InfoHub Logo

Ózin - ózi taný sabaǵy.
Taqyryby: Dostarmen birge


Mektepke daıarlyq tobynyń uıymdastyrylatyn oqý is - áreketiniń ózin - ózi taný sabaǵy.

Bilim berý salasy: «Tanym» jáne «Áleýmettik orta».
Bólimderi: Ózin - ózi taný.
Taqyryby: Dostarmen birge.
Maqsaty: Oqýshylardyń arasynda jaǵymdy qarym - qatynas ornatý, bir - birin syılaýǵa, adal dos bolýǵa jáne qorshaǵan ortamen dos bolýǵa úıretý.
Mindeti:
1. Adam qarym – qatynasyndaǵy dostyq uǵymy týraly túsinik berý
2. Oqýshylardyń arasynda dostyq sezimderin damytýǵa yqpal etý
3. Oqýshylardy syılastyqqa, ádeptilikke, shynaıylyqqa, adaldyqqa tárbıeleý.

İ. Sálemdesý.

İİ. Shattyq sheńberi.
Qane, qane turaıyq,
Úlken sheńber quraıyq.
Oń jaqtaǵy kórshige,
Sol jaqtaǵy kórshige,
Kúlimsireı qaraıyq.
Qoldy kókke sozaıyq,
Bárinen de ozaıyq!
Qushaqtasyp ár kezde,
Tatý tátti turaıyq!
- Balalar, bárimiz shattyq sheńberine jınalyp kóterińki kóńil kúı syıladyq. Endi bir - birimizge búgingi kúnimizdiń tamasha ótýine kepil bar dep oılaımyn.
Sabaǵymyzdy myna «Dostyq» týraly naqyl sóz arqyly bastasam ba dep edim:
Baldyrǵan balalar,
Dostyqty baǵalar.
Esińe saqtaǵyn:
Adal dos bol!
Shynshyl bol!
Ótirik aıtpaǵyn!
Sózińnen qaıtpaǵyn!
1. Dostyq degendi qalaı túsinesińder?
2. Shyn dosty qalaı bilýge bolady?
3. Ózińniń dosyń týraly ne aıtasyń?
4. Dos bolý úshin adam qandaı bolýy qajet?

İİİ Mátinmen jumys.
«Eki dos» ertegisin tyńdaý:
Bir kúni eki dos ormanda kele jatady. Kenetten aldarynan bir aıý shyǵa keledi. Sol kezde bireýi qasha jóneledi, ekinshisi talǵa órmelep jasyrynyp qalady. Qashqan jigit ortada qalyp ketedi.
Alaıda, ne isterin bilmeı turǵanda, oıyna «Ólgen adam sıaqty jerge etbetimmen jata qalsam, bálkim qutylyp ketermin» dep jerge jata qalady.
Aıý kelip ony ıiskeleı bastaǵanda demin jutyp, dem almaı jatady. Aıý ketken soń talǵa órmelep ketken dosy tómen túsip, dosynyń qasyna kelip, kúlip: «Aıtshy al, aıý seniń qulaǵyńa ne dep sybyrlady?» deıdi.
Sonda dosy: «Dosyna qaýip - qater tónip turǵanda qashyp ketken adamdardan saqtaný kerektigimdi, aıtty» deıdi.
Ertegige qatysty suraqtar:
- Eki dos qaıda kele jatty?
- Kenetten qandaı jaǵdaı boldy?
- Eki dostyń is - áreketteri qandaı boldy?
- Aıý ketken soń aǵashqa órmelep ketken jigit, qandaı suraq qoıdy dosyna?
- Nege dosy: «Dosyna qaýip - qater tónip turǵanda qashyp ketken adamdardan saqtaný kerektigimdi, aıtty» dedi? Qalaı túsindińder osy jerdi?
- Al sender ne ister edińder osy keıipkerlerdiń ornynda bolsańdar?
- Aǵashqa órmelep minip ketken dostyń qylyǵy, durys dep sanaısyńdar ma?
- Nege, ne sebepten durys emes dep oılaısyńdar?
*********************
İV. Taqtamen jumys:
- Balalar taqtaǵa qarańdarshy, «Dostyq qadamdarynyń ósıetti izderi» qalypty, qane, oqıyq.
- Mine osy ósıetterdi eske saqtaý, ár kimge de qajet.
- Al júrek ishindegi sózdi qalaı túsinesińder?
- Iaǵnı, qarańdarshy, senderdi bireý renjitse jaqsy ma?
- Árıne eshkimge de ondaı qylyq unamaıdy dep senemin, sondyqtan sen ózińe qandaı syı - qurmet kórsetkenin jaqsy kórip tursań, týra sondaı jaqsy qylyqty óziń jasaı bilý kereksiń.

1. Shyn dos úshin qalaıda,
Tik qaterge basyńdy.
Aıyra bil alaıda,
Dosyńmenen qasyńdy.
2. Aqqýdy atpa,
Dosyńda satpa.
3. Dosy joqpen syrlas,
Dosy kóppen syılas.

4. Dosyń myń bolsa da – az,
Dushpanyń bireý bolsa da – kóp.
5. Júz teńgeń bolǵansha,
Júz dosyń bolsyn.
6. Aqylsyz dostan, aqyldy dushpan artyq.
7. Dos basqa qaraıdy,
Dushpan aıaqqa qaraıdy.
V. Sergitý sáti.
- Balalar, oryndaryńyzǵa emin - erkin jaıǵasa otyryńyzdar. Endi kózimizdi jumyp, árkim óziniń dosyna jaqsy tilekter oılaıyq. (2 - 3 sekýnd) Tilekter oılap bolsaq, kózimizdi ashaıyq.
VI. «Júrekten – júrekke» tilek aıtý sáti.
- Endi balalar, búgingi taqyrybymyzǵa saı dáıek sózderdi jazyp alaıyq. Biraq biz ony dápterge emes, biz ony kishkentaı, ádemi júrekterdiń ishine jazamyz.
Bol!
Adal
Shynshyl
Meıirimdi
Kóńildi
Jaqsy
Tatý
Aqyldy

VIİ. Qorytyndy.
- Balalar shattyq sheńberine kele qoıyńyzdar. Endi qasymyzdaǵy adamǵa júregimizdegi jaqsy jyly lebizdi bildireıik. Júrekke jazǵan jyly sózderdi oqı otyryp berý.

VIİİ. Madaqtaý.
- Rahmet, balalar saý bolyńyzdar!