1929-1931 j.j. sharýalar kóterilisi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Keńestik dáýirdegi halqymyz bastan keshirgen oqıǵalardy saralap, pikirlesý arqyly taldaı otyryp, oqýshylardyń tarıhı oqıǵalarǵa baǵa berý alý daǵdysyn damytý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý qabileti men shyǵarmashylyq izdenis, daǵdylaryn synı turǵydan qalyptastyrý, erkin oıyn aıta bilý men sóıleý mádenıetine baýlý.
Tárbıelik: Oqýshylarǵa sol kezeńdegi qazaq halqynyń basyna tóngen aýyr qasiretten shyǵýdyń jolyn izdegen el azamattarynyń isterin úlgi ete otyryp, patrıottyq tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: semınar sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, pikir - talas, pikirlesý
Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, gazetter, trek sqemasy, tarıhı kitaptar, plakatqa jazylǵan qanatty sózder
Qosymsha ádebıetteri: Kókish Rysbaıuly “Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhy”. Almaty, 1999j., T. Omarbekov “HH ǵasyrdaǵy Qazaqstan tarıhynyń ózekti máseleleri.” A - 2001j. Qosymsha gazet - jýrnaldar: Aqıqat 1993j. Sáýir “Qaraqumdaǵy qarýly qarsylyq”, “Balqashtaǵy bas kóterý”
Sabaqtyń jospary:
İ kezeń
1. Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵyn kúshtep ujymdastyrýdyń zardaptary.
2. Qazaqstandaǵy 1930 - 1932 j. j. asharshylyq uly náýbet.
İİ kezeń
1. 1929 - 1931 j. j. sharýalar kóterilisiniń sebebi, tarıhy.
2. Sozaq kóterilisi
İİİ kezeń
1. Mańǵystaýdaǵy kóterilis.
2. Kóterilisterdiń tarıhta alatyn orny.
Ujymdastyrý jyldary respýblıka aýmaǵynda qansha tolqýlar men kóterilister oryn aldy?
A) 372 V) 572 S) 272
Sebebi: Ǵasyrlar boıy qalyptasqan turmys ýkladynyń qıratylýyna, ortashalar men kedeılerdi kýlaktar retinde joıýǵa qarsylyq.
Qazaqstanda 1929 - 31 jyldardaǵy qarýly kóterilistiń sebebi ne?
A) Aýylsharýashylyǵy salyǵynyń kóbeıýi
V) Kúshtep ujymdastyrýǵa qarsylyq
S) Sharýalardyń shuraıly jerlerinen aıyrylýy
Sıpaty: Sharýalar buqarasynyń nıeti stıhıaly boı kórsetýlerden kórinis berdi.
Ujymdastyrý jyldary bandıttik - basmashy qozǵalysynyń kórinisi dep baǵalanǵan kóterilis?
A) Batpaqqara kóterilisi
V) Semeıdegi kóterilis
S) Sozaqtaǵy kóterilis
Qozǵaýshy kúshi: Sharýalar buqarasy
Qarsylyq túri:
● qalalar men qurylystarǵa ketý;
● basqa aımaqtarǵa, tipti shetelge kóship ketý;
● ujymshar qozǵalysynyń belsendilerin, partıa, keńes, komsomol qyzmetkerlerin, sot oryndaýshylaryn óltirý;
● ózin - ózi qorǵaıtyn qarýly otrádtar qurý;
● ashyq kóteriliske shyǵý túrlerinde jasaldy;
Almaty okrýginiń aýyldary qaıda jer aýyp ketýge májbúr boldy?
A) Iranǵa
V) Qaraqalpaqstanǵa
S) Qytaıǵa
Ortalyqtary:
● Semeı okrýgi halyq narazylyǵynyń iri oshaǵyna aınaldy. 1930 jyldyń aqpan aıynan mamyr aıyna deıin – Zyránov, Óskemen, Samar, Shemonaıha, Qatonqaraǵaı aýdandaryn qamtyǵan kúshti tolqýlar ótti.
● Torǵaı sharýalarynyń Batpaqqara kóterilisi Qazaq ólkelik komıteti tarapynan “bandıttik – basmashy qozǵalysynyń kórinisi” dep baǵalandy.
● Qaraqum aýdanyna Ortalyq, Batys, Ońtústik Qazaqstannan kóterilisshiler aǵylyp jatty. Bul kóterilisti Orynbordaǵy 8 - dıvızıa basyp tastady.
● Sozaq aýdanyndaǵy kóterilis tabandy ári sheber uıymdastyrylýymen erekshelendi. Kóterilisshiler aýdan ortalyǵyn basyp alyp, aýdan basshylaryn óltirdi.
Nátıjesi
● Ujymdastyrý jyldary respýblıka aýmaǵynda 372 jappaı tolqýlar men kóterilister oryn aldy.
● Keńes ókimeti 1916 jylǵy ult azattyq qozǵalysyn basyp janyshtaý úshin dalaǵa jazalaý ekspedısıasyn jibergen patsha ókimetiniń tájirıbesin qaıtalady.
● Mańǵystaý, Jylqosyn, Oıyl, Tabyn aýdandarynyń sharýalary Qazaqstan jerin tastap, Túrikmenstan, Qaraqalpaqstan aýmaǵyna, al bir bóligi Iran men Aýǵanstanǵa kóship ketýge májbúr boldy.
● Almaty okrýginiń kóptegen aýdandarynyń búlik shyǵarǵan aýyldary Qytaı jerine aýyp ketti.
● 1931 jyly kóktemde Qarqaraly okrýginiń Abyraly, Shyńǵystaý jáne Shubartaý aýdandarynda kóterilis jasaǵan sharýalar túgelge derlik qyryp tastaldy.
● Kompartıa 1932 jyly qyrkúıekte Qazaqstannyń aýylsharýashylyǵy jóninde qaýly qabyldady.
● Jasandy jolmen qurylǵan ujymsharlar taratylyp, halyqqa kúshtep qoǵamdastyrylǵan mal - múlki qaıtaryldy.
● 1935 jyly aqpanda ekpindi ujymshar músheleriniń sezi bolyp, aýylsharýashylyǵy arteliniń jańa úlgi Jarǵysy qabyldandy.
Aýylsharýashylyǵy arteliniń jańa úlgi Jarǵysy qabyldanǵan jyl?
A) 1932 jyldyń aqpan aıy
V) 1934 jyldyń aqpan aıy
S) 1935 jyldyń aqpan aıy
1. “Aýyldy keńestendirý” uranymen Qazaqstanda “jańa revolúsıa” júrgizýdiń ıdeıalyq - saıası negizin kim jasady?
2. F. Goloshekınniń ıdeıasyna qarsy shyqqan kimder, olarǵa qandaı aıyp taǵyldy?
3. 1928 jylǵy dekret ne týraly?
4. Ujymdastyrý kezindegi asyra silteýshilik zardaptary týraly ne bilesiń?
5. “Beseýdiń haty” men T Rysqulov jazǵan hattyń tarıhy qandaı?
6. Aýyldy jappaı ujymdastyrýdyń tıgizgen áseri qandaı?
Qorytyndy
Qyzyl qanmen jazylǵan talaı halyqtyń – dep Qalmuqan Ábýqadyrov aǵamyz aıtqan eken shynynda Keńestiń dáýirdegi halqymyzdyń tarıhı qyzyl qanmen jazylǵandyǵy daýsyz “Aqtaban shubyryndy alqa kól sulama” kezeńinen keıin halyqtyń úshten eki bóligi qyrylyp ketti.
Al endi búgingi maqsatymyz tek Keńes ókimetin jamandap, dattaý emes. Osy oraıda Muzafar aǵamyzdyń “Tarıh jazýshylardyń qatesiniń ózi de tarıh” sózin basshylyqqa ala otyryp, osy ótken tarıhtyń jaqsysynan úırenip, jamanynan jırenip bolashaqqa sabaq alý bolatyn.
Keńes ókimeti júrgizgen saıasatty akademık M. Qozybaev taldaı kele “Patsha jasap úlgermegen otarshyldyqtyń soraqysyn keńes ımperıasy jasady”. Keńestik otarlyq bólshevıktik júrgizgen saıasat otarshyldyqtyń shyńy boldy. Mine, osyndaı ashshy tarıhı shyndyqty elimizdiń árbir azamaty bilýi kerek.
Qazaq eli táýelsizdikke qol jetkizýine baılanysty tarıh ǵylymy taptyq ıdeologıa buǵaýynan bosap, ótkenimizdi muqıat shyndyq turǵysynan zerttep zerdeleýge múmkindik alyp otyr. Osy oraıda Uly Ál - Farabı babamyzdyń “áke balasy úshin qandaı jaýapty bolsa, ár halyq óz tarıhynyń aldynda sondaı jaýapty”, degen sózin basshylyqqa ala otyryp. Qazaq halqynyń Keńestik kezeńdegi tarıhı aqıqatyn tarazylap kóreıik. Keńestik kezeńde halqymyz bas keshken oqıǵalardy saralaǵanda halqymyzdyń tarıhynda orny tolmaıtyn tereń is qaldyrǵan, osy ýaqytqa deıin zardaby qalmaı kele jatqan, sol bir asyra silteý ýaqyty zor demografıalyq apaty men halyq sharýashylyǵy ashshy tarıhtyń bir paraǵy retinde halyq jadynda saqtalýda.
Úıge tapsyrma:
1. Taqyrypty oqyp, mazmundaý.
2. § 10 - 11 boıynsha test jasap kelý.
Baǵalaý
Bilimdilik: Keńestik dáýirdegi halqymyz bastan keshirgen oqıǵalardy saralap, pikirlesý arqyly taldaı otyryp, oqýshylardyń tarıhı oqıǵalarǵa baǵa berý alý daǵdysyn damytý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý qabileti men shyǵarmashylyq izdenis, daǵdylaryn synı turǵydan qalyptastyrý, erkin oıyn aıta bilý men sóıleý mádenıetine baýlý.
Tárbıelik: Oqýshylarǵa sol kezeńdegi qazaq halqynyń basyna tóngen aýyr qasiretten shyǵýdyń jolyn izdegen el azamattarynyń isterin úlgi ete otyryp, patrıottyq tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: semınar sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, pikir - talas, pikirlesý
Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, gazetter, trek sqemasy, tarıhı kitaptar, plakatqa jazylǵan qanatty sózder
Qosymsha ádebıetteri: Kókish Rysbaıuly “Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhy”. Almaty, 1999j., T. Omarbekov “HH ǵasyrdaǵy Qazaqstan tarıhynyń ózekti máseleleri.” A - 2001j. Qosymsha gazet - jýrnaldar: Aqıqat 1993j. Sáýir “Qaraqumdaǵy qarýly qarsylyq”, “Balqashtaǵy bas kóterý”
Sabaqtyń jospary:
İ kezeń
1. Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵyn kúshtep ujymdastyrýdyń zardaptary.
2. Qazaqstandaǵy 1930 - 1932 j. j. asharshylyq uly náýbet.
İİ kezeń
1. 1929 - 1931 j. j. sharýalar kóterilisiniń sebebi, tarıhy.
2. Sozaq kóterilisi
İİİ kezeń
1. Mańǵystaýdaǵy kóterilis.
2. Kóterilisterdiń tarıhta alatyn orny.
Ujymdastyrý jyldary respýblıka aýmaǵynda qansha tolqýlar men kóterilister oryn aldy?
A) 372 V) 572 S) 272
Sebebi: Ǵasyrlar boıy qalyptasqan turmys ýkladynyń qıratylýyna, ortashalar men kedeılerdi kýlaktar retinde joıýǵa qarsylyq.
Qazaqstanda 1929 - 31 jyldardaǵy qarýly kóterilistiń sebebi ne?
A) Aýylsharýashylyǵy salyǵynyń kóbeıýi
V) Kúshtep ujymdastyrýǵa qarsylyq
S) Sharýalardyń shuraıly jerlerinen aıyrylýy
Sıpaty: Sharýalar buqarasynyń nıeti stıhıaly boı kórsetýlerden kórinis berdi.
Ujymdastyrý jyldary bandıttik - basmashy qozǵalysynyń kórinisi dep baǵalanǵan kóterilis?
A) Batpaqqara kóterilisi
V) Semeıdegi kóterilis
S) Sozaqtaǵy kóterilis
Qozǵaýshy kúshi: Sharýalar buqarasy
Qarsylyq túri:
● qalalar men qurylystarǵa ketý;
● basqa aımaqtarǵa, tipti shetelge kóship ketý;
● ujymshar qozǵalysynyń belsendilerin, partıa, keńes, komsomol qyzmetkerlerin, sot oryndaýshylaryn óltirý;
● ózin - ózi qorǵaıtyn qarýly otrádtar qurý;
● ashyq kóteriliske shyǵý túrlerinde jasaldy;
Almaty okrýginiń aýyldary qaıda jer aýyp ketýge májbúr boldy?
A) Iranǵa
V) Qaraqalpaqstanǵa
S) Qytaıǵa
Ortalyqtary:
● Semeı okrýgi halyq narazylyǵynyń iri oshaǵyna aınaldy. 1930 jyldyń aqpan aıynan mamyr aıyna deıin – Zyránov, Óskemen, Samar, Shemonaıha, Qatonqaraǵaı aýdandaryn qamtyǵan kúshti tolqýlar ótti.
● Torǵaı sharýalarynyń Batpaqqara kóterilisi Qazaq ólkelik komıteti tarapynan “bandıttik – basmashy qozǵalysynyń kórinisi” dep baǵalandy.
● Qaraqum aýdanyna Ortalyq, Batys, Ońtústik Qazaqstannan kóterilisshiler aǵylyp jatty. Bul kóterilisti Orynbordaǵy 8 - dıvızıa basyp tastady.
● Sozaq aýdanyndaǵy kóterilis tabandy ári sheber uıymdastyrylýymen erekshelendi. Kóterilisshiler aýdan ortalyǵyn basyp alyp, aýdan basshylaryn óltirdi.
Nátıjesi
● Ujymdastyrý jyldary respýblıka aýmaǵynda 372 jappaı tolqýlar men kóterilister oryn aldy.
● Keńes ókimeti 1916 jylǵy ult azattyq qozǵalysyn basyp janyshtaý úshin dalaǵa jazalaý ekspedısıasyn jibergen patsha ókimetiniń tájirıbesin qaıtalady.
● Mańǵystaý, Jylqosyn, Oıyl, Tabyn aýdandarynyń sharýalary Qazaqstan jerin tastap, Túrikmenstan, Qaraqalpaqstan aýmaǵyna, al bir bóligi Iran men Aýǵanstanǵa kóship ketýge májbúr boldy.
● Almaty okrýginiń kóptegen aýdandarynyń búlik shyǵarǵan aýyldary Qytaı jerine aýyp ketti.
● 1931 jyly kóktemde Qarqaraly okrýginiń Abyraly, Shyńǵystaý jáne Shubartaý aýdandarynda kóterilis jasaǵan sharýalar túgelge derlik qyryp tastaldy.
● Kompartıa 1932 jyly qyrkúıekte Qazaqstannyń aýylsharýashylyǵy jóninde qaýly qabyldady.
● Jasandy jolmen qurylǵan ujymsharlar taratylyp, halyqqa kúshtep qoǵamdastyrylǵan mal - múlki qaıtaryldy.
● 1935 jyly aqpanda ekpindi ujymshar músheleriniń sezi bolyp, aýylsharýashylyǵy arteliniń jańa úlgi Jarǵysy qabyldandy.
Aýylsharýashylyǵy arteliniń jańa úlgi Jarǵysy qabyldanǵan jyl?
A) 1932 jyldyń aqpan aıy
V) 1934 jyldyń aqpan aıy
S) 1935 jyldyń aqpan aıy
1. “Aýyldy keńestendirý” uranymen Qazaqstanda “jańa revolúsıa” júrgizýdiń ıdeıalyq - saıası negizin kim jasady?
2. F. Goloshekınniń ıdeıasyna qarsy shyqqan kimder, olarǵa qandaı aıyp taǵyldy?
3. 1928 jylǵy dekret ne týraly?
4. Ujymdastyrý kezindegi asyra silteýshilik zardaptary týraly ne bilesiń?
5. “Beseýdiń haty” men T Rysqulov jazǵan hattyń tarıhy qandaı?
6. Aýyldy jappaı ujymdastyrýdyń tıgizgen áseri qandaı?
Qorytyndy
Qyzyl qanmen jazylǵan talaı halyqtyń – dep Qalmuqan Ábýqadyrov aǵamyz aıtqan eken shynynda Keńestiń dáýirdegi halqymyzdyń tarıhı qyzyl qanmen jazylǵandyǵy daýsyz “Aqtaban shubyryndy alqa kól sulama” kezeńinen keıin halyqtyń úshten eki bóligi qyrylyp ketti.
Al endi búgingi maqsatymyz tek Keńes ókimetin jamandap, dattaý emes. Osy oraıda Muzafar aǵamyzdyń “Tarıh jazýshylardyń qatesiniń ózi de tarıh” sózin basshylyqqa ala otyryp, osy ótken tarıhtyń jaqsysynan úırenip, jamanynan jırenip bolashaqqa sabaq alý bolatyn.
Keńes ókimeti júrgizgen saıasatty akademık M. Qozybaev taldaı kele “Patsha jasap úlgermegen otarshyldyqtyń soraqysyn keńes ımperıasy jasady”. Keńestik otarlyq bólshevıktik júrgizgen saıasat otarshyldyqtyń shyńy boldy. Mine, osyndaı ashshy tarıhı shyndyqty elimizdiń árbir azamaty bilýi kerek.
Qazaq eli táýelsizdikke qol jetkizýine baılanysty tarıh ǵylymy taptyq ıdeologıa buǵaýynan bosap, ótkenimizdi muqıat shyndyq turǵysynan zerttep zerdeleýge múmkindik alyp otyr. Osy oraıda Uly Ál - Farabı babamyzdyń “áke balasy úshin qandaı jaýapty bolsa, ár halyq óz tarıhynyń aldynda sondaı jaýapty”, degen sózin basshylyqqa ala otyryp. Qazaq halqynyń Keńestik kezeńdegi tarıhı aqıqatyn tarazylap kóreıik. Keńestik kezeńde halqymyz bas keshken oqıǵalardy saralaǵanda halqymyzdyń tarıhynda orny tolmaıtyn tereń is qaldyrǵan, osy ýaqytqa deıin zardaby qalmaı kele jatqan, sol bir asyra silteý ýaqyty zor demografıalyq apaty men halyq sharýashylyǵy ashshy tarıhtyń bir paraǵy retinde halyq jadynda saqtalýda.
Úıge tapsyrma:
1. Taqyrypty oqyp, mazmundaý.
2. § 10 - 11 boıynsha test jasap kelý.
Baǵalaý
You Might Also Like
-
Bilimdilik: Oqýshylardy álemdik dinder men onyń ishindegi ıslam dininiń paıda bolýy taralýy jáne osy ilimniń qazirgi qoǵamdaǵy rolimen tanystyrý.
