InfoHub Logo

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń (DDU) deregi boıynsha halyq densaýlyǵy 20% – tuqym qýalaıtyn keselderge, 20% – áleýmettik jaǵdaıǵa, 10% – densaýlyq saqtaý deńgeıine, 50% – ár adamnyń ómir súrý saltyna baılanysty bolady. Salaýatty ómir saltyna ónimdi eńbek, bıologıalyq rıtm men táýliktik rejımdi saqtaý,  jeke bastyń tazalyǵy, eń bastysy – tamaqtaný men qımyl-qozǵalys kiredi. QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń málimetterine sáıkes, 2022 jyly Qazaqstanda halyqtyń 34,2%-y sportpen aınalysqan, bul kórsetkish bir jyl buryn 31,6% bolǵan. Densaýlyq saqtaý mınıstrligi elimizde jalpy alǵanda 23,2% adam salaýatty ómir saltyn ustanady dep esepteıdi. 

Al bizdiń halyq ne iship, ne jeıdi? Áıgili halyqaralyq naryqtyq zertteýler agenttigi Euromonitor International 2022 jyldyń qarasha aıy men 2023 jyldyń naýryz aıynda Qazaqstandaǵy azyq-túliktiń quramyn zerttep kórdi. Sarapshylar naryqta taǵamdar týraly derekterdiń jetispeıtindigin jáne qansha kalorıa men qant tutynylǵanyn kórsetetin senimdi statısıka joqtyǵyn atap kórsetti. Olar osyny jáne ózge de derekterdi zertteýdiń qundylyǵy dep baǵalaǵan. 

100 g/ml-ge shaqqandaǵy ortasha qorektik qunardy anyqtaý úshin Euromonitor International Qazaqstandaǵy ártúrli bólshek saýda núktelerindegi azyq-túlik pen sýsyn ónimderiniń taǵamdyq qunaryn zerttedi. Ártúrli sanattaǵy ónimderdiń jan basyna shaqqanda tutynylatyn mólsherin eseptedi. Zertteý barysynda tek oralǵan azyq-túlik esepke alynǵanyn eskerý kerek. Oǵan jumyrtqa, et, balyq jáne teńiz ónimderi, sondaı-aq jańǵaqtar, burshaq jáne balalar (sútten jasalǵan) taǵamdary kirmeıdi.

Euromonitor málimeti boıynsha, 2022 jyly Qazaqstanda barlyǵy 764 mıllıon lıtrden astam alkogóldi jáne 3 mıllıard lıtrden astam alkogólsiz sýsyndar, 2,9 mıllıon tonna ártúrli oralǵan azyq-túlik ónimderi, 3,2 mıllıon tonnaǵa jýyq jańa pisken kókónister men jemister (onyń ishinde 2,2 mln tonna kartop) satylǵan.

Koronavırýs pandemıasynan soń beleń alǵan densaýlyqty kútý úrdisi qazaqstandyqtardy jemis-jıdek pen kókónisterdi kóbirek tutynýǵa úıretken. Bul sanattaǵy taǵamdardy satyp alý kórsetkishi kúrt ósip, ótken jylmen salystyrǵanda kókónisterdi satý 11%-ǵa, jemisterdi satý 7,5%-ǵa artqan. 2022 jyly eń ótimdi jemis-jıdekter «bestigine» mynalar kirdi:

- alma – 85,6 myń. tonna;

Oqýǵa keńes beremiz:

Búgin alma jedińiz be?

Alma – shıpanyń qaınar kózi

Alma qabyǵynyń paıdasy

Aport

- banan – 32 myń. tonna;

- almurt pen aıva – 30 myń. tonna;

- múkjıdek, kókjıdek, qarajıdek – 28 myń. tonna;

Oqýǵa keńes beremiz:

Qys mezgilindegi eń paıdaly jemister

- apelsın men mandarın – 23,4 myń. tonna.

Oqýǵa keńes beremiz:

Apelsın

Mandarın týraly ne bilesiz?

Osy kezde qazaqstandyqtar tamyrly kókónisterden kóbine mynalardy satyp alǵan:  

- kartop – 2,2 mln tonna

Oqýǵa keńes beremiz:

Myna azyq-túlikterdi biz durys tazalamaı kelippiz

- qyzanaq– 100 myń. tonna;

Oqýǵa keńes beremiz:

Tomtato — býdandastyrýdyń ónimdi nátıjesi

Kechýp paıda bolǵanda qyzanaq qosylmaǵan

- pıaz – 74 myń. tonna

Oqýǵa keńes beremiz:

Pıaz

Praktıkalyq málimetter (asqana)

Salystyryp qarasaq, gúldi qyryqqabat pen brokkolı tek 1,2 myń tonna ǵana satylypty. Nýtrısıologtar durys tamaqtaný úshin kerek dep sanaıtyn bul kókónisterdiń baǵasy kartoptyń baǵasynan 10 ese qymbat.  Mundaıda mıkroelementter men vıtamınderge baı sparja, batat, seldereıdiń baǵasy jaıly ne aıtýǵa bolady? Ortasha tabys tabatyn qazaqstandyqtarǵa paıdaly kókónisterdiń arzandaýyn, ıaǵnı kabachkı, asqabaq, qyzylsha, sábiz, kádimgi qyryqqabat  tańdaýǵa týra keledi. Alaıda, 2022 jyly jáne osy jyldyń qańtar men naýryz aıy aralyǵynda basqa da tamyrly kókónisterdiń satylymy 542,5 myń tonna bolǵan, bul kartop satylymynan 4 ese az.  

Euromonitor sarapshylary pandemıa kezinde densaýlyǵy men ımýndyq júıesine alańdaǵan kópshilik qantty tutynýdy azaıtqysy kelgenin anyqtaǵan. Alaıda, áleýmettik shekteýler alynyp tastalǵan soń, pandemıa kezinde saqtalǵan dıetalyq tártipter buzylǵan. Un jáne kondıterlik ónimder jan basyna shaqqanda bir kúnde tutynatyn kalorıa men qant mólsheri boıynsha áli de alda keledi. «Azyq-túlik  pen sýsyndardy tańdaýda eń basty faktor taǵamnyń dámine tireletindikten, kondıterlik ónimder, kúlshe, tátti toqash, unnan jasalǵan taǵamdar áli de alda keledi», – deıdi sarapshylar.  

Euromonitor sarapshylary qant, bal jáne tátti sýsyndardyń áli de kóp satylatynyn boljaıdy. Bular qasyqpen jeý úshin ǵana emes, úıde pisiretin túrli dámderge, tosap, túrli sýsyndar daıyndaýǵa asa qajet.

Quramynda qanty bar eń kóp tutynylatyn úshinshi iri azyq-túlik sanaty –alkogólsiz sýsyndar. Olardyń ishinde kola sıaqty quramynda qant bar sýsyndar birinshi orynda (barlyq alkogólsiz sýsyndar satylymynyń 26%), al gazdalǵan qant bar sýsyndardyń basqa túrleri ekinshi orynda (18%). Alkogólsiz sýsyndar naryǵynyń 10%-yn ishýge daıyn shaı, bótelkedegi sý 22%-yn quraıdy.

Sarapshylar qazaqstandyqtar qantty unatatyndyqtan, tátti qosylǵan sýsyndardyń áli de tanymal emes ekenin atap ótti. Degenmen, bul sanatta «salaýatty ómir salty» tendensıalary da baıqalady. Mysaly, adamdar hosh ıistendirilgen bótelkedegi sýdy (bul áli de sýsyndardyń az ǵana segmenti, biraq satylymy eń kóp ósti), ishýge daıyn shaı men 100% shyryndardy (shyryndarda qant mólsheri joǵary bolsa da) kóbirek unata bastady. Olar qant qosylǵan tabıǵı jemis shyrynyn artyq kóredi.

Sarapshylar birneshe jyldyń bederinde qazaqstandyqtar úshin qant az qosylǵan sýsyndar men shyryndardyń mańyzy artatynyna senimdi. Qazaqstanda kúni boıy, kóbine tátti-mátti qoıyp, qant qosylǵan sháı ishý ádeti keń taraǵan. Ol qant pen qant qosylǵan taǵamdardyń kóp satylýyna yqpal etedi. Degenmen, tutynýshylardyń densaýlyq saqtaýǵa jiti nazar aýdarýy ózge de densaýlyqqa paıdaly taǵamdar men sýsyndarǵa suranysty arttyrady dep boljaıdy sarapshylar.  

Alkogóldi sýsyndardyń ishinde satylymnyń 84%-y syraǵa, 10%-y sharapqa, 5%-y araqqa, al qalǵan shaǵyn úlesi daıyn kokteılder, lıkerler men kúshti alkogólge tıesili. Bir qyzyǵy, Euromonitor málimeti boıynsha, 2022 jyly alkogóldi satý ótken jylmen salystyrǵanda 4 paıyzǵa, ıaǵnı shamamen 32 mıllıon lıtrge azaıǵan.

Sonymen qatar, agenttik sarapshylary Qazaqstan úkimetiniń semizdik máselesine qatty kóńil bólýinen nátıje shyqty deıdi. DDU-nyń  málimetine sáıkes, 2016 jyly osy máselege tap bolǵan adamdar sany 33% dy qurasa, 2022 jyly 24% ǵa deıin azaıypty. Oǵan tek salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý úrdisi ǵana emes, tamaqtaný standarttaryn engizý de edáýir yqpal etti.

2022 jyly Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń málimetinshe, ólimge jıi dýshar etetin syrqattarǵa qan aınalym júıesi aýrýlary, tynys alý júıesiniń isikteri men aýrýlary, ýlanýlar, jaraqattar men as qorytý júıesiniń aýrýlary kirdi. Bir qyzyǵy, qant dıabeti bul qatarǵa kirmegen. Qant dıabetine qarsy qabyldanǵan ulttyq baǵdarlama men túrli naýqandar halyq arasynda qant dıabeti týraly málimettiń kóp taralýyna jol ashyp, osy syrqattan kóz jumatyndar sanyn azaıtty. Keıingi jyldary qant dıabetine shaldyqqandar sany azaıyp keledi. Halyqaralyq Dıabet Federasıasynynyń  málimetine sáıkes, Qazaqstanda 20-79 jas aralyǵyndaǵy adamdar arasynda qant dıabetiniń taralýy 2016 jyly 6,7%-ǵa, 2021 jyly 6,3%-ǵa tómendegen.   

Buǵan qosa, Qazaqstannyń Densaýlyq saqtaý mınıstrligi 2021-2025 jyldarǵa arnap «Deni saý ult» jobasyn jasady. Onda birqatar maqsattar qoıylǵan:

- salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý;

- medısınalyq qyzmetterdiń sapasyn arttyrý;

- ǵylymı medısına men kadrlyq áleýetti damytý

- densaýlyq saqtaýda birińǵaı sıfrlyq keńistik qalyptastyrý. 

Ol júzege asqan soń eldegi azamattardyń ómir súrý sapasy artyp, ortasha jas 75-ke jetedi degen úmit bar.

---