InfoHub Logo

Bala-adamnyń keleshegi, balany tárbıeleý, qoǵamnyń sapaly múshesi etip ósirý ata-ananyń ardaqty boryshy. Bala jasynda qalaı tárbıelense, eseıgende sony isteıdi. Halqymyzda «Balany jastan» degen maqal bar. Biraq únemi «úıtpe,búıtpe» dep otyrsa da bala ynjyq,jasqanshaq bolady. Biraq, bala tárbıeleýdiń jóni osy eken dep,tárbıeden tys qataldyq kórsetýdiń ózi bala ómirine qaýip týǵyzady. Qataldyq kerek desek te... tárbıeleýdiń durys joldaryn qoldanǵan jón. Bala bilýge qumar, kórgenine eliktegish, túsinbese suraǵysh, kókiregi taza, synshyl jáne shynshyl bolady. Balanyń boıyndaǵy osy qasıetin saqtaý úshin oǵan týra shynshyl, adamgershilik tárbıe kerek. Qazirgi ýaqytta balalardyń televızor, kompúterderden kóretini uryp -soǵý, jan-janýarlardy jábirleýdi kóredi. Osyny kórgen bala ishteı neniń durystyǵyn, neniń burystyǵyn túsine bermeıdi. Ádette teris qylyqtan keıin jaza turady. Bala ata-anasynyń jazasyn ádiletsiz jaza dep sezinedi. Biraq balaǵa ne úshin jazalanǵanyn durystap oılandyrǵan jón jáne bala ózin ata-ananyń ornyna qoıyp, óz qylyǵyn olardyń kózimen kórýge tyrystyrý kerek. «Áke kórgen oq janar, sheshe kórgen ton pisher» demekshi balaǵa otbasy tárbıesiniń áseri mol.Tárbıege áser etetin ósken orta, ata-ananyń tárbıesi durys bolmasa, balaǵa keri áser etedi. Otbasyndaǵy ata-ananyń minez-qulqy balaǵa úlgi-ónege alatyn basty nysanasy bolmaq. Sonymen, ómirdiń jeke- dara tulǵasy bolǵandyqtan, balanyń óz quqyǵyn qorǵaý konvensıasyn qoldaı otyryp, mektepte 25 qazan men 25 karasha aralyǵynda «Zorlyq-zombylyqsyz balalyq shaq» atty respýblıkalyq aqparattyq naýqan boıynsha mektepishilik is-sharalar ótkizilýde.Adamǵa jasynan bulaq sýyndaı móldir, aınadaı taza bolyp ómir súrýge mashyqtandyrý úshin asa úlken tárbıe kerek.

Sábı neni biledi dep, nemquraıly oılaǵandyqtan bolyp qatelesip júrgen jaǵdaıymyz da az emes. Náreste sóıleı almasada bárin túsinedi. Sondyqtan onyń qasynda keleńsiz jaǵdaı jasaýǵa , bylapyt sóıleýge, aıqaı-shý kóterýge bolmaıdy. Ár ata-ana balasyn jaqsy adam bolsa eken dep armandaıdy. Alaıda, ol tez arada tamasha adam bola qoımaıdy. Ol úshin ózderi arasyn sypaıy qatynasyp mádenıettilik tanytýmen qatar, oǵash minez shyǵarmaýy qajet. «Balapan uıada neni kórse ushqanda sony iledi»-degen ataly sóz sodan qalǵan. Keıbir ata-analar balany uryp soǵyp, qorqytyp tárbıeleımin dep qatelik jasap ta júr. Bul jaqsy tárbıe bolmaıdy da, kersinshe sol balanyń qatigez bolýyna nemese qorqaq bolýyna yqpal etedi.Qatal bolsańyz balańyzdy renjitip, júregine qaıaý salasyz.

Sondaı-aq balany mán-maǵanasyz erkeletetin ata-analarda jıi kezdesedi.Erkeliktińde jóni bar. Kóp erkelikten bala óz bilermendigimen ketedide,ári áke-sheshesiniń tilin ala bermeıtindigi kezdesedi. Qandaı da bir jaǵdaıǵa tózimsiz, tentek bolyp ketetinder de bar. 
«Eger bala erke bolyp ósetin bolsa, onda ómirin jylap ótkizedi» -deıdi Iýsýf Hadjıp.
Ekranǵa nazar salyp,jańalyqtarǵa qulaq túreıik «Oqýshylarǵa jasalatyn zorlyq-zombylyq azaımaı tur»

Bala-adamnyń keleshegi, balany tárbıeleý, qoǵamnyń sapaly múshesi etip ósirý ata-ananyń ardaqty boryshy. Bala jasynda qalaı tárbıelense, eseıgende sony isteıdi. Halqymyzda «Balany jastan» degen maqal bar. Biraq únemi «úıtpe,búıtpe» dep otyrsa da bala ynjyq,jasqanshaq bolady. Biraq, bala tárbıeleýdiń jóni osy eken dep,tárbıeden tys qataldyq kórsetýdiń ózi bala ómirine qaýip týǵyzady. Qataldyq kerek desek te... tárbıeleýdiń durys joldaryn qoldanǵan jón. Bala bilýge qumar, kórgenine eliktegish, túsinbese suraǵysh, kókiregi taza, synshyl jáne shynshyl bolady. Balanyń boıyndaǵy osy qasıetin saqtaý úshin oǵan týra shynshyl, adamgershilik tárbıe kerek. Qazirgi ýaqytta balalardyń televızor, kompúterderden kóretini uryp -soǵý, jan-janýarlardy jábirleýdi kóredi. Osyny kórgen bala ishteı neniń durystyǵyn, neniń burystyǵyn túsine bermeıdi. Ádette teris qylyqtan keıin jaza turady. Bala ata-anasynyń jazasyn ádiletsiz jaza dep sezinedi. Biraq balaǵa ne úshin jazalanǵanyn durystap oılandyrǵan jón jáne bala ózin ata-ananyń ornyna qoıyp, óz qylyǵyn olardyń kózimen kórýge tyrystyrý kerek. «Áke kórgen oq janar, sheshe kórgen ton pisher» demekshi balaǵa otbasy tárbıesiniń áseri mol.Tárbıege áser etetin ósken orta, ata-ananyń tárbıesi durys bolmasa, balaǵa keri áser etedi. Otbasyndaǵy ata-ananyń minez-qulqy balaǵa úlgi-ónege alatyn basty nysanasy bolmaq. Sonymen, ómirdiń jeke- dara tulǵasy bolǵandyqtan, balanyń óz quqyǵyn qorǵaý konvensıasyn qoldaı otyryp, mektepte 25 qazan men 25 karasha aralyǵynda «Zorlyq-zombylyqsyz balalyq shaq» atty respýblıkalyq aqparattyq naýqan boıynsha mektepishilik is-sharalar ótkizilýde.Adamǵa jasynan bulaq sýyndaı móldir, aınadaı taza bolyp ómir súrýge mashyqtandyrý úshin asa úlken tárbıe kerek.

Sábı neni biledi dep, nemquraıly oılaǵandyqtan bolyp qatelesip júrgen jaǵdaıymyz da az emes. Náreste sóıleı almasada bárin túsinedi. Sondyqtan onyń qasynda keleńsiz jaǵdaı jasaýǵa , bylapyt sóıleýge, aıqaı-shý kóterýge bolmaıdy. Ár ata-ana balasyn jaqsy adam bolsa eken dep armandaıdy. Alaıda, ol tez arada tamasha adam bola qoımaıdy. Ol úshin ózderi arasyn sypaıy qatynasyp mádenıettilik tanytýmen qatar, oǵash minez shyǵarmaýy qajet. «Balapan uıada neni kórse ushqanda sony iledi»-degen ataly sóz sodan qalǵan. Keıbir ata-analar balany uryp soǵyp, qorqytyp tárbıeleımin dep qatelik jasap ta júr. Bul jaqsy tárbıe bolmaıdy da, kersinshe sol balanyń qatigez bolýyna nemese qorqaq bolýyna yqpal etedi.Qatal bolsańyz balańyzdy renjitip, júregine qaıaý salasyz.

Sondaı-aq balany mán-maǵanasyz erkeletetin ata-analarda jıi kezdesedi.Erkeliktińde jóni bar. Kóp erkelikten bala óz bilermendigimen ketedide,ári áke-sheshesiniń tilin ala bermeıtindigi kezdesedi. Qandaı da bir jaǵdaıǵa tózimsiz, tentek bolyp ketetinder de bar. 
«Eger bala erke bolyp ósetin bolsa, onda ómirin jylap ótkizedi» -deıdi Iýsýf Hadjıp.
Ekranǵa nazar salyp,jańalyqtarǵa qulaq túreıik «Oqýshylarǵa jasalatyn zorlyq-zombylyq azaımaı tur»

Joǵarydaǵy danalyq sózge súıensek, muǵalimder balalarǵa úlken adamdyq baǵyt berýi úshin tek ata-anamen birigip jumys isteý kerek ekenin eskertken. Sondyqtan, balańyzdyń otbasyndaǵy alatyn alǵashqy tárbıe úlgisi zorlyq pen zombylyqsyz ortada oryndalýy tıis. «Uıada neni kórseń, ushqanda sony ilersiń» degendeı, bala qandaı ortada tárbıe kórse, sondaı ortaǵa úırenisip, sińisip, óz degeninde dál ata – analardyń qatelikterin qaıtalaıdy, ıaǵnı kelesi keler urpaq ta zorlyq – zombylyq ortada tárbıelenedi.

Endeshe, balany senimmen tárbıeleý – zor nátıje beredi dep oılaımyn. Balańmen dos, syrlas bola bil. Eshqashan qataldyqpen adamdy adam ete almaısyń. Qatygezdik balany ashyndyrady, júregine óshpendilik týdyrady. Sodan syrttaı baǵynyshty kóringenimen, ishki qarsylyǵy óse beredi. Qarsylyq qarsylyqty týǵyzady degen fızıkanyń zańy bar ǵoı. Qaı ýaqytta da jumsaq qattyny jeńedi. Sý jumsaq, tamshylap turyp, tasty tesedi. Áke-sheshe retinde qoqańdap, óz oıyńdy tyqpalaı berseń, balanyń tulǵalyq qasıetteri ashylmaı qalady. Betinen qaqpa, biraq belin býyp jolǵa sal. Dúnıedegi maqsattyń da, mindettiń de eń úlkeni – ol erteńgi kúnge ónegeli, parasatty urpaq qaldyrý.Sonymen V.A.Sýhomlınskıı «Tek qana ata-analarmen birge, jalpy kúsh-jigerdi biriktirý arqasynda muǵalimder balalarǵa úlken adamdyq baǵyt berýi múmkin.» 

---