InfoHub Logo

Ár halyqtyń minez-qulqy, oıy, bolmysy óz zamanyndaǵy ádebıetinen bilinedi. Barlyq jaratylystyń búkil mándi maǵynasy – onyń ıdeıasy bolsa, halyqtyń tabıǵatyna baılanysty máni –ulttyq ıdeıa bolyp tabylady.

Jer betinde kóptegen ulttar ómir súrip jatyr, ár ult ózinshe «ulttyq ıdeıany» ustanady. Orys ǵalymdarynyń: «Ulttyq túsinik pen ulttyq ıdeıa bir-birimen tyǵyz baılanysty uǵymdar. Birinshi uǵym túgel álemge degen kózqarastaryn, ár ulttyń ózderi týraly  túsinikterin, dástúrler men salttaryn qasterleýlerin bildiredi. Al ulttyq ıdeıa barlyq túsinikti jalpylama túrde qamtıdy. Sol úshin kez kelgen berilgen anyqtama ózinshe durys bolady»dep aıtady. Bul da bir jaǵynan durys oı dep tanýǵa bolady. «Ulttyq ıdeıa» atty eńbegi bar N. A. Berdáevtiń ózi bylaı deıdi: «Ulttyq  minezdi, daralyqty anyqtaý ońaı emes. Sondyqtan buǵan dál anyqtama berý múmkin emes» deıdi.

Tarıhı damýǵa orasan zor úles qosqan G. V. F. Gegel: «Ár halyqtyń ózine tán, ózine ǵana tıesili enshisi bar» dep, «halyqtyq rýh» uǵymyn qoldanysqa engizdi. Gegeldiń oıynsha, halyqtyq rýh degen jalpy álemdik jaratylys rýhy men jeke dara adamnyń rýhyn baılanystyrýshy, osy halyqtyq rýh negizinde barlyq tarıhı prosester júredi. Halyqtyq rýhtyń eń bıik belgisi – ulttyń ózin tolyq tanýymen kórinis beredi. N. V. Gogoldiń «Pýshkın týraly bir-eki aýyz sóz»maqalasynda: «. . . ulttyq sıpat, beıne halyqtyń óziniń ózeginde jatyr» deıdi. Bul turǵyda Z. Qabdolovtyń Abaı týraly eńbeginde: «Ulttyń aqyny bolýonyń shyǵarmalaryndaǵy órnekterge, sıpattarǵa ǵana baılanysty emes. Iaǵnı, ult aqyny bolý tek shyǵarmalaryndaǵy beıneleý sózinde ǵana emes, sol halyqtyń, ulttyń ózine aınalý» dep keremet tujyrym jasaıdy.

Árbir halyq birte-birte jetilgen saıyn «halyqtyq rýh» uǵymynyń ornyna «ulttyq rýh» uǵymyn kóp qoldanady. Osy máseleni tereńinen zerttegen etnopsıholog G. Shpet «ulttyq rýh» halyqtyń tolyqtaı sıpatyn, ıdeıasyn beıneleıtin «obraz» uǵymymen tikeleı baılanysty ekendigin kórsetedi. Bul uǵym «ulttyq minez» uǵymymen birdeı, teń dárejede keledi. Qazirgi zertteýshiler de osy eki uǵym arasyna balamyq belgisin  qoıýǵa qarsy emes. Onymen qosa, ulttyq tólsanany da osy eki uǵym qataryna  qosqysy keletindigi baıqalady.

G. Lebon óziniń «Ideıalardyń halyqtar ómirindegi mán-mańyzy» degen eńbeginde qalyptasý men qatparlaný birden bola qoımatyn uzaq proses deıdi. Sol sebepti de tarıhı damý kezinde kez kelgen ıdeıanyń óný, órleý, damý jáne óshý kezeńderinen ótetindigi málim.

Sonymen, ulttyq ıdeıa degenimiz – halyqtyń bolmysyna baılanysty ózgerip, damyp otyratyn, desek te ózine tán belgilerin jaqyn ýaqytta joq qyla qoımaıtyn tarıhı bolmysynyń, sana-seziminiń, tabıǵı minezi men mádenıetiniń mánin, mańyzyn jınaǵan uıytqysy. Ulttyq rýh pen ulttyq ıdeıanyń arasyndaǵy jipsiz baılanys halyqtyń ózinen, ózeginen bastalady dep aıtýymyzǵa ádben bolady.

Ál-Farabı atyndaǵy QazaqUÝ-niń qazaq tili men ádebıeti mamandyǵynyń 1-kýrs magıstranty: Saǵynbaeva Ásel Radıkqyzy

QazaqUÝ-niń profesory, dosent: Janataev Danat Jańataıuly

---