Intellektýaldyq konkýrs tapsyrmalary (4 - 5 - synyptar)
Intellektýaldyq konkýrs tapsyrmalary (4 - 5 - synyptar)
1. İshýge jaramdy mıneraldy sýdyń 1 lıtrinde qansha mólsherde tuz kezdesedi?
A 1 - 10 gr
B 2 - 20 gr
C 3 - 30 gr
D4 - 40 gr
2. Kóp núkteniń ornyna qajetti sózderdi qoıyńyz: «Jyǵylsań, qoı... tóseıdi, sıyr... tóseıdi, jylqy... tóseıdi, túıe... tóseıdi»
A tuıaǵyn, múıizin, jalyn, shýdasyn B jemin, arpasyn, sulysyn, alabotasyn C júnin, terisin, jalyn, órkeshin D tumysyǵyn, arqasyn, er - toqymyn, kórpeshesin
3. Qazaqstanda qansha úńgir bar
A 140
B 240
C 144
D 230
4. 40 dápterdiń teń jartysy - tor dápter, al qalǵany jol dápter. Tor dápterdiń - 9 - y jazylǵan, a qalǵany taza dápter. Jol dápterdiń 12 - si taza, qalǵany jazylǵan. Jazylǵan dápterge qaraǵanda taza dápter qansha artyq?
A 3
B 6
C11
D 8
5. «Tórtinshi artyǵyn» tabyńyz.
Ýletet, ýbejat, ýpreknýt, ýplyt.
A Ýletet B ýbejat C ýpreknýt D ýplyt
6. Tabıǵı eń jińishke jip?
A órmekshiniń órmegi
B búıiniń jibi
C ıirilgen jip
D ıneniń jibi
7. Dárilik ósimdikti tabyńyz
Stoıat krýgom sestrıchkı:
Jeltye glazkı, belye resnıchkı.
A kúnbaǵys
B túımedaq
C fıalka
Dbaqbaq
8. Januıada 3 ul bar. Ár uldyń 1 ákesi bar. Januıada neshe bala bar?
A 6
B 1
C 4
D 3
9. Aǵash ústinde 100 torǵaı otyrady. Ańshy 10 torǵaıdy atyp alady. Torǵaıdyń qanshasy qalady?
A 100
B 0
C 10
D 90
10. Eger 2 kirpishtiń salmaǵy 8 kg bolsa, 1, 5 kirpishtiń salmaǵy qansha?
A6 B 16 C 8 D3
11. «Men bul kitapty júz márte oqyp shyqtym» degen jazýdy jazyp ketken adam
A Ábýnasyr ál - Farabı B Arıstotel C tarıhshy D Jazýshy
12. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoı
... sóılesemin jerde júrip,
... araladym jelge minip.
... terezesin muzdan saldym,
... terezeme perde qylyp.
A Týystarmen, aspandy, ushaǵymnyń, bulttardy
B Aspanmen, bultardy, saraıymnyń, jeldi
C Bulttarmen, álemdi, úıimniń, saǵymdy
D Telefonmen, aspandy, úıimniń, saǵymdy
13. Rebýstardy sheship, tómendegi nusqadan durys jaýaptaryn belgile
A Altyn men qoladan basqa metaldan jasalǵan dybysy bar zat jáne bala esimi
B Kúndeı jarqyraǵan dybysy bar zat pen túıeniń balasymen baılanysty jer aty
C Dybysy bar zat ataýy men tórt túlik mal ataýy
D «Kúndeı nurly – altyn besik»
14. Bir bala as úıde taraqandardy ustap júrip, 5 - in óltirdi, al 3 ese kóbin jaralady. 3 taraqandy óte aýyr jaralady jáne olar jaraqattarynan ólip qaldy, al qalǵandary tirilip ketti, biraq balaǵa renjip kórshilerine múldem ketip qaldy. Kórshilerine neshe taraqan ketip qaldy?
A 12
B 4
C 3
D 15
Dd
15. Kishkentaı Esetti mysyq tyrnap alǵanda, ol 5 mın baqyrdy, al ara shaǵyp alǵanda ol 3 mın uzaq baqyrdy, óziniń anasy ustap alyp sabynmen jýyndyrǵanda Eset ara shaǵyp alǵandaǵydan eki ese kóp ýaqyt baqyrdy. Anasy Esetti 11mın jýyndyrdy.
Eset jýynyp bolǵannan keıin qansha ýaqyt baqyrdy?
A 3 mın
B 5 mın
C 4 mın
D 2 mın
16. Tuqym, jumyrtqa...
A tuqymdaný
B aýyl sharýashylyq ónimi
C azyq - túlik
D ómirge kelý
17. Daýystap, tynysh...
A dybys kúshin baǵalaý
B dybys, shý
C qarama - qaıshylyq
D antonımder
18. Túlki men qasqyr. Ekeýi tegin balyqqa tap bolady. Qasqyr aıtady: men matematıkaǵa nasharmyn, balyqty sen ból deıdi. Sonda túlki saǵan bireý, maǵan ekeý, saǵan úsheý, maǵan tórteý t. s. s Eń sońynda jıyrma balyqty ózine salady. Kim kóp aldy jáne qanshaǵa artyq aldy?
A Túlki eń kóp aldy, 110 balyq, 10 balyq artyq aldy
B Túlki kóp alady, 90 balyq, 20 balyq artyq alady
C Qasqyr kóp alady, 120 balyq, 10 balyq artyq alady
D Túlki kóp alady, 100 balyq, 10 balyq artyq alady
19. Eger tyrna bir aıaǵymen tursa 3 kg bolady, al eki aıaǵymen tursa onyń salmaǵy qansha?
A 6
B 3
C 4
D 9
20. Ústel beti tórtburyshty, onyń bir buryshyn aramen kesip alsaq, neshe burysh qalady?
A 5
B 3
C 4
D 9
21. «Ketti birge nesheýi»
Kezdesip bir top ańmenen,
Boldy 30 bas malmenen.
Olar ketti qoshtasyp,
Úsh túlkimen dostasyp.
Teńdeýdi oılap quryńyz,
Mal sanyn aıta turyńyz.
A 30
B 33
C27
D3
22. Bir erigip otyrǵan baı Aldarkóseni mazaq etý úshin úıine qonaqqa shaqyrypty. Tamaq iship bolǵan soń, baı jurt kózinshe:
- Aldarkóse seni «jaqsy esep biledi» dep júr. Meniń jasym 26 da. Al ulym 6 jasta. Men neshe jyldan keıin men ulymnan úsh ese jas úlken bolamyn?
A 4
B 5
C 6
D7
23. Aldarkóse baıǵa jaldanyp, otynyn aralap, sýyn tasyp kún kóripti. Ol aǵash aralap 72 bólikke bóledi. Al barlyq aǵashty 53 ret aralap kesken.
Aldarkóse sonda neshe aǵashty aralap keskenin esepteı almaǵan eken. Sender kómektesip jiberseńder, Aldarkóseniń neshe aǵashty aralaǵanyn bilgen bolar edik.
A 18
B 20
C 20
D 19
24. Túngi saǵat 11 - de jańbyr jaýsa, 48 saǵattan soń kún shyǵady deýge bola ma
A Iá
B Joq
C shyǵady
D jaýady
25. Bir januıanyń bes er balasy jáne olardyń árqaısysynyń qaryndastary bar. Januıanyń qansha balasy bar?
A 5
B6
C7
D12
26. Qazir qyzy 8 jasta, al sheshesi 38 jasta. Qansha jyldan keıin sheshesiniń jasy qyzynyń jasynan úsh ese úlken bolady?
A 17
B 9
C 5
D 7
27. Bir otbasynda úsh bala bar, eki ul, bir qyz. Olardyń esimderi «A», «V», «S» áripterinen bastalady. «A» jáne «V» áripterinen bastalatyndar ul men qyz, al «V» jáne «S» áripterinen bastalatyn esimder bir ul men bir qyzdiki. Sonda qyzdyń esimi qaı áripten bastalady?
A A
B V
C S
D D
28. Jańa úı salyp jatqan Bober Bobtyń 6 bórenesi bar. Olardyń árqaısysyn 6 - ǵa bólý kerek. Ol óziniń tisterimen bóreneni bir jerden kesý úshin 1 mınýt ýaqytyn jiberedi. Barlyq jumysqa onyń qansha ýaqyty ketedi?
A 36
B 30
C 42
D 38
29. Otbasynda anasy, ákesi jáne 4 balasy bar. Balalardyń ortasha boıy 120 sm, al ata - analarynyń ortasha boıy 174 sm. Barlyq otbasy músheleriniń ortasha boıy neshe sm?
A 157
B149
C 153
D 138
30 Úıdiń 1 - shi qabatynan 3 - shi qabatyna kóterilý úshin 52 baspaldaqty basyp ótý kerek. Osy úıdiń 1 - shi qabatynan 6 - shy qabatyna kóterilý úshin qansha baspaldaqty basyp ótý kerek?
A 104
B 130
C 120
D 52
Qazaq tili men ádebıeti pániniń oqytýshysy, fılolog, ǵylym magıstri
Aımýhanbetova Gýlnaz Ahmetovna
Tolyq nusqasyn júkteý
1. İshýge jaramdy mıneraldy sýdyń 1 lıtrinde qansha mólsherde tuz kezdesedi?
A 1 - 10 gr
B 2 - 20 gr
C 3 - 30 gr
D4 - 40 gr
2. Kóp núkteniń ornyna qajetti sózderdi qoıyńyz: «Jyǵylsań, qoı... tóseıdi, sıyr... tóseıdi, jylqy... tóseıdi, túıe... tóseıdi»
A tuıaǵyn, múıizin, jalyn, shýdasyn B jemin, arpasyn, sulysyn, alabotasyn C júnin, terisin, jalyn, órkeshin D tumysyǵyn, arqasyn, er - toqymyn, kórpeshesin
3. Qazaqstanda qansha úńgir bar
A 140
B 240
C 144
D 230
4. 40 dápterdiń teń jartysy - tor dápter, al qalǵany jol dápter. Tor dápterdiń - 9 - y jazylǵan, a qalǵany taza dápter. Jol dápterdiń 12 - si taza, qalǵany jazylǵan. Jazylǵan dápterge qaraǵanda taza dápter qansha artyq?
A 3
B 6
C11
D 8
5. «Tórtinshi artyǵyn» tabyńyz.
Ýletet, ýbejat, ýpreknýt, ýplyt.
A Ýletet B ýbejat C ýpreknýt D ýplyt
6. Tabıǵı eń jińishke jip?
A órmekshiniń órmegi
B búıiniń jibi
C ıirilgen jip
D ıneniń jibi
7. Dárilik ósimdikti tabyńyz
Stoıat krýgom sestrıchkı:
Jeltye glazkı, belye resnıchkı.
A kúnbaǵys
B túımedaq
C fıalka
Dbaqbaq
8. Januıada 3 ul bar. Ár uldyń 1 ákesi bar. Januıada neshe bala bar?
A 6
B 1
C 4
D 3
9. Aǵash ústinde 100 torǵaı otyrady. Ańshy 10 torǵaıdy atyp alady. Torǵaıdyń qanshasy qalady?
A 100
B 0
C 10
D 90
10. Eger 2 kirpishtiń salmaǵy 8 kg bolsa, 1, 5 kirpishtiń salmaǵy qansha?
A6 B 16 C 8 D3
11. «Men bul kitapty júz márte oqyp shyqtym» degen jazýdy jazyp ketken adam
A Ábýnasyr ál - Farabı B Arıstotel C tarıhshy D Jazýshy
12. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoı
... sóılesemin jerde júrip,
... araladym jelge minip.
... terezesin muzdan saldym,
... terezeme perde qylyp.
A Týystarmen, aspandy, ushaǵymnyń, bulttardy
B Aspanmen, bultardy, saraıymnyń, jeldi
C Bulttarmen, álemdi, úıimniń, saǵymdy
D Telefonmen, aspandy, úıimniń, saǵymdy
13. Rebýstardy sheship, tómendegi nusqadan durys jaýaptaryn belgile
A Altyn men qoladan basqa metaldan jasalǵan dybysy bar zat jáne bala esimi
B Kúndeı jarqyraǵan dybysy bar zat pen túıeniń balasymen baılanysty jer aty
C Dybysy bar zat ataýy men tórt túlik mal ataýy
D «Kúndeı nurly – altyn besik»
14. Bir bala as úıde taraqandardy ustap júrip, 5 - in óltirdi, al 3 ese kóbin jaralady. 3 taraqandy óte aýyr jaralady jáne olar jaraqattarynan ólip qaldy, al qalǵandary tirilip ketti, biraq balaǵa renjip kórshilerine múldem ketip qaldy. Kórshilerine neshe taraqan ketip qaldy?
A 12
B 4
C 3
D 15
Dd
15. Kishkentaı Esetti mysyq tyrnap alǵanda, ol 5 mın baqyrdy, al ara shaǵyp alǵanda ol 3 mın uzaq baqyrdy, óziniń anasy ustap alyp sabynmen jýyndyrǵanda Eset ara shaǵyp alǵandaǵydan eki ese kóp ýaqyt baqyrdy. Anasy Esetti 11mın jýyndyrdy.
Eset jýynyp bolǵannan keıin qansha ýaqyt baqyrdy?
A 3 mın
B 5 mın
C 4 mın
D 2 mın
16. Tuqym, jumyrtqa...
A tuqymdaný
B aýyl sharýashylyq ónimi
C azyq - túlik
D ómirge kelý
17. Daýystap, tynysh...
A dybys kúshin baǵalaý
B dybys, shý
C qarama - qaıshylyq
D antonımder
18. Túlki men qasqyr. Ekeýi tegin balyqqa tap bolady. Qasqyr aıtady: men matematıkaǵa nasharmyn, balyqty sen ból deıdi. Sonda túlki saǵan bireý, maǵan ekeý, saǵan úsheý, maǵan tórteý t. s. s Eń sońynda jıyrma balyqty ózine salady. Kim kóp aldy jáne qanshaǵa artyq aldy?
A Túlki eń kóp aldy, 110 balyq, 10 balyq artyq aldy
B Túlki kóp alady, 90 balyq, 20 balyq artyq alady
C Qasqyr kóp alady, 120 balyq, 10 balyq artyq alady
D Túlki kóp alady, 100 balyq, 10 balyq artyq alady
19. Eger tyrna bir aıaǵymen tursa 3 kg bolady, al eki aıaǵymen tursa onyń salmaǵy qansha?
A 6
B 3
C 4
D 9
20. Ústel beti tórtburyshty, onyń bir buryshyn aramen kesip alsaq, neshe burysh qalady?
A 5
B 3
C 4
D 9
21. «Ketti birge nesheýi»
Kezdesip bir top ańmenen,
Boldy 30 bas malmenen.
Olar ketti qoshtasyp,
Úsh túlkimen dostasyp.
Teńdeýdi oılap quryńyz,
Mal sanyn aıta turyńyz.
A 30
B 33
C27
D3
22. Bir erigip otyrǵan baı Aldarkóseni mazaq etý úshin úıine qonaqqa shaqyrypty. Tamaq iship bolǵan soń, baı jurt kózinshe:
- Aldarkóse seni «jaqsy esep biledi» dep júr. Meniń jasym 26 da. Al ulym 6 jasta. Men neshe jyldan keıin men ulymnan úsh ese jas úlken bolamyn?
A 4
B 5
C 6
D7
23. Aldarkóse baıǵa jaldanyp, otynyn aralap, sýyn tasyp kún kóripti. Ol aǵash aralap 72 bólikke bóledi. Al barlyq aǵashty 53 ret aralap kesken.
Aldarkóse sonda neshe aǵashty aralap keskenin esepteı almaǵan eken. Sender kómektesip jiberseńder, Aldarkóseniń neshe aǵashty aralaǵanyn bilgen bolar edik.
A 18
B 20
C 20
D 19
24. Túngi saǵat 11 - de jańbyr jaýsa, 48 saǵattan soń kún shyǵady deýge bola ma
A Iá
B Joq
C shyǵady
D jaýady
25. Bir januıanyń bes er balasy jáne olardyń árqaısysynyń qaryndastary bar. Januıanyń qansha balasy bar?
A 5
B6
C7
D12
26. Qazir qyzy 8 jasta, al sheshesi 38 jasta. Qansha jyldan keıin sheshesiniń jasy qyzynyń jasynan úsh ese úlken bolady?
A 17
B 9
C 5
D 7
27. Bir otbasynda úsh bala bar, eki ul, bir qyz. Olardyń esimderi «A», «V», «S» áripterinen bastalady. «A» jáne «V» áripterinen bastalatyndar ul men qyz, al «V» jáne «S» áripterinen bastalatyn esimder bir ul men bir qyzdiki. Sonda qyzdyń esimi qaı áripten bastalady?
A A
B V
C S
D D
28. Jańa úı salyp jatqan Bober Bobtyń 6 bórenesi bar. Olardyń árqaısysyn 6 - ǵa bólý kerek. Ol óziniń tisterimen bóreneni bir jerden kesý úshin 1 mınýt ýaqytyn jiberedi. Barlyq jumysqa onyń qansha ýaqyty ketedi?
A 36
B 30
C 42
D 38
29. Otbasynda anasy, ákesi jáne 4 balasy bar. Balalardyń ortasha boıy 120 sm, al ata - analarynyń ortasha boıy 174 sm. Barlyq otbasy músheleriniń ortasha boıy neshe sm?
A 157
B149
C 153
D 138
30 Úıdiń 1 - shi qabatynan 3 - shi qabatyna kóterilý úshin 52 baspaldaqty basyp ótý kerek. Osy úıdiń 1 - shi qabatynan 6 - shy qabatyna kóterilý úshin qansha baspaldaqty basyp ótý kerek?
A 104
B 130
C 120
D 52
Qazaq tili men ádebıeti pániniń oqytýshysy, fılolog, ǵylym magıstri
Aımýhanbetova Gýlnaz Ahmetovna
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
-
Intellektýaldyq konkýrsqa arnalǵan tapsyrmalar (6 - 7 – synyptar)
