InfoHub Logo

Zamanaýı ádis-tásilderdi qoldana otyryp, oqýshylardy kóptildilikke beıimdep kelemin. Til –qarym-qatynas jasaýdyń negizgi quraly.  Sondyqtan, oqýshylardyń saýatty, naqty sóılesýi úshin bilim berý kerek. Bilim dıalog arqyly beriledi. Oqýshylardyń sabaq barysynda jasaǵan ózara baılanysty, kelispeýshilikti qabyldaý deńgeıin bildiredi. Synypta jasaǵan jumystary dıalogpen janasatynyna baılanysty bolady. Muǵalimmen jáne synyptastarymen áńgimelesý – oqýshynyń qyzmet belsendiligin qamtamasyz etetin jáne túsinigin damytatyn mańyzdy qural. Oqýshylarǵa synypta ártúrli tásilder arqyly júrgizilgen jáne keńeıtilgen dıalogtarǵa qatysýǵa múmkindik beriledi.  Olar ózindik jeke túsinikteriniń órisin zertteı alady. Bul múmkindikter olardyń tildi oryndy qoldanýyna, óz bolashaq mamandyǵynda tájirıbesinen ótkizýine jol ashady.

Dıalog qoldanǵanda muǵalimniń kómegi arqyly úsh tildi birdeı meńgertip otyrýǵa bolady. Taqyrypqa baılanysty jańa sózderdiń aýdarmalaryn taýyp, olardy tájirıbede qalaı qoldanýǵa bolatyndyǵy túsindiriledi. Ózderi qoldanǵan negizgi sózderdiń oryssha, aǵylshynsha aýdarmalaryn bilip otyrady. Bul tásildi jańa sózderdi qaıtalaǵanda jıi qoldanamyz.Dıalogtik oqytý – qarym – qatynas jasaýdyń bir saryndy úderisi emes, kerisinshe, áńgime barysynda ıdeıalar eki jaqty baǵytta júrip, sonyń negizinde oqýshynyń bilim alý úderisi alǵa jyljıtyn belsendi úderis. Dıalog barysynda oqýshylar men muǵalimderi kelisilgen nátıjege jetý úshin kúsh- jigerin jumsaıtyn, bilimdi birlesip alýda nemese «pikir almasý» barysynda teń quqyly seriktestikter bolyp tabylady. Pikir almasý – oqýshylarmen dıalog qurý arqyly iske asady, degenmen ony oqýshylar birlesken zertteý barysynda da anyqtaı alady.

Dıalogtik oqytý tásilimen muǵalim tómendegideı jetistikterge jetedi:

Oqýshylar taqyryp boıynsha sóıleýge yntalanady;

Oqýshylardyń memlekettik tildi úırenýge degen shynaıy qyzyǵýshylyǵy artady;

Til bilimine qushtarlyǵy damıdy;

Halyqaralyq deńgeıdegi mamandyq tańdaýǵa talpynady;

Sózderdiń maǵynasyn zertteýge yntalanady;

Oqýshylar syn turǵysynan oılaýyǵa daǵdylanady;

Oqýshylar ózgelerdiń pikirin qurmetteýge úırenedi;

Bir-birinen úırenýge jáne bir-birine úıretýge daǵdylanady;

Alda kezdesetin kedergilerdi jeńýge úırenedi.

B.Momyshuly «Til degenimiz - qaı halyqtyń bolmasyn, keshegi, búgingi ǵana emes, erteńgi de taǵdyry.» - degenindeı, til – árbir adamzattyń ulttyq abyroıy men bolmysy. Al, kóptildilik – bolashaq azamattardyń úsh tilde birdeı saýatty sóıleýi, oılaýy. Qajet bolǵan jaǵdaıda alma-kezek qoldana bilýi. Bul búgingi zaman talaby. Al biz osy zamanǵa saı azamat tárbıelep shyǵarýymyz qajet. Sol sebepti «zamanyń túlki bolsa, tazy bop shap», degen maqaldy urandatyp kelemin.

Qazaq tili, orys tili jáne aǵylshyn tilin jetik meńgerý bolashaq urpaǵymyzdyń jeke tulǵalyq jáne kásibı deńgeıin arttyrady. Al bizdiń túlekterimizge kóp tildi meńgerý óte qajet, óıtkeni olardyń basym bóligi áleýmettik turmysqa qajetti mamandyqtardy tańdaıdy. Úsh tildi birdeı úıretý barysynda biz áleýmettik jaǵdaıǵa baılanysty máselelerdi kóbirek qarastyramyz. Mysaly: aspaz, shashtaraz, saýda-sattyq, ónerkásip mamandyqtaryn halyqaralyq deńgeıde paıdalanýǵa baǵyttaý. Osylaı kóptildilik adamnyń kásibı ajyramas bóligine aınalyp otyrady. Oqýshylarda maqsatqa jetý jáne tájirıbe alý sharty týyndaıdy.

Zamanaýı tehnologıalar muǵalimniń  oqýshylaryn dıalogtik oqytýy arqyly, al oqýshylarda  derbestik jáne jaýapkershilik sezimin qalyptastyrýda qalyptasady. Atalǵan ádis arqyly oqýshylardyń iskerligin jáne bilim alýyn epti basqarýǵa bolady.

Sózimniń sońyn  Dıstervegtiń «Jaman ustaz shyndyqty usynady, jaqsy ustaz ony izdep tabady» degen sózimen aıaqtaǵym kep tur. Muǵalim ol úshin ózi de pedagogıkalyq biliktilikti meńgerýi, shyǵarmashyl bolýy qajet. 

 

Qaraǵandy oblysy, Qaraǵandy qalasy
"№4 jalpy bilim beretin mektep-ınternaty" KMM
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi: Tashpýlatova Akmaral Ýnarbaevna

---