- 05 naý. 2024 00:57
- 206
«HHİ ǵasyr kóshbasshysy» zıatkerlik saıysy
Maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardyń til týraly bilimderin keńeıtý jáne tereńdetý. Balalardyń dúnıetanymyn keńeıtý. Ana tiline jáne basqa ult ókilderiniń tilin qurmetteýge tárbıeleý. Oqýshylar aldynda til mártebesin kóterý. Ana tilderine degen maqtanyshyn oıatý.
Óz sózin dáleldeı bilý daǵdysyn jetildirý, óz kózqarasyn jetkize bilý, aýyzsha sóıleý biliktiligin jetildirý jáne sózdik qoryn baıytý.
Damytýshylyq: Emosıonaldy – tanymdyq ortasyn keńeıtý. kóńil qoıa bilý, oıda saqtaý, tıanaqty sóıleý ádetterin jetildirý.
Tárbıelik: Maqal - mátelder arqyly adamgershilikke, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Kórnektiligi: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, sıgnaldyq dóńgeleksheler, qońyraý, syılyqtar, madaqtama qaǵazy, alǵys hattar, test tapsyrmalary.
Saıystyń barysy:
1. Oqýshylar ujymyn uıymdastyrý
2. Júrgizýshiniń kirispe sózi, maqsatyn túsindirý, ádil - qazylar alqasyn saılaý
3. Saıyskerlerdiń ózin - ózi tanystyrýy.
4. Oıyn erejelerimen tanystyrý
5. 4 týrdan turatyn zıatkerlik – tanymdyq oıyn.
İ. Báıge
İİ. Polıglot
İİİ. Doda
İV. Jorǵa
- Armysyzdar qurmetti qonaqtar, oqýshylar, ustazdar ujymy. Eń aldymen ádil – qazylar alqasyn saılap alaıyq.(dırektordyń tárbıe isi jónindegi orynbasary - Zaıseva Elena Nıkolaevna, aǵylshyn tili muǵalimi---------------------, qazaq tili men ádebıeti muǵalimderi – ------------------------
Bolyńdar saıysqa kelgen aman báriń,
Kelip túr egemendik zamandaryń.
Qazaq bolyp týǵanmyn jer ústinde,
Jáne de sol til úshin jaralǵanmyn - dep búgingi saıysty osyndaı óleń joldarymen bastaǵym kelip otyr.
Saıysqa barlyǵy 6 oqýshy qatysady. 1, 2 týrdan keıin upaı sany az úsh saıysker oıynnan shyǵady. Qalǵan úsheýi 4, 5 týrlarda bilimderin synaıdy.
Kelesi sóz saıyskerlerge beriledi.(tanystyrý)
Sonymen, 1 týr. «BÁIGE»
Qarap turmaı báıgege kep enińiz,
Shákirtterge ádil - sheshim berińiz.
Júzden júırik, myńnan tulpar shyǵarar
Báıge, báıge, báıgeni bir kórińiz – deı kele, báıge týrynyń erejelerimen tanystyraıyn.
Erejesi:
Árkimge jazbasha test túrinde suraqtar beriledi. 1 mınýt ishinde 10 suraqqa jaýap berýleri tıis. Nátıjesin ádilqazylar alqasy tekseredi. Ár durys jaýapqa 10 upaı, durys emes suraqqa mınýs 1 upaı.
Al, saıyskerler, daıyn bolsaq bastaıyq. Barshańyzǵa sáttilik tileımin.
Bilimdilik: Oqýshylardyń til týraly bilimderin keńeıtý jáne tereńdetý. Balalardyń dúnıetanymyn keńeıtý. Ana tiline jáne basqa ult ókilderiniń tilin qurmetteýge tárbıeleý. Oqýshylar aldynda til mártebesin kóterý. Ana tilderine degen maqtanyshyn oıatý.
Óz sózin dáleldeı bilý daǵdysyn jetildirý, óz kózqarasyn jetkize bilý, aýyzsha sóıleý biliktiligin jetildirý jáne sózdik qoryn baıytý.
Damytýshylyq: Emosıonaldy – tanymdyq ortasyn keńeıtý. kóńil qoıa bilý, oıda saqtaý, tıanaqty sóıleý ádetterin jetildirý.
Tárbıelik: Maqal - mátelder arqyly adamgershilikke, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Kórnektiligi: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, sıgnaldyq dóńgeleksheler, qońyraý, syılyqtar, madaqtama qaǵazy, alǵys hattar, test tapsyrmalary.
Saıystyń barysy:
1. Oqýshylar ujymyn uıymdastyrý
2. Júrgizýshiniń kirispe sózi, maqsatyn túsindirý, ádil - qazylar alqasyn saılaý
3. Saıyskerlerdiń ózin - ózi tanystyrýy.
4. Oıyn erejelerimen tanystyrý
5. 4 týrdan turatyn zıatkerlik – tanymdyq oıyn.
İ. Báıge
İİ. Polıglot
İİİ. Doda
İV. Jorǵa
- Armysyzdar qurmetti qonaqtar, oqýshylar, ustazdar ujymy. Eń aldymen ádil – qazylar alqasyn saılap alaıyq.(dırektordyń tárbıe isi jónindegi orynbasary - Zaıseva Elena Nıkolaevna, aǵylshyn tili muǵalimi---------------------, qazaq tili men ádebıeti muǵalimderi – ------------------------
Bolyńdar saıysqa kelgen aman báriń,
Kelip túr egemendik zamandaryń.
Qazaq bolyp týǵanmyn jer ústinde,
Jáne de sol til úshin jaralǵanmyn - dep búgingi saıysty osyndaı óleń joldarymen bastaǵym kelip otyr.
Saıysqa barlyǵy 6 oqýshy qatysady. 1, 2 týrdan keıin upaı sany az úsh saıysker oıynnan shyǵady. Qalǵan úsheýi 4, 5 týrlarda bilimderin synaıdy.
Kelesi sóz saıyskerlerge beriledi.(tanystyrý)
Sonymen, 1 týr. «BÁIGE»
Qarap turmaı báıgege kep enińiz,
Shákirtterge ádil - sheshim berińiz.
Júzden júırik, myńnan tulpar shyǵarar
Báıge, báıge, báıgeni bir kórińiz – deı kele, báıge týrynyń erejelerimen tanystyraıyn.
Erejesi:
Árkimge jazbasha test túrinde suraqtar beriledi. 1 mınýt ishinde 10 suraqqa jaýap berýleri tıis. Nátıjesin ádilqazylar alqasy tekseredi. Ár durys jaýapqa 10 upaı, durys emes suraqqa mınýs 1 upaı.
Al, saıyskerler, daıyn bolsaq bastaıyq. Barshańyzǵa sáttilik tileımin.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.