XIV- XV ǵasyrdaǵy Moskva óneri
Dáristiń maqsaty.
1. Bilimdilik: XIV - XV ǵasyrdaǵy Moskva óneri týraly túsinik berý.
2. Tárbıelik: óz otanyn, halqyn shyn súıetin patrıot etip tárbıeleý.
3. Damytýshylyq: ár túrli strategıalar arqyly oılaý qabiletin, aýyzsha sóıleý mádenıetin damytý.
Dáriste qoldanylatyn kórneki quraldar: plakattar, sýretter.
Dáristiń qurylymy men mazmuny.
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Sálemdesý.
2. Stýdentterdi sabaqqa qatysýyn tizim boıynsha tekserý.
3. Stýdentterdi sabaqqa daıyndyǵyn, qural jabdyqtaryn tekserý.
İİ. Oqýshylardyń ótken taqyryp boıynsha bilimin tekserý:
Tekserý ádisi: Suraq jaýap.
Suraqtar:
Túsindirý ádisi: túsindirme
Hİİǵ. ónerindegi stıl knázdik saraıdaǵy sheberler qyzmet isteıtin sheber hanalardan basqa, monastyrlardaǵy jeke sheberhanalar paıda bola bastaıdy, Olar tapsyryspen qatar, jappaı satý úshin de jumys isteıdi, Hİİİ ǵ30 - 90 - jyldarynan bastap kórkemónerdegi qyzmet qalalyk jáne qaladan, tys ornalasqan shaǵyn monastyrlarda jasaldy, kóbinese ıkondar men qoljazbalar shaǵyn kólemdi mınnatúralardy áshekeıledi. Ǵıbadathana kurylystarynda jańa qórkemónerlik talǵamdar paıda bola bastady. Bul damý ár alýan mádenıet ortalyqtarynda ár túrli ereksheligimen kórindi.
14ǵ. sońy men basyndaǵy keskindemeshiler men sáýletshiler adam ómiriniń rýhanı, ishki beınesin ashýǵa talpyndy. Bul ıdeıalar Máskeýde týyndap, sýretshiler shyǵarmashylyǵyna yqpal etti.
1378 jyly hram qabyrǵasyn qabyrǵa sýrettermen toltyrǵan belgili vızantıalyq sýretshi Feofan - Grekpen birigip, 1405 jyly Andreı Rýblev te ózin sýretshi retinde kórsetedi.
XVǵ. son. y men XVIǵ. basynda, 1485 - 1487 jyldary Máskeýlik Kreml qurylysy bastalady. 1516 jyly qurylys aıaktalady, XV sońyndagysáýlet esk rtkishteriniń ereksheligi - tiginen bólinýinde edi. XVI g. Basynda sáýlet ónerine renesanstyk saryndar, klasıkalyq orderler belgileri enedi, al qondyrǵyly jáne monýment keskindemede batystyq áser bolmady. Ónerdegi monýmentti stılde ezin korsetken sýretshi Dıonısıı boldyBiz alǵashqy ǵasyrlarynda ómir súrgen otyryqshy slován taıpalary Rımdik ımperıa mádenıetimen tanyspyz, sodan áser alǵan taıpalarmen, halyqtarmen aralasyp, shyǵys eýropalyq úlken aýmaqta qonystanady. Orys memlekettigi paıda bolǵan aýmaqtaǵy halyq Vızantıa, Iran, Kavkaz jerlerimen, bolgarlyqtarmen shekaralas jatqandyqtan olardyń joǵary damyǵan qolónerin, jazýyn, sáýletin keskindemesin úırendi. Bul zattarǵa jatatyndar: qolóner, turmystyq jáne joralǵy eskertkishter qysh, ydystar, súıekten jasalǵan taraqtar, saqına, bilezikter, at ábzelderi bólshekteri, boıtumarlar, tuttar, pishinderi belgilengen árbir órnek qandaı da bir nysandy bildiredi. Mıfologıalyq kórinistegi belgili bir zattardyń qalyptaryn beıneleıdi. Máselen, syrǵa men saqınalar – kún, gúl aıdy, elestetedi. Zattardyń ár bireýiniń ózine tán maǵynasy boldy. Slavándyqtar ózen men kólge aǵash pen tasqa tabynady. Arheologıalyq zertteýler barysyndp tabyndyrǵan beınesiniń qarapaıym tastardan aıyrmashylyǵy kóp emes. Olar beıneleý saryndary men shartty belgilenýi boıynsha erekshelenedi. HIV ǵ sońy men basyndaǵy keskindemeshiler men sáýletshiler adam ómiriniń rýhanı ishki beınesin ashýǵa talpynady. Bul ıdeıalar Máskeýde týyndap, sýretshiler shyǵarmashlyǵyna yqpal etti.
İV. Jańa materıaldy bekitý: (qoıylǵan suraqtar men tapsyrmalar) Jańa ótilgen taqyryp boıynsha stýdent men suraq jaýap júrgizý.
Vİ. Qorytyndylaý (bilim baǵalaý).
Stýdentterdiń teorıalyq bilimderin, óorǵalǵan SÓJ jumystaryn baǵalaý.
Vİİ. Úı tapsyrmasy:
Biletin aqparattaryn jańa málimettermen tolyqtyrý. Berilgen taqyryptar boıynsha SÓJ jumystaryn qorǵaýǵa daıyndalý.
Ádebıetter tizimi:
1. Q. Boltabaev, E. Qosbarmaqov, A. Erkebaı., Óner 2007
2. Akıshev A. K. Iskýsstvo ı mıfologıa sakov. Alma - Ata, Naýka, 1985.
3. Akıshev K. A., Baıpakov K. M. Vosrosy arheologıcheskogo Kazahstana. Alma – Ata, 1979.
4. Ibraev B. A. Kosmogonıcheskıe predstavlenıa nashıh predkov // Dekoratıvnoe ıskýsstvo SSSR, 1980.
5. Drevnee zoloto Kazahstana. Sost. K. Akıshev. Alma - Ata, Oner, 1983.
1. Bilimdilik: XIV - XV ǵasyrdaǵy Moskva óneri týraly túsinik berý.
2. Tárbıelik: óz otanyn, halqyn shyn súıetin patrıot etip tárbıeleý.
3. Damytýshylyq: ár túrli strategıalar arqyly oılaý qabiletin, aýyzsha sóıleý mádenıetin damytý.
Dáriste qoldanylatyn kórneki quraldar: plakattar, sýretter.
Dáristiń qurylymy men mazmuny.
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Sálemdesý.
2. Stýdentterdi sabaqqa qatysýyn tizim boıynsha tekserý.
3. Stýdentterdi sabaqqa daıyndyǵyn, qural jabdyqtaryn tekserý.
İİ. Oqýshylardyń ótken taqyryp boıynsha bilimin tekserý:
Tekserý ádisi: Suraq jaýap.
Suraqtar:
- Alǵashqy turmys tarıhynyń paıda bolýyn jazǵan ǵalymdar?
- Adamnyń qoǵamdyq uıymy kúrdeli de uzaq damý jolynan ótti?
Túsindirý ádisi: túsindirme
Hİİǵ. ónerindegi stıl knázdik saraıdaǵy sheberler qyzmet isteıtin sheber hanalardan basqa, monastyrlardaǵy jeke sheberhanalar paıda bola bastaıdy, Olar tapsyryspen qatar, jappaı satý úshin de jumys isteıdi, Hİİİ ǵ30 - 90 - jyldarynan bastap kórkemónerdegi qyzmet qalalyk jáne qaladan, tys ornalasqan shaǵyn monastyrlarda jasaldy, kóbinese ıkondar men qoljazbalar shaǵyn kólemdi mınnatúralardy áshekeıledi. Ǵıbadathana kurylystarynda jańa qórkemónerlik talǵamdar paıda bola bastady. Bul damý ár alýan mádenıet ortalyqtarynda ár túrli ereksheligimen kórindi.
14ǵ. sońy men basyndaǵy keskindemeshiler men sáýletshiler adam ómiriniń rýhanı, ishki beınesin ashýǵa talpyndy. Bul ıdeıalar Máskeýde týyndap, sýretshiler shyǵarmashylyǵyna yqpal etti.
1378 jyly hram qabyrǵasyn qabyrǵa sýrettermen toltyrǵan belgili vızantıalyq sýretshi Feofan - Grekpen birigip, 1405 jyly Andreı Rýblev te ózin sýretshi retinde kórsetedi.
XVǵ. son. y men XVIǵ. basynda, 1485 - 1487 jyldary Máskeýlik Kreml qurylysy bastalady. 1516 jyly qurylys aıaktalady, XV sońyndagysáýlet esk rtkishteriniń ereksheligi - tiginen bólinýinde edi. XVI g. Basynda sáýlet ónerine renesanstyk saryndar, klasıkalyq orderler belgileri enedi, al qondyrǵyly jáne monýment keskindemede batystyq áser bolmady. Ónerdegi monýmentti stılde ezin korsetken sýretshi Dıonısıı boldyBiz alǵashqy ǵasyrlarynda ómir súrgen otyryqshy slován taıpalary Rımdik ımperıa mádenıetimen tanyspyz, sodan áser alǵan taıpalarmen, halyqtarmen aralasyp, shyǵys eýropalyq úlken aýmaqta qonystanady. Orys memlekettigi paıda bolǵan aýmaqtaǵy halyq Vızantıa, Iran, Kavkaz jerlerimen, bolgarlyqtarmen shekaralas jatqandyqtan olardyń joǵary damyǵan qolónerin, jazýyn, sáýletin keskindemesin úırendi. Bul zattarǵa jatatyndar: qolóner, turmystyq jáne joralǵy eskertkishter qysh, ydystar, súıekten jasalǵan taraqtar, saqına, bilezikter, at ábzelderi bólshekteri, boıtumarlar, tuttar, pishinderi belgilengen árbir órnek qandaı da bir nysandy bildiredi. Mıfologıalyq kórinistegi belgili bir zattardyń qalyptaryn beıneleıdi. Máselen, syrǵa men saqınalar – kún, gúl aıdy, elestetedi. Zattardyń ár bireýiniń ózine tán maǵynasy boldy. Slavándyqtar ózen men kólge aǵash pen tasqa tabynady. Arheologıalyq zertteýler barysyndp tabyndyrǵan beınesiniń qarapaıym tastardan aıyrmashylyǵy kóp emes. Olar beıneleý saryndary men shartty belgilenýi boıynsha erekshelenedi. HIV ǵ sońy men basyndaǵy keskindemeshiler men sáýletshiler adam ómiriniń rýhanı ishki beınesin ashýǵa talpynady. Bul ıdeıalar Máskeýde týyndap, sýretshiler shyǵarmashlyǵyna yqpal etti.
İV. Jańa materıaldy bekitý: (qoıylǵan suraqtar men tapsyrmalar) Jańa ótilgen taqyryp boıynsha stýdent men suraq jaýap júrgizý.
Vİ. Qorytyndylaý (bilim baǵalaý).
Stýdentterdiń teorıalyq bilimderin, óorǵalǵan SÓJ jumystaryn baǵalaý.
Vİİ. Úı tapsyrmasy:
Biletin aqparattaryn jańa málimettermen tolyqtyrý. Berilgen taqyryptar boıynsha SÓJ jumystaryn qorǵaýǵa daıyndalý.
Ádebıetter tizimi:
1. Q. Boltabaev, E. Qosbarmaqov, A. Erkebaı., Óner 2007
2. Akıshev A. K. Iskýsstvo ı mıfologıa sakov. Alma - Ata, Naýka, 1985.
3. Akıshev K. A., Baıpakov K. M. Vosrosy arheologıcheskogo Kazahstana. Alma – Ata, 1979.
4. Ibraev B. A. Kosmogonıcheskıe predstavlenıa nashıh predkov // Dekoratıvnoe ıskýsstvo SSSR, 1980.
5. Drevnee zoloto Kazahstana. Sost. K. Akıshev. Alma - Ata, Oner, 1983.
You Might Also Like
-
Taqyryby: Balanyń bas ustazy ata ana
