Ónerli qyz, ónegeli ana
«Ónerli qyz, ónegeli ana»
Maqsaty: Oqýshylardyń oı - órisin, til baılyǵyn, oılaý qabiletterin damytý.
Ana aldyndaǵy paryzy men qaryzy týraly bilim berý. Balalardy anaǵa degen súıispenshilikke baýlý, ana eńbegin ardaqtap, meıirimdilikke, syı qurmetke tárbıeleý.
Bezendirý: Zal ishi kóktem merekesine baılanysty bezendirilgen. Kóktemdik gúlder men sharlar jáne de mýzykalyq apparattar.
Kerek qural – jabdyqtar: baǵalar kórsetetin taıaqshalar, sharlar t. b
Balalar zalda jartylaı sheńberge turady.
1 - júrgizýshi:
Qaıyrly kún halaıyq, óner súıgen,
Kórermender kóńilge kóp oı túıgen.
Quttyqtaımyz arýlar, analardy,
Syı tartaıyq ásem án, tátti kúımen.
2 - júrgizýshi:
Jyr arnaıyq olarǵa jigeri assyn,
Gúl arnaıyq kóńili shalqyp tassyn.
Syr arnaıyq júrekti jaryp shyqqan,
Nur arnaıyq qýatyn berip jastyń.
1 - júrgizýshi: Qurmetti ustazdar, analar, qyz - kelinshekter jáne kórermender! Sizderdi alda kele jatqan 8 - naýryz merekesimen shyn júrekten quttyqtaımyz! Sizderdiń otbastaryńyzǵa amandyq, denderińizge saýlyq, bastaryńyzǵa baqyt tileımiz. 2 - júrgizýshi: Búgin merekege oraı mektebimizde ótkizilgeli otyrǵan qyz balalar men olardyń analaryna arnalǵan «Ónerli qyz, ónegeli Ana» atty saıysqa qosh keldińizder. Bul saıysta qyzdar men Analar óz óneri, bilimi, tapqyrlyǵy jáne sheberlikterin kórsetip synǵa túskeli otyr.
1 - júrgizýshi: Endeshe saıysymyzǵa qatysýshy saıyskerlerdi ortaǵa shaqyraıyq.
1. «1» otbasy___________________________
8. «8» otbasy___________________________
2 - júrgizýshi - Ádil qazylarmen tanystyrý:- Aldymen saıysker arý, analarymyzdyń ishinen bilimi men biligi, baǵy men baby qatar janǵan jandardy dál anyqtap beretin ádil - qazy alqasymen tanystyryp alaıyq:
1. _____________________________Oqý ádiskeri.
1 - júrgizýshi: Endi kórermenderge saıystyń sharttarymen tanystyryp óteıik. Saıys 5 bólimnen turady.
1. «Sálem – sózdiń atasy» ıaǵnı óz - ózin tanystyrý. (óz tobyn tanystyrý)
2. «Kim tapqyr?» Qyzyqty jumbaqtar sheshý saıysy (Bul saıysta ár topqa jumbaqtar qoıylady. Top músheleri tez jaýap aıtý kerek. )
3. «Dám dýman» bul taǵamdar saıysy. (ata - analarǵa úı tapsyrmasy saıysy).
4. Óner saıysy.(ata - analar óz ónerlerin kórsetedi)
5. Sán saıysy ıaǵnı kóktemgi sán úlgileri.
2 - júrgizýshi:
- Bala, bala, bala dep
Túnde shoshyp oıanǵan
Tún uıqysyn tórt bólip,
Túnde besik taıanǵan.
Aıaly qolda talpyntqan
Qaımaqty sútteı qalqytqan
Sýyq bolsa jórgegi,
Qorǵasyndaı balqytqan.
Aınalasyna tas qoıyp,
Ózendi kóldeı shalqytqan,
Qolyn qatty tıgizbeı
Kirli kóılek kıgizbeı,
Iisin jupar ańqytqan,
Bul kim, balalar?
Balalar: Ana! Ana! Ana!
- Iá, bul árıne ana! Qurmetti analar, qadamdaryńyzǵa gúl bitsin, sizderge arnalǵan merekemizdi bastaımyz! Mektepaldy daıarlyq tobynyń balalary óz quttyqtaýlaryn bildirmekshi.
1 - bala: Qushaǵyńa kirgende,
Jylynamyn bir demde.
Ne jetedi kózińe
Meıirimdi kúnnen de.
2 - bala: Erkelesem, kúlimdeıtin,
Urysqany bilinbeıtin,
Mańdaıymnan ıiskep meniń,
«Qulynshaǵym, kúnim»,- deıtin.
3 - bala: Meni jaqsy kóredi
Kúndeı kúlip keledi
Kóp ertegi biledi
Maǵan aıtyp beredi.
4 - bala: Taýsylmaıdy óleńi
Kúnde aıtyp beredi
Barǵan saıyn bir jaqqa
Kámpıt alyp keledi.
1 - júrgizýshi: «Sálem – sózdiń atasy» - dep bastalatyn birinshi kezeńimizdi bastaımyz. atalady. Ár top bir erekshelikterin kórsete otyryp taqpaq retinde ma, qımyl retinde ma tanystyryp ótedi.( tanysý)
2 - júrgizýshi:- Tamasha, ádilqazylar baǵalaryn qoıyp shyqqansha, 1 daıyndyq tobynyń uldary sizderge án syılap otyr «Quttyqtaımyn, mama, týǵan kúnińmen!» oryndaıtyn:
1. Nuryn tókken maǵan,
Shýaǵymsyń - sen!
Aınalaıyn, mama,
Qýanyshyńmen!
Shattandyrǵan meni,
Jubanyshym – sen!
Quttyqtaımyn seni
Týǵan kúnińmen!
2. Aıalaǵan meni
Án qanatymen!
Quttyqtaımyn seni
Saltanatyńmen!
Baqytty ǵoı zaman,
Qandaı kóńildi!
Men tileımin saǵan
Uzaq ómirdi!
- Tamasha, rahmet balalar, osyndaı ádemi óleń aıtyp bergen balapandarymyzǵa qoshemet kórseteıik.
1 - júrgizýshi: Saıysymyzdyń 2 – kezeńi
«Qyzyqty jumbaqtar» saıysy. Ár top sıqyrly qorjynnan jumbaqtar alady, daıyndalýǵa 1 mınýt ýaqyt beriledi. Jumbaq jaýabyn dál tapqan saıysker upaı ıelenedi.
- Ekinshi saıystyń upaılaryn sanaǵansha 3 top balalary sizderge arnaǵan taqpaqtaryn tyńdaıyq:
Gúlderdi julmaımyn
Torǵaılardy qýmaımyn.
Aıtqan sózin tyńdaımyn
Anashymdy syılaımyn.
Ájemdi meıramymen quttyqtaımyn
Aıtatyn án beretin gúlim daıyn
«Ájetaı, seni jaqsy kóremin» dep
Aqyryn qulaǵyńa sybyrlaımyn.
Óskende men al, endi,
Aralaımyn álemdi,
Syılyq ákep ájeme,
Tań qaldyram bar eldi. Shashymdy órip taraǵan,
Qabaǵyma qaraǵan.
Úlken kishi demeıdi,
Syılaıdy ony bar adam.
Bul ájeniń ómiri,
Taýsylmaıtyn jyr maǵan.
2júrgizýshi: - Analarymyzdyń, Ájelerimizdiń qolynan kelmeıtin óner joq. Olar tigedi, pishedi, astyń túrli - túrlisin jasaıdy. Synyptaǵy qyzdarymyz da analaryna eliktep túrli ónerge yńǵaıly. Analary men kishkentaı hanshaıymdary birge daıyndaǵan úı tapsyrmalaryna kóńil aýdarsaq qalaı bolady eken? Kezekte «Dám dýman» degen oıynmen analarymyzdyń aspazdyq sheberlikterin synap kóreıik.
- Tamasha, mine naǵyz aspazshylar osy jerde tur eken. Endi myna kózdiń jaýyn alatyn, til úıiretin tamaqtarǵa bizdiń ádil - qazylarymyz óz baǵalaryn bergenshe 1 top hanshaıymdardyń oryndaýlarynda «Kóńildi kún» atty bı usynamyz.
- Rahmet, balalar mynadaı ádemi bı kórip rasynda da kóńilimiz de bir kóterilip qaldy - aý.
1 - júrgizýshi: Saıysymyzdyń kelesi bólimi «Óner saıysy». Bul saıysta ár saıyskerlerge, úı tapsyrmasy beriletin bolatyn, endeshe ónerlerin tamashalaıyq.
- Tamasha, ónerlerińizge tánti boldyq. Ádil qazylar alqasy baǵalaryn daıyndaǵansha ortaǵa kishkentaı balapandarymyzdy shaqyraıyq. Bı «Shójelerim», qoshemet kórseteıik.
2 - júrgizýshi: Saıysymyzdyń sońǵy bólimine kelip jettik, «Sán» úlgilerin kórsetý saıysy. Endeshe qoshemetpen ortamyzǵa sán úlgisin kórsetýge Analarymyz ben kishkene hanshaıymdarymyzdy shaqyraıyq.
1 - júrgizýshi: Ádil qazylarymyz upaı sandaryn shyǵarǵansha ortaǵa 1 top qyzdarymyz «Tentegim» atty bıdi qyzyqtaýǵa shaqyramyz.
2 - júrgizýshi: Ádil qazylarymyz upaı sandaryn shyǵarǵansha ortaǵa 3 top bıshi uldaryn shaqyraıyq.
1 - júrgizýshi:
Jarys zańy ejelden -
Jeńimpazdy anyqtaý
Jeńimpaz bolý sharty sol -
Eńbektený, jalyqpaý
Bireý ozsa saıysta,
Bireý artta qalady
Jeńilgender renjimeı
Tarasa bizge jarady
- degendeı saıystyń aty saıys, munda bireý jeńedi, endi bireý jeńiledi. Jeńimpazdarymyzdy anyqtaý úshin sóz qazylar alqasyna beriledi.
Marapattaý ataýlary:
1.________________________
8.________________________
Ádil - qazylar jáne mektep dırektoryna sóz beriledi.
2 - júrgizýshi: 1 top kishkene gúldeı jaınaǵan qyzdarymyzdyń analaryna arnaǵan «Anashym» ánin tyńdaýǵa shaqyramyn.
(án sońynan keıin taqpaq jolyn hormen aıtyp syılyqtaryn analaryna tabystaý rásimi.
Qushaǵyńa kirgende,
Jylynamyn bir dem de.
Ne jetedi kózińe,
Meıirimdi kúnnen de.
Ún qatasyń bal tilmen,
Erkeleımin ár kún men.
Quttyqtaımyn anashym,
Segizinshi naýryzben!!!
1 - júrgizýshi: Atadan qalǵan asyl sózge, aqyl kenine qulaq túrsek. Ertede bir jigitten úıdiń altyn qazyǵy kim dep surapty qart.
Jigit: Ata, úıdegi altyn qazyq bala, — depti jigit.
Ata: Joq balam, úıdegi altyn qazyq — ana. Ana aqyldy bolsa, bala dana bolady. Ana tárbıesi qyzǵa úlgi, áke tárbıesi ulǵa úlgi, — depti qart. Osy qarttarymyzdyń qaldyryp ketken ónegeli de úlgili sózderimen osy erteńgiligimizdi aıaqtaımyz.
- Mine, qurmetti abzal jandy ájeler, analar, kishkene hanshaıymdar merekelerińiz qutty bolsyn! Osymenen sizderge arnalǵan erteńgiligimiz aıaqtaldy. Saý - salamatta bolyńyzdar!
2 - júrgizýshi:
Án jyrdan kóńilderdi qýantyńdar,
Barymen shat-shadyman bolyńyzdar.
Qoshtasaıyq, kelesi kezdeskenshe,
Árdaıym saý - salamat bolyńyzdar!
Osymen búgingi merekege oraı ótkizilip otyrǵan saıysymyz aıaqtaldy. Kelesi kezdeskenshe! Taǵy da merekelerińiz qutty bolsyn!
Maqsaty: Oqýshylardyń oı - órisin, til baılyǵyn, oılaý qabiletterin damytý.
Ana aldyndaǵy paryzy men qaryzy týraly bilim berý. Balalardy anaǵa degen súıispenshilikke baýlý, ana eńbegin ardaqtap, meıirimdilikke, syı qurmetke tárbıeleý.
Bezendirý: Zal ishi kóktem merekesine baılanysty bezendirilgen. Kóktemdik gúlder men sharlar jáne de mýzykalyq apparattar.
Kerek qural – jabdyqtar: baǵalar kórsetetin taıaqshalar, sharlar t. b
Balalar zalda jartylaı sheńberge turady.
1 - júrgizýshi:
Qaıyrly kún halaıyq, óner súıgen,
Kórermender kóńilge kóp oı túıgen.
Quttyqtaımyz arýlar, analardy,
Syı tartaıyq ásem án, tátti kúımen.
2 - júrgizýshi:
Jyr arnaıyq olarǵa jigeri assyn,
Gúl arnaıyq kóńili shalqyp tassyn.
Syr arnaıyq júrekti jaryp shyqqan,
Nur arnaıyq qýatyn berip jastyń.
1 - júrgizýshi: Qurmetti ustazdar, analar, qyz - kelinshekter jáne kórermender! Sizderdi alda kele jatqan 8 - naýryz merekesimen shyn júrekten quttyqtaımyz! Sizderdiń otbastaryńyzǵa amandyq, denderińizge saýlyq, bastaryńyzǵa baqyt tileımiz. 2 - júrgizýshi: Búgin merekege oraı mektebimizde ótkizilgeli otyrǵan qyz balalar men olardyń analaryna arnalǵan «Ónerli qyz, ónegeli Ana» atty saıysqa qosh keldińizder. Bul saıysta qyzdar men Analar óz óneri, bilimi, tapqyrlyǵy jáne sheberlikterin kórsetip synǵa túskeli otyr.
1 - júrgizýshi: Endeshe saıysymyzǵa qatysýshy saıyskerlerdi ortaǵa shaqyraıyq.
1. «1» otbasy___________________________
8. «8» otbasy___________________________
2 - júrgizýshi - Ádil qazylarmen tanystyrý:- Aldymen saıysker arý, analarymyzdyń ishinen bilimi men biligi, baǵy men baby qatar janǵan jandardy dál anyqtap beretin ádil - qazy alqasymen tanystyryp alaıyq:
1. _____________________________Oqý ádiskeri.
1 - júrgizýshi: Endi kórermenderge saıystyń sharttarymen tanystyryp óteıik. Saıys 5 bólimnen turady.
1. «Sálem – sózdiń atasy» ıaǵnı óz - ózin tanystyrý. (óz tobyn tanystyrý)
2. «Kim tapqyr?» Qyzyqty jumbaqtar sheshý saıysy (Bul saıysta ár topqa jumbaqtar qoıylady. Top músheleri tez jaýap aıtý kerek. )
3. «Dám dýman» bul taǵamdar saıysy. (ata - analarǵa úı tapsyrmasy saıysy).
4. Óner saıysy.(ata - analar óz ónerlerin kórsetedi)
5. Sán saıysy ıaǵnı kóktemgi sán úlgileri.
2 - júrgizýshi:
- Bala, bala, bala dep
Túnde shoshyp oıanǵan
Tún uıqysyn tórt bólip,
Túnde besik taıanǵan.
Aıaly qolda talpyntqan
Qaımaqty sútteı qalqytqan
Sýyq bolsa jórgegi,
Qorǵasyndaı balqytqan.
Aınalasyna tas qoıyp,
Ózendi kóldeı shalqytqan,
Qolyn qatty tıgizbeı
Kirli kóılek kıgizbeı,
Iisin jupar ańqytqan,
Bul kim, balalar?
Balalar: Ana! Ana! Ana!
- Iá, bul árıne ana! Qurmetti analar, qadamdaryńyzǵa gúl bitsin, sizderge arnalǵan merekemizdi bastaımyz! Mektepaldy daıarlyq tobynyń balalary óz quttyqtaýlaryn bildirmekshi.
1 - bala: Qushaǵyńa kirgende,
Jylynamyn bir demde.
Ne jetedi kózińe
Meıirimdi kúnnen de.
2 - bala: Erkelesem, kúlimdeıtin,
Urysqany bilinbeıtin,
Mańdaıymnan ıiskep meniń,
«Qulynshaǵym, kúnim»,- deıtin.
3 - bala: Meni jaqsy kóredi
Kúndeı kúlip keledi
Kóp ertegi biledi
Maǵan aıtyp beredi.
4 - bala: Taýsylmaıdy óleńi
Kúnde aıtyp beredi
Barǵan saıyn bir jaqqa
Kámpıt alyp keledi.
1 - júrgizýshi: «Sálem – sózdiń atasy» - dep bastalatyn birinshi kezeńimizdi bastaımyz. atalady. Ár top bir erekshelikterin kórsete otyryp taqpaq retinde ma, qımyl retinde ma tanystyryp ótedi.( tanysý)
2 - júrgizýshi:- Tamasha, ádilqazylar baǵalaryn qoıyp shyqqansha, 1 daıyndyq tobynyń uldary sizderge án syılap otyr «Quttyqtaımyn, mama, týǵan kúnińmen!» oryndaıtyn:
1. Nuryn tókken maǵan,
Shýaǵymsyń - sen!
Aınalaıyn, mama,
Qýanyshyńmen!
Shattandyrǵan meni,
Jubanyshym – sen!
Quttyqtaımyn seni
Týǵan kúnińmen!
2. Aıalaǵan meni
Án qanatymen!
Quttyqtaımyn seni
Saltanatyńmen!
Baqytty ǵoı zaman,
Qandaı kóńildi!
Men tileımin saǵan
Uzaq ómirdi!
- Tamasha, rahmet balalar, osyndaı ádemi óleń aıtyp bergen balapandarymyzǵa qoshemet kórseteıik.
1 - júrgizýshi: Saıysymyzdyń 2 – kezeńi
«Qyzyqty jumbaqtar» saıysy. Ár top sıqyrly qorjynnan jumbaqtar alady, daıyndalýǵa 1 mınýt ýaqyt beriledi. Jumbaq jaýabyn dál tapqan saıysker upaı ıelenedi.
- Ekinshi saıystyń upaılaryn sanaǵansha 3 top balalary sizderge arnaǵan taqpaqtaryn tyńdaıyq:
Gúlderdi julmaımyn
Torǵaılardy qýmaımyn.
Aıtqan sózin tyńdaımyn
Anashymdy syılaımyn.
Ájemdi meıramymen quttyqtaımyn
Aıtatyn án beretin gúlim daıyn
«Ájetaı, seni jaqsy kóremin» dep
Aqyryn qulaǵyńa sybyrlaımyn.
Óskende men al, endi,
Aralaımyn álemdi,
Syılyq ákep ájeme,
Tań qaldyram bar eldi. Shashymdy órip taraǵan,
Qabaǵyma qaraǵan.
Úlken kishi demeıdi,
Syılaıdy ony bar adam.
Bul ájeniń ómiri,
Taýsylmaıtyn jyr maǵan.
2júrgizýshi: - Analarymyzdyń, Ájelerimizdiń qolynan kelmeıtin óner joq. Olar tigedi, pishedi, astyń túrli - túrlisin jasaıdy. Synyptaǵy qyzdarymyz da analaryna eliktep túrli ónerge yńǵaıly. Analary men kishkentaı hanshaıymdary birge daıyndaǵan úı tapsyrmalaryna kóńil aýdarsaq qalaı bolady eken? Kezekte «Dám dýman» degen oıynmen analarymyzdyń aspazdyq sheberlikterin synap kóreıik.
- Tamasha, mine naǵyz aspazshylar osy jerde tur eken. Endi myna kózdiń jaýyn alatyn, til úıiretin tamaqtarǵa bizdiń ádil - qazylarymyz óz baǵalaryn bergenshe 1 top hanshaıymdardyń oryndaýlarynda «Kóńildi kún» atty bı usynamyz.
- Rahmet, balalar mynadaı ádemi bı kórip rasynda da kóńilimiz de bir kóterilip qaldy - aý.
1 - júrgizýshi: Saıysymyzdyń kelesi bólimi «Óner saıysy». Bul saıysta ár saıyskerlerge, úı tapsyrmasy beriletin bolatyn, endeshe ónerlerin tamashalaıyq.
- Tamasha, ónerlerińizge tánti boldyq. Ádil qazylar alqasy baǵalaryn daıyndaǵansha ortaǵa kishkentaı balapandarymyzdy shaqyraıyq. Bı «Shójelerim», qoshemet kórseteıik.
2 - júrgizýshi: Saıysymyzdyń sońǵy bólimine kelip jettik, «Sán» úlgilerin kórsetý saıysy. Endeshe qoshemetpen ortamyzǵa sán úlgisin kórsetýge Analarymyz ben kishkene hanshaıymdarymyzdy shaqyraıyq.
1 - júrgizýshi: Ádil qazylarymyz upaı sandaryn shyǵarǵansha ortaǵa 1 top qyzdarymyz «Tentegim» atty bıdi qyzyqtaýǵa shaqyramyz.
2 - júrgizýshi: Ádil qazylarymyz upaı sandaryn shyǵarǵansha ortaǵa 3 top bıshi uldaryn shaqyraıyq.
1 - júrgizýshi:
Jarys zańy ejelden -
Jeńimpazdy anyqtaý
Jeńimpaz bolý sharty sol -
Eńbektený, jalyqpaý
Bireý ozsa saıysta,
Bireý artta qalady
Jeńilgender renjimeı
Tarasa bizge jarady
- degendeı saıystyń aty saıys, munda bireý jeńedi, endi bireý jeńiledi. Jeńimpazdarymyzdy anyqtaý úshin sóz qazylar alqasyna beriledi.
Marapattaý ataýlary:
1.________________________
8.________________________
Ádil - qazylar jáne mektep dırektoryna sóz beriledi.
2 - júrgizýshi: 1 top kishkene gúldeı jaınaǵan qyzdarymyzdyń analaryna arnaǵan «Anashym» ánin tyńdaýǵa shaqyramyn.
(án sońynan keıin taqpaq jolyn hormen aıtyp syılyqtaryn analaryna tabystaý rásimi.
Qushaǵyńa kirgende,
Jylynamyn bir dem de.
Ne jetedi kózińe,
Meıirimdi kúnnen de.
Ún qatasyń bal tilmen,
Erkeleımin ár kún men.
Quttyqtaımyn anashym,
Segizinshi naýryzben!!!
1 - júrgizýshi: Atadan qalǵan asyl sózge, aqyl kenine qulaq túrsek. Ertede bir jigitten úıdiń altyn qazyǵy kim dep surapty qart.
Jigit: Ata, úıdegi altyn qazyq bala, — depti jigit.
Ata: Joq balam, úıdegi altyn qazyq — ana. Ana aqyldy bolsa, bala dana bolady. Ana tárbıesi qyzǵa úlgi, áke tárbıesi ulǵa úlgi, — depti qart. Osy qarttarymyzdyń qaldyryp ketken ónegeli de úlgili sózderimen osy erteńgiligimizdi aıaqtaımyz.
- Mine, qurmetti abzal jandy ájeler, analar, kishkene hanshaıymdar merekelerińiz qutty bolsyn! Osymenen sizderge arnalǵan erteńgiligimiz aıaqtaldy. Saý - salamatta bolyńyzdar!
2 - júrgizýshi:
Án jyrdan kóńilderdi qýantyńdar,
Barymen shat-shadyman bolyńyzdar.
Qoshtasaıyq, kelesi kezdeskenshe,
Árdaıym saý - salamat bolyńyzdar!
Osymen búgingi merekege oraı ótkizilip otyrǵan saıysymyz aıaqtaldy. Kelesi kezdeskenshe! Taǵy da merekelerińiz qutty bolsyn!
You Might Also Like
-
Maqsaty: Oı júırik, tanymdyq deńgeıi joǵary, ıntellektýaldy oqýshylardyń darynyn ashý, belsendiligin arttyrý, bilimderin kórsetý.
-
Bilimdilik: Keńestik dáýirdegi halqymyz bastan keshirgen oqıǵalardy saralap, pikirlesý arqyly taldaı otyryp, oqýshylardyń tarıhı oqıǵalarǵa baǵa berý alý daǵdysyn damytý.
