bolyp sanaldy. Ol jazý, kallıgrafıa, óleń, rıtorıka taqyrybyna túsinik jazdy. Farabıdiń eńbekteriniń túpki maqsaty – adam, adamshylyq máselesi. Ol adamnyń bilim, ǵylym ıgerip, tárbıeli azamat bolýyn quptaǵan. Budan asqan adam ómirinde qundylyq joq shyǵar. Adamzat jaratylystyń barlyq tirshilik ıesiniń bıik shoqtyǵy bolyp sanalady. Sol sebepten de ony qurmetteý, qasterleý qajet degen tujyrym jasaǵan. Bilim, izgilik, sulýlyq – Farabıdiń úsh ustanymy. Oıshyl ǵylymnyń bıik shyńyn dáriptegen ǵulama. Minsiz qoǵam, memleket, qala bolýy múmkin emes. Adamnyń ózi minge toly. Qoǵam bolǵan soń, ondaǵy adamdardyń arman, nıetterine tikeleı baılanysty. 

Ortaǵasyrlyq saıası-quqyqtyq oı tarıhynda shoqtyǵy bıik, ózindik orny bar tulǵa kezinde ekinshi ustaz, «Shyǵys Arıstoteli» atanǵan Ál-Farabı ekendigi barshamyzǵa belgili. Qazaq dalasynan shyqqan uly ǵulama, saıası oıshyl, áleýmettanýshy, matematıgi, fızıgi, astronomy, botanıgi, logıka jáne til mamany, mýzyka zertteýshisi Ábý Nasyr Muhammed ıbn Tarhan ál-Farabı 870-950 jyldary ómir súrgen. Ol Arys ózeniniń Syrdarıaǵa quıar jerinde ornalasqan Farab (keıingi Otyrar) qalasynda týdy. Jasynda sonda oqý-tárbıe alyp, keıin Buhara, Aleksandrıa, Kaır, Damask, Baǵdat qalalarynda turyp, bilimin ushtap, qyzmet atqardy.

Ál-Farabı dúnıege kelgen Otyrar qalasy iri saıası jáne mádenı ortalyq bolatyn. Ál-Farabı ózi dúnıege kelgen túrki mádenıetiniń rýhanı qundylyqtaryn boıyna sińirip ósti, ıaǵnı, túrki mádenıeti ózine tán dúnıetanymdyq baǵdarlar men kategorıalardy, bolmys prınsıpteri men dúnıeni uǵyný qundylyqtaryn qalyptastyrǵan bolsa, bul qundylyqtar onyń tulǵalyq qalyptasýyn anyqtady. Kóptegen farabıtanýshylar ál-Farabıdiń kózqarasyna túrki mádenı dástúriniń áser etkenin moıyndaıdy. Onyń Otyrardan qashan ketkeni, Baǵdadqa qashan kelgeni belgisiz. Ál-Farabıdiń rýhanı murasy barlyq ómiriniń barysynda qalyptasty jáne dúnıetanymdyq turǵyda, ıdeıalyq bastaýynda ár túrli mádenıetterdiń yqpaldarymen aıqyndalady

Ál-Farabı el basshylyǵyna laıyqty, osy kórsetilgen qasıetterdiń bári boıynda bar tulǵanyń sırek kezdesetinin atap ótedi. Sondyqtan, bul qasıetter eki tulǵada jınalsa, onda olar birigip basqarsyn deıdi. Al eki adamnyń boıynan tabylmaı, tórt-bes adamnan tabylsa, olar birge qosylyp basshylyq jasaýy kerek. Sonymen qatar, el basyna kerek negizgi qasıet – ol danalyq. Eger belgili bir ýaqytta eldiń basshylyǵynda danalyq bolmaı qalsa, onda eldiń birinshi basshysy tipti bolmaı-aq qoısyn, ondaı qalaǵa qaýyp tónedi,- dep eskertedi uly oıshyl. Ál-Farabı esimi kóptegen Eýropa elderine erteden tanymal bolyp, HII-HIII ǵǵ. ózinde-aq onyń fılosofıalyq traktattary ejelgi evreı jáne latyn tilderine aýdaryldy. Biraq ál-Farabı murasyn júıeli ári naqty zertteý onyń traktattarynyń mátini men aýdarmalaryn basyp shyǵarýmen qatar, zertteý jumystary HVIII-XIX ǵǵ. ortasynda shyǵa bastady. Ortaǵasyrlyq Eýropa klasıkalyq ejelgi grek fılosofıasymen kóp jaǵdaıda Ál-Farabı eńbekteri arqyly tanysty. Máselen, XII ǵ. kezinde onyń «Ǵylymdar klassıfıkasıasy» degen eńbegi latyn tiline eki ret aýdaryldy. «Sananyń máni týraly», «Suraqtar negizi», «Baqyt joly týraly» jáne logıkaǵa baılanysty traktattary men basqa da eńbekteri XII ǵ. bastap XVII ǵ. deıin latyn tiline birneshe ret aýdaryldy.

Ál-Farabı Platon jáne Arıstotel sıaqty qalalardyń klassı-fıkasıasyn jasaıdy. Ol minsiz qalany «adamnyń shynaıy ómir súrýi, jáne onyń ómirin saqtaýy, tamasha zattarǵa qol jetkizýde adamdar bir-birine kómektesetin qala» dep sıpattap, ol qalanyń ataýy «qaıyrymdy qala» deıdi. Ál-Farabıdiń qaıyrymdy qalasynda qaýymdar kóp. «Qaıyrymdy qalada bes bólim bar: asa laıyqty tulǵalar – oratorlar, esepshiler, batyrlar jáne baılar. Keıin din qyzmetshileri. Baılar-ol qaladaǵy baılyqty satyp alatyndar, jer ıelenýshiler, malshylar, satýshylar jáne oǵan sáıkes keletinder». Farabı bul týraly bylaı deıdi: «Ár adam óziniń tabıǵaty boıynsha bylaı ornalasqan, adam óziniń ómir súrýi jáne joǵary damýǵa qol jetkizý úshin jáne jalǵyz ózi qol jetkize almaıtyn kóptegen zattarǵa jáne onyń muqtajdylyǵyn eskere otyryp qandaıda bir zatty bere alatyn adamdar tobynan keıbir zattarǵa qajetsinedi». Adamnyń tabıǵatynan kómekti qajetsinip, qoǵam qurýǵa beıildi ekenin jáne qoǵamnyń túrleri kóptigin aıtady. Sebebi, árbir adamnyń tirshilik etýi men kemeldilikke jetýi úshin qandaıda bolmasyn qaýym kerek.

Ál-Farabı basqarýdy qaıyrymdy jáne qaıyrymsyz dep ekige bóldi. Qaıyrymdy, bilimdi, mádenıetti basqarý – halyqty baqytqa bastaıdy, olardyń isáreketin, erik-qasıetin osy jolǵa baǵyttaıdy. Ol úshin basqarý zań kúshine, ıgi tájirıbege negizdelýi tıis. Al qaıyrymsyz, nadan basqarýda teris áreketter men jaman qasıetter boı alady. Sondyqtan ol nadan adam basqarǵan, ozbyrlyqqa súıengen, qaıyrymsyz, qatal memlekettik tártipti ótkir synaıdy. Osy eńbeginde ol «Baqyt degenimiz – ıgilikterdiń ishindegi eń qadirlisi, eń úlkeni jáne eń jetilgeni. Artynan madaqtaýǵa nemese jazǵyrýǵa bolatyn jaǵdaılarda adam baqytqa jete almaıdy. Áreketimiz durys bolýy úshin bizdiń soǵan baratyn jolymyz qandaı bolýy kerek ekenin, al oıdaǵydaı bolýy úshin janymyzdyń afektisi qandaı bolýǵa tıis ekenin jáne jaqsy aqyl-parastqa jetý úshin ol parasat qandaı bolýǵa tıis ekenin anyqtap alýǵa tıispiz» dep atap kórsetedi jáne ár adamnyń oǵan tolyq quqyǵy bar deıdi. Mundaı qalalardyń basqa qalalardan basty aıyrmashylyǵy 33 jáne negizgi belgisi-joǵary tártip pen onyń turǵyndarynyń mádenıettiligi, sypaıygershiligi jáne bıleýshileriniń qaıyrymdylyǵy, aqyl-parasaty. Sondyqtan ál-Farabı bundaı qalalardyń ómir súrýi óziniń bilgirligi men ustamdylyǵyna tolyq jaýap bere alatyn bıleýshige tikeleı baılanysty dep tujyrymdaıdy. İzgilik - adamnyń basty qundylyǵy. «Kisige eki dúnıede paıdaly nárse: izgi is nemese minezi túzýlik. Ekinshisi - uıat, úshinshisi - ádildik. Bul úsheýi arqyly adam shyn baqyt tabady»-, deıdi Júsip Balasaǵun. Sizdergede qyzmetterińiz izgi, baqytqa ákelsin.

Qorytyndylaı kele, birinshiden, ál-Farabı uly ǵalym, ekinshiden, óner álemin, onyń ishinde mýzyka dúnıesin tereń zerttegen adam, úshinshiden ol  — sózsiz din áleminiń basty tuǵyrnamalaryn fılosofıalyq turǵydan negizdegen, osy baǵytta kóptep eńbek etken uly dalanyń ulyq tulǵasy.

Erlan Rýslanuly Baımaǵambetov

---