Intellektýaldyq tapsyrmalar (6-7 synyptarǵa arnalǵan)
Intellektýaldyq konkýrsqa arnalǵan tapsyrmalar (6 - 7 – synyptar)
1. Áset pen Azatqa 5 tátti toqashtan áperdi. Áset óziniń toqashtaryn 6 mınýtta jep qoıdy da, ár toqashyn 4 mınýtta jep jatqan Azatqa qarap qyzǵanyshtan jyndana jazdady. Áset áli neshe mınýt qyzǵanyshtan jyndanatyn boldy?
A 14
B12
C13
D11
2. Úıde 12 sháshke men 9 tabaqshalar bar. Balalar sháshkelerdiń jartysyn jáne 7 tabaqsha syndyrdy. Neshe sháshke tabaqshasyz qaldy?
A 3
B 2
C 4
D5
3. Siz Almatydan Máskeýge ushatyn ushaqty júrgizesiz deıik. Bul ushaqtyń jyldamdyǵy saǵatyna 150 shaqyrym bolsa, qarsy soǵatyn jel jyldamdyǵy saǵatyna 30 shaqyrymdy quraıdy. Jol uzaqtyǵy 550 shaqyrym. Ushaq salonynda barlyǵy 24 adam bar. Ushaq júrgizýshisi, stúardessa, jáne jolaýshylar. Stúardessanyń jasy 22 - de. Jolaýshylar jastary 7 men 48 - diń arasynda. Sonda ushqyshtyń jasy neshede bolýy kerek?
A22
B 21
C20
D 25
4. Motorly qaıyq sý aǵysynyń boıymen 28 km, aǵysqa qarsy 25 km júzgende tynyq sýda 54 km júzgendegideı ýaqyt jumsady. Eger aǵystyń jyldamdyǵy 2 km/saǵ bolsa, motorly qaıyqtyń tynyq sýdaǵy jyldamdyǵyn tabyńyz.
A 11 km/saǵ
B 13 km/saǵ
C 12 km/saǵ
D 14 km/saǵ
5. Naýryz merekesinde 20 adam bı bıledi. Lázzat 7 jigitpen, Gúlzat 8 jigitpen, Almagúl 9 jigitpen, al Aıdana sol merekege kelgen barlyq jigitpen bı bıledi. Naýryz merekesinde qansha bıshi jigit bolǵan?
A 13
B 12
C 10
D 9
6. Aqyndar aıtysynda barlyǵy 38 qyz ben jigit kóńil kóterdi. Olardyń 16 - sy óleń aıtsa, 18 - i dombyrada oınady. Onyń ishinde tórteýi óleń aıtyp, bı bıleı alsa, al úsheýi óleń aıtyp, dombyrada oınaı alady eken.
Jastardyń qanshasy óleń aıtyp, bı bılep, dombyrada oınaı aldy?
Olardyń qanshasy atalǵan ónerdiń bireýin ǵana ıgergen?
A18
B16
C19
D21
7. Ertede bir musylman jaıaý Mekkege sapar shegipti. Óıtkeni hajylyqqa barý musylmannyń bir paryzy. Ol kúnine 40 km jer júripti.
Al ekinshi bir saparshy odan bir kún keıin shyǵyp, kúnine 45 km júrip otyrǵan.
Qansha kúnnen keıin saparshy musylmandy qýyp jetedi?
A8
B7
C7
D6
8. Jerdiń qaı jerinde eń uzaq táýlik?
A batysta
B shyǵysta
C ońtústikte
D barlyq jeri birdeı
9. Atadan on balamyz
Bir - bir jastan aramyz.
Qosylyp keıde basymyz
Azaıyp keıde qalamyz.
Bólinip keıde aramyz
Kóbeıip te alamyz.
A áripter
B dybystar
C sıfrlar
D ara uıasy
10. Jumbaqtyń jaýabynyń sıpattamasyn tabyńyz «Otqa janbas sýǵa batpas»
A zattyń qatty kúıi
V zattyń suıyq kúıi
S zattyń qurǵaq kúıi
D zattyń dymqyl kúıi
11. Bes jyl buryn aǵasy men qaryndasynyń jastarynyń qosyndysy segizge teń boldy. Bes jyldan keıin olardyń jastarynyń qosyndysy nege teń bolady?
A 13
B 15
C 17
D 18
12. Úlken aǵasynda 2kámpıt, al inisinde 12 kámpıt bar. Úlken aǵasy inisinen neshe kámpıtti tartyp alǵanda, ádilettilik ornap, olardyń kámpıtteriniń sany teńeledi
A 3
B 10
C 5
D 2
13. Fıgýralar sandarmen belgilengen bolsa, onda tómendegi sýretke qaı jaýap sáıkes keledi.
A 338
131
388
V 331
838
811
S 113
383
188
D 881
313
811
14. Shal balyqtardy kóp aýlap ándetip kele jatsa, jolda bir túlki sulap jatady, shal qýanyp kempirime jaǵa bolady dep túlkini shanaǵa salyp alady. Al túlki jolda 1 mınýtta 1 balyq, 2 mınýtta 2 balyq t. s. s. Bir laqtyrǵanda aldyńǵy laqtyrǵannan 2 ese artyq laqtyra beredi. 7 mınýtta barlyǵy neshe balyq laqtyrǵan?
A 123
B 127
C 129
D 130
15. Motorly qaıyq sý aǵysynyń boıymen 105 km júrgende, osy joldy aǵysqa qarsy júzgendegiden 2 saǵ. jyldam júzdi. Motorly qaıyqtyń tynyq sýdaǵy jyldamdyǵy 18 km/saǵ bolsa, sý aǵysynyń jyldamdyǵyn tabyńyz.
A 3 km/saǵ
V 2 km/saǵ
S 1 km/saǵ
D 5 km/saǵ
16 Eń eńbekqor, sezimtal, qoǵamshyl jándik
A qańqyz
V qumyrsqa
S ózen shaıany
D shegirtke
E dáýit
17 Qaı aıda 28 kún bar
A qańtar
V aqpan
S barlyǵynda
D tek bireýinde
18 Otqa janbaıtyn, sýǵa batpaıtyn ne
A tuz
V muz
S batyr
D erlik
19 Sýdy kún, kúndi qum aýystyrǵan qandaı ólsheýish edi
A birlik
V ýaqyt
S tabıǵat
D shóleıt
20 Eń kóp adamdardyń ana tili bolyp tabylatyn tildi ata
A aǵylshyn
V qytaı
S týǵan til
D orys
21 Ústel ústinde úsh stakan shıe tur. Marat bir stakan shıeni jep qoıdy.
Neshe stakan qaldy?
A0
V1
S2
D 3
22. 6 palatka tigý úshin eni 1, 2 bolatyn 120 m brezent kerek. Eni 1, 5 bolatyn sondaı 4 palatka tigý úshin neshe metr brezent kerek?
A 64 m V 60m S 100m D 96 m
23. 10 011 + 100 110 010 órneginen 0 - men 1 - di aýystyrýǵa ruqsat etiledi. Solaı neshe almastyrý jasap, 18 - ge bólinetin sandy shyǵarýǵa bolady.
A 1 V 2 S3 D 4
24 Ondyq sıfrlary birlikter sıfrlarynan úlken bolatyn qansha eki
tańbaly san bar?
A 35 V 45 S 50 D 48
25 Dúkende 4 ártúrli qasyq, 5 ártúrli kese, 3 ártúrli tárelke bar. Neshe
ádispen 1tárelke, 1 qasyq jáne 1 keseni satyp alýǵa bolady?
A 12
V 1
S 60
D 3
26 Ákesi 27 jasta bolǵanda balasy 3 jasta boldy. Al qazir balasynyń jasy ákesiniń jasynan 3 ese kem. Árqaısynyń jasy neshede?
A 36; 12
V 27; 9
S 45; 15
D 27; 3
27 Biriniń izin biri basady, Birine jetkizbeı, biri qashady.
A kóleńke
V dóńgelek
S aıaq
D izder
28. Bir mektepte úsh dos: dáriger, muǵalim, aqyn. Olardyń famılıalary: Boranbaev, Imashev, Samatov. Dárigerdiń inisi de qaryndasy da joq, ol dostarynyń ishindegi eń kishisi. Samatov muǵalimnen úlken jáne Boranbaevtyń qaryndasyna úılengen. Dárigerdiń, muǵalimniń, aqynnyń famılıalaryn atańdar.
A Imashev – dáriger, Boranbaev – muǵalim, Samatov – aqyn.
V Imashev – muǵalim, Boranbaev – aqyn, Samatov – dáriger.
S Imashev – aqyn, Boranbaev – muǵalim, Samatov – dáriger.
D Imashev – aqyn, Boranbaev – dáriger, Samatov – muǵalim.
29. Aýmaǵy 12 sharshy metr bolatyn kıiz úıge
kólemi 5, 4, jáne 3 sharshy metrlik
ádemi kilemder tóselgen. Biraq kilemder biriniń ústine biri tóselgen.
Birinshi jáne ekinshi kilemniń alyp jatqan aýmaǵy 1, 5 sharshy metr.
Al barlyq tóselgen kilemniń alyp jatqan aýmaǵy 0, 5 sharshy metrge teń.
Kıiz úıge kilem tóselmegen aýmaqtyń kólemi qansha ekenin tabyńdar.
A 4, 5 sharshy birlik
V 4 sharshy birlik
S 5 sharshy birlik
D 3, 5sharshy birlik
30. Bir januıada 6 mal boldy. Qoı 10 úıme, at - 3 úıme, aıǵyr - 2 úıme, qulyn - 1 úıme shóp jedi. Bir kúni olarǵa bir aǵaıyndary qonaqqa kelipti. Áńgime ústinde úı ıesi qonaqqa óziniń maldaryn qalaı tamaqtandyratynyn aıtady. Qonaq ony estip oılanyp qalady.
Qorada qansha at, aıǵyr, qulyn bar ekenin eseptep, qonaqqa kómektesip jiberińder.
A 1 at, 1 aıǵyr 1 qulyn
V 3 at, 1 aıǵyr, 2 qulyn
S 2 at, 1 aıǵyr, 3 qulyn
D 1 at, 2 aıǵyr, 2 qulyn
Qazaq tili men ádebıeti pániniń oqytýshysy, fılolog, ǵylym magıstri
Aımýhanbetova Gýlnaz Ahmetovna
Tolyq nusqasyn júkteý
1. Áset pen Azatqa 5 tátti toqashtan áperdi. Áset óziniń toqashtaryn 6 mınýtta jep qoıdy da, ár toqashyn 4 mınýtta jep jatqan Azatqa qarap qyzǵanyshtan jyndana jazdady. Áset áli neshe mınýt qyzǵanyshtan jyndanatyn boldy?
A 14
B12
C13
D11
2. Úıde 12 sháshke men 9 tabaqshalar bar. Balalar sháshkelerdiń jartysyn jáne 7 tabaqsha syndyrdy. Neshe sháshke tabaqshasyz qaldy?
A 3
B 2
C 4
D5
3. Siz Almatydan Máskeýge ushatyn ushaqty júrgizesiz deıik. Bul ushaqtyń jyldamdyǵy saǵatyna 150 shaqyrym bolsa, qarsy soǵatyn jel jyldamdyǵy saǵatyna 30 shaqyrymdy quraıdy. Jol uzaqtyǵy 550 shaqyrym. Ushaq salonynda barlyǵy 24 adam bar. Ushaq júrgizýshisi, stúardessa, jáne jolaýshylar. Stúardessanyń jasy 22 - de. Jolaýshylar jastary 7 men 48 - diń arasynda. Sonda ushqyshtyń jasy neshede bolýy kerek?
A22
B 21
C20
D 25
4. Motorly qaıyq sý aǵysynyń boıymen 28 km, aǵysqa qarsy 25 km júzgende tynyq sýda 54 km júzgendegideı ýaqyt jumsady. Eger aǵystyń jyldamdyǵy 2 km/saǵ bolsa, motorly qaıyqtyń tynyq sýdaǵy jyldamdyǵyn tabyńyz.
A 11 km/saǵ
B 13 km/saǵ
C 12 km/saǵ
D 14 km/saǵ
5. Naýryz merekesinde 20 adam bı bıledi. Lázzat 7 jigitpen, Gúlzat 8 jigitpen, Almagúl 9 jigitpen, al Aıdana sol merekege kelgen barlyq jigitpen bı bıledi. Naýryz merekesinde qansha bıshi jigit bolǵan?
A 13
B 12
C 10
D 9
6. Aqyndar aıtysynda barlyǵy 38 qyz ben jigit kóńil kóterdi. Olardyń 16 - sy óleń aıtsa, 18 - i dombyrada oınady. Onyń ishinde tórteýi óleń aıtyp, bı bıleı alsa, al úsheýi óleń aıtyp, dombyrada oınaı alady eken.
Jastardyń qanshasy óleń aıtyp, bı bılep, dombyrada oınaı aldy?
Olardyń qanshasy atalǵan ónerdiń bireýin ǵana ıgergen?
A18
B16
C19
D21
7. Ertede bir musylman jaıaý Mekkege sapar shegipti. Óıtkeni hajylyqqa barý musylmannyń bir paryzy. Ol kúnine 40 km jer júripti.
Al ekinshi bir saparshy odan bir kún keıin shyǵyp, kúnine 45 km júrip otyrǵan.
Qansha kúnnen keıin saparshy musylmandy qýyp jetedi?
A8
B7
C7
D6
8. Jerdiń qaı jerinde eń uzaq táýlik?
A batysta
B shyǵysta
C ońtústikte
D barlyq jeri birdeı
9. Atadan on balamyz
Bir - bir jastan aramyz.
Qosylyp keıde basymyz
Azaıyp keıde qalamyz.
Bólinip keıde aramyz
Kóbeıip te alamyz.
A áripter
B dybystar
C sıfrlar
D ara uıasy
10. Jumbaqtyń jaýabynyń sıpattamasyn tabyńyz «Otqa janbas sýǵa batpas»
A zattyń qatty kúıi
V zattyń suıyq kúıi
S zattyń qurǵaq kúıi
D zattyń dymqyl kúıi
11. Bes jyl buryn aǵasy men qaryndasynyń jastarynyń qosyndysy segizge teń boldy. Bes jyldan keıin olardyń jastarynyń qosyndysy nege teń bolady?
A 13
B 15
C 17
D 18
12. Úlken aǵasynda 2kámpıt, al inisinde 12 kámpıt bar. Úlken aǵasy inisinen neshe kámpıtti tartyp alǵanda, ádilettilik ornap, olardyń kámpıtteriniń sany teńeledi
A 3
B 10
C 5
D 2
13. Fıgýralar sandarmen belgilengen bolsa, onda tómendegi sýretke qaı jaýap sáıkes keledi.
A 338
131
388
V 331
838
811
S 113
383
188
D 881
313
811
14. Shal balyqtardy kóp aýlap ándetip kele jatsa, jolda bir túlki sulap jatady, shal qýanyp kempirime jaǵa bolady dep túlkini shanaǵa salyp alady. Al túlki jolda 1 mınýtta 1 balyq, 2 mınýtta 2 balyq t. s. s. Bir laqtyrǵanda aldyńǵy laqtyrǵannan 2 ese artyq laqtyra beredi. 7 mınýtta barlyǵy neshe balyq laqtyrǵan?
A 123
B 127
C 129
D 130
15. Motorly qaıyq sý aǵysynyń boıymen 105 km júrgende, osy joldy aǵysqa qarsy júzgendegiden 2 saǵ. jyldam júzdi. Motorly qaıyqtyń tynyq sýdaǵy jyldamdyǵy 18 km/saǵ bolsa, sý aǵysynyń jyldamdyǵyn tabyńyz.
A 3 km/saǵ
V 2 km/saǵ
S 1 km/saǵ
D 5 km/saǵ
16 Eń eńbekqor, sezimtal, qoǵamshyl jándik
A qańqyz
V qumyrsqa
S ózen shaıany
D shegirtke
E dáýit
17 Qaı aıda 28 kún bar
A qańtar
V aqpan
S barlyǵynda
D tek bireýinde
18 Otqa janbaıtyn, sýǵa batpaıtyn ne
A tuz
V muz
S batyr
D erlik
19 Sýdy kún, kúndi qum aýystyrǵan qandaı ólsheýish edi
A birlik
V ýaqyt
S tabıǵat
D shóleıt
20 Eń kóp adamdardyń ana tili bolyp tabylatyn tildi ata
A aǵylshyn
V qytaı
S týǵan til
D orys
21 Ústel ústinde úsh stakan shıe tur. Marat bir stakan shıeni jep qoıdy.
Neshe stakan qaldy?
A0
V1
S2
D 3
22. 6 palatka tigý úshin eni 1, 2 bolatyn 120 m brezent kerek. Eni 1, 5 bolatyn sondaı 4 palatka tigý úshin neshe metr brezent kerek?
A 64 m V 60m S 100m D 96 m
23. 10 011 + 100 110 010 órneginen 0 - men 1 - di aýystyrýǵa ruqsat etiledi. Solaı neshe almastyrý jasap, 18 - ge bólinetin sandy shyǵarýǵa bolady.
A 1 V 2 S3 D 4
24 Ondyq sıfrlary birlikter sıfrlarynan úlken bolatyn qansha eki
tańbaly san bar?
A 35 V 45 S 50 D 48
25 Dúkende 4 ártúrli qasyq, 5 ártúrli kese, 3 ártúrli tárelke bar. Neshe
ádispen 1tárelke, 1 qasyq jáne 1 keseni satyp alýǵa bolady?
A 12
V 1
S 60
D 3
26 Ákesi 27 jasta bolǵanda balasy 3 jasta boldy. Al qazir balasynyń jasy ákesiniń jasynan 3 ese kem. Árqaısynyń jasy neshede?
A 36; 12
V 27; 9
S 45; 15
D 27; 3
27 Biriniń izin biri basady, Birine jetkizbeı, biri qashady.
A kóleńke
V dóńgelek
S aıaq
D izder
28. Bir mektepte úsh dos: dáriger, muǵalim, aqyn. Olardyń famılıalary: Boranbaev, Imashev, Samatov. Dárigerdiń inisi de qaryndasy da joq, ol dostarynyń ishindegi eń kishisi. Samatov muǵalimnen úlken jáne Boranbaevtyń qaryndasyna úılengen. Dárigerdiń, muǵalimniń, aqynnyń famılıalaryn atańdar.
A Imashev – dáriger, Boranbaev – muǵalim, Samatov – aqyn.
V Imashev – muǵalim, Boranbaev – aqyn, Samatov – dáriger.
S Imashev – aqyn, Boranbaev – muǵalim, Samatov – dáriger.
D Imashev – aqyn, Boranbaev – dáriger, Samatov – muǵalim.
29. Aýmaǵy 12 sharshy metr bolatyn kıiz úıge
kólemi 5, 4, jáne 3 sharshy metrlik
ádemi kilemder tóselgen. Biraq kilemder biriniń ústine biri tóselgen.
Birinshi jáne ekinshi kilemniń alyp jatqan aýmaǵy 1, 5 sharshy metr.
Al barlyq tóselgen kilemniń alyp jatqan aýmaǵy 0, 5 sharshy metrge teń.
Kıiz úıge kilem tóselmegen aýmaqtyń kólemi qansha ekenin tabyńdar.
A 4, 5 sharshy birlik
V 4 sharshy birlik
S 5 sharshy birlik
D 3, 5sharshy birlik
30. Bir januıada 6 mal boldy. Qoı 10 úıme, at - 3 úıme, aıǵyr - 2 úıme, qulyn - 1 úıme shóp jedi. Bir kúni olarǵa bir aǵaıyndary qonaqqa kelipti. Áńgime ústinde úı ıesi qonaqqa óziniń maldaryn qalaı tamaqtandyratynyn aıtady. Qonaq ony estip oılanyp qalady.
Qorada qansha at, aıǵyr, qulyn bar ekenin eseptep, qonaqqa kómektesip jiberińder.
A 1 at, 1 aıǵyr 1 qulyn
V 3 at, 1 aıǵyr, 2 qulyn
S 2 at, 1 aıǵyr, 3 qulyn
D 1 at, 2 aıǵyr, 2 qulyn
Qazaq tili men ádebıeti pániniń oqytýshysy, fılolog, ǵylym magıstri
Aımýhanbetova Gýlnaz Ahmetovna
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
-
Intellektýaldyq konkýrs tapsyrmalary (4 - 5 - synyptar)
