InfoHub Logo

Á. Bókeıhan – Táýelsizdik jarshysy, ult kósemi

Nýrmagambetova Saltanat Kýandykovna

Aqtóbe qalasynyń

№ 51 gımnazıanyń tarıh páni muǵalimi

 

Álıhan Nurmuhameduly Bókeıhanovtyń shyǵarmashylyq ǵumyry XIX ǵasyrdyń 90 –shy jyldarynyń  orta tusynan bastalyp, shamamen ol repressıaǵa ushyraǵan 1937 jylǵa deıingi aralyqty qamtıdy. Árıne, 20-30 jyldar Bókeıhanovqa tvorchestvolyq eńbekpen aınalysý úshin qolaıly kezeń boldy dep aıtý qıyn, degenmen bul jyldary da ol ómiriniń mazmunyna aınalǵan úırenshikti ǵylymı jáne ádebı taqyryptardan qol úzgen emes.  Á.Bókeıhanov 1913 jyldyń aqpanynan bastap Orynbordan shyǵa bastaǵan «Qazaqtyń» negizin qalap, baǵyt-baǵdaryn anyqtaýshylardyń biri bolyp qana qoıǵan joq, sondaı-aq gazettiń ystyǵyna kúıip, sýyǵyna tońǵan eń belsendi jáne óndirimdi avtorlardyń qatarynda boldy. Al, «Qazaq» bolsa 1913-1918 jyldar aralyǵynda eń aldymen belgili úshtik, ıaǵnı A. Baıtursynov, Á. Bókeıhanov jáne M.Dýlatovtardyń taban et, mańdaı ter eńbeginiń arqasynda jalpyulttyq basylym deńgeıine kóterilýimen birge, ult-azattyq qozǵalystyń baspa únine de aınalǵan edi. Týra osy mezgilde ol qazaq qoǵamynda otarlyq jáne feodaldyq ezgige qarsy kúres ıdeologıasynyń qalyptasýyna qyzmet etti.

1917 jyly 5-13 jeltoqsan aralyǵynda Orynbor qalasynda ótken ekinshi jalpy qazaq sezi Alash avtonomıasy dep atalatyn Ulttyq memleket qurylǵandyǵyn málimdep, onyń úkimetin saılady. Álemniń altynshy bóligin alyp jatqan Reseı ımperıasy kóleminde bul asa zor oqıǵa bolmaǵanmen, otarlyq ezgidegi qazaq qoǵamy úshin onyń tarıhı mańyzy erekshe edi. Óıtkeni munyń bári qazaq eliniń XVIII ǵasyrdan bergi óz bostandyǵy men teńdigi jolynda orys ımperıasyna qarsy júrgizgen azapty kúresiniń qorytyndysy bolatyn.

Tarıh sahnasyna Alashorda – Halyq Keńesi úkimetin alyp kelgen jalpy ulttyq kúrestiń basynda ulttyq ıntellıgensıa turdy. Olardyń ortaq túsinigi boıynsha otarlyq ezgi men feodaldyq mesheýlik jaǵdaıynda aıaq asty bolǵan ulttyq múddeni qorǵap, qazaq elin basqa órkenıetti elder qataryna alyp shyǵa alatyn jalqy jol – ulttyq memlekettik qurylymnyń bolýy edi. Qazaq ult-azattyq qozǵalysynyń basshylary osyndaı batyl qorytyndyǵa kele otyryp, qatelesti me?

Jetpis jyldan astam ýaqyt júrip ótken tarıhı jolymyz kórsetip bergendeı, qazaq qoǵam qaıratkerleri táýelsiz derbes memleket qurý jolyn tańdaı otyryp, qatelesken joq edi. Ulttyq qanaý men ulttyq teńsizdik bolǵan, jerde ezilgen elderdiń tabıǵı talaptary men múddesin qorǵaıtyn saıası ınstıtýttarǵa suranys ta qalyptaspaq. Al, osy negizde paıda bolǵan memlekettiń sanaly túrde jalpy ulttyq-murattarǵa qol jetkizýdi kózdeıtin sharalardy iske asyrýy da tabıǵı nárse. Ózderiniń saıası erkindigin alǵan elderdiń bárinde de osylaı bolǵan. /1/ Osy turǵydan alǵanda, árıne, Alashordanyń ómirge kelýi tarıhı qajettilikten týǵan bolatyn.

Biraq qazaq ult-azattyq qozǵalysy qaıratkerleriniń bul áreketi eski Reseıdiń tutastyǵyn kókseıtin aq kazaktar men patsha generaldaryna da, jańa totalıtarlyq júıeni ornatýshy bólshevıkterge de unaı qoımady. Eger alǵashqylary Alash qaıratkerlerine Uly Reseısiz óz betinshe ómir súre almaıtyn buratana halyqtyń at tóbelindeı separatıstik pıǵyldaǵy ókilderindeı qarap, aıaqtarynan shalsa, sońǵylary saıası saýatsyz, ańqaý eldi arzan urandarmen artyna ertip, al onyń kózi ashyq kósh bastaýshylaryn «Býrjýazıalyq ultshyldar» dep jarıalap, aldymen halyqty olarǵa qarsy qoıyp, artynan bulardy asyp- atyp, rýhanı azapqa salyp joıyp tyndy.

Ulttyq saıasatta túptep kelgende ulyderjavalyq, ımperıalyq maqsatty  kózdegen bul eki saıası júıe de ulttyq memlekettik ıdeıasynan qoryqty. Sondyqtan da, ulttyq  shet aımaqtarda bul oıǵa qozǵaý salýshylardyń esimin ataýǵa da tyıym salyndy. Mine biz sońǵy ýaqytqa deıin qazaq ult-azattyq qozǵalysy qaıratkerleriniń ómir jolymen, olardyń artynda qaldyrǵan tvorchestvolyq muralarymen tanysa almaı keldik. Halqymyzdyń óz erkindigi úshin kúres jolynda máńgi ólmeıtin tereń iz qaldyrǵan sondaı qaıratkerlerdiń biri- Álıhan Nurmuhameduly Bókeıhanov./2/

Álıhan Nurmuhameduly 1866 jyly burynǵy Semeı oblysy Qarqaraly ýezi Toqyraýyn bolysynyń jetinshi aýylynda ómirge kelgen. Qazirgi ákimshilik-aımaqtyq bólinis boıynsha bul eldi meken Jezqazǵan oblysy,  Aqtoǵaı aýdany, «Qaratal» sovhozyna qaraıdy. Álıhannyń ákesi – Nurmuhamed, anasy – Begimhanym oqý – bilimge jaqyn, parasatty adamdar bolǵan. Álıhannyń úlken atasy – Bókeı, ol ataqty kókjal Baraq sultannyń uly. 1861 jyly bes meıram – arǵyn Ýálı bıligin moıyndamaı, Orta júzde ekinshi handyq qurady. Han etip seksennen asqan qart Bókeıdi saılaıdy. Bókeıdiń toǵyz ulynyń biri – Batyr sultan. Batyrdyń uldary Myrzataı men Rústem. Myrzataıdan Nurmuhamed týady. Bókeıden soń Qarqaraly dýanynyń bıligi nemeresi Jamantaıǵa  aýysqan. Jamantaı men Rústem, Myrzataılardyń arasynda  ásker jáne el bıleý isine baılanysty basarazdyq bolyp, sonyń nátıjesinde Rústem men Myrzataı Qarataý jaqqa yǵysqan. Biraq olar kóp uzamaı qaıta oralyp, Kenesary qozǵalysyna at salysady.

Álıhan Bókeıhanovtyń qaıratker retinde qalyptasýynyń eki rýhanı negizderi bólip aıtý artyq emes. Birinshiden, Álıhan erkindik pen tereńdikti joǵary baǵalaǵan ortada ósti. Onyń qoǵamdyq kózqarasynyń qalyptasýyna halyqtyń baı aýyz ádebıetiniń, uly Abaıdyń jáne basqa aqyn-jyraýlardyń tereń oıly shyǵarmalarynyń yqpaly bolǵandyǵy sózsiz. Onyń 1907 jyly tuńǵysh ret orys oqyrmandaryn Abaıdyń tvorchestvosymen tanystyrýdy kózdegen materıal jarıalap, al 1909 jyly uly oıshyldyń shyǵarmalarynyń Peterborda jaryq kórýine  muryndyq bolyp, ómiriniń sońyna deıin Qobylandy, Ersaıyn, Qozy-Kórpesh  - Baıan sulý jáne basqa kóptegen aýyz ádebıeti úlgilerin jınap, zerttep jáne nasıhattap ótýin, árıne kezdeısoq jaǵdaı dep aıtý qıyn. /3/

Bolashaq qaıratkerdiń ómir jolynyń qalyptasýyna otarlyq ezgige qarsy Kenesary bastaǵan jalpyulttyq kóterilis (1837-1847)  týraly el arasyndaǵy áńgime, ańyzdardyń aıtarlyqtaı erekshe áseri bolǵandyǵyn ańǵarý qıyn emes.

Muny biz Á.Bókeıhanovtyń 1923 jyly Tashkentte jaryq kórgen kitapshasyna alǵy sóz ornyna jazyp, ákesine arnaǵan eki shýmaq óleńinen de baıqaımyz:

 

Za godom god hromalı gody,

Proshlo ıh mnogo s toı pory,

Kak, volnyı syn stepnoı svobody,

Kaznen batyr Kenesary

 

No dýh ego býntarskoı volı,

Ego borby krovavyı sled,

Byl maıakom kırgızskoı golı

Do dneı svobody, dneı pobed.

 

Ekinshiden, 20 ǵasyrdyń basynda ozyq oıly Evropa mádenıeti men dástúriniń yqpalynsyz Á. Bókeıhanov sıaqty iri qaıratkerdiń qalyptasýy, árıne múmkin emestin. Onyń ómir jolyn aıqyndaýda, ásirese Uly Fransýz revolúsıasynyń jáne orys azattyq qozǵalysy men gýmanısik ádebıetiniń orny erekshe boldy./4/ 1917 jyldyń jazynda Ýaqytsha ókimettiń komısary qyzmetinde júrip jazǵan maqalasynda ol: «Bostandyq, teńdik, týysqandyq 18-shi ǵasyrdan beri jaryqqa shyqqan taza pikir. Muny maıdanǵa salǵan Fransıa jurtynyń saıası erleri. Osy úsh túrdiń bári bizdiń tarıhtan, injilden, býdda oqýynan, Lev Nıkolaevıch Tolstoı fılosofıasynan tabylady, kózi ashyq talapty er izdese. Bul úsh urannan bólek adam balasynyń baqyt, mahabbatyna jol joq. Bul joldan shyǵa jaıylǵan haıýandyqqa qaıtqan bolady» - dep jazdy.

19 ǵasyrdyń sońynda Reseı ımperıasynda saıasattan tys qalǵan túpkirdi tabý qıyn bolar edi. Á. Bókeıhanov sol ótken ǵasyrdyń 80-shi jyldary ımperıanyń shyǵystaǵy iri saıası ortalyqtarynyń biri Omby qalasynda tehnıkalyq ýchılıshede oqydy. /5/ Biraq onyń shyn mánindegi úlken saıasattyń ne ekendigin túsingen kezi, árıne, S. –Peterbýrgte orman-tehnıkalyq ınstıtýtynda oqyp júrgen jyldaryna tus keledi. Munda ol stýdenttik qyzý aıtystarǵa qatynasyp, 20 ǵ. Bosaǵasynan attaǵaly turǵan Reseıdiń qandaı jolmen damýy tıimdi bolatyndyǵy týraly qaıshylyqty pikirler qaqtyǵysyna kýá boldy, óz oıyn da shyńdaı tústi. Á.Bókeıhanovtyń bul jyldardaǵy rýhanı izdenisterinen habardar  avtor: «... V bytnoststýdentom lesnogo ınstıtýta prımykal k kraıneı levoı. Vo vremá razgara sporov o marksızme ochen energıchno otstaıval tezısy ekonomıcheskogo materıalızma», - dep jazdy./6/

Á. Bókeıhanov ınstıtýtty bitirgen bette ishki Reseıden qonys aýdarýshylar jaǵdaıyn zertteý úshin uıymdastyrylǵan Polovsev ekspedısıasyna qatynasý úshin 1895 jyldyń jazynda Ombyǵa kelip, ekspedıa jumysyna luqsat berilmegen soń sonda qalyp qoıady. Ombydaǵy orman sharýashylyǵy ýchılıshesine matematıka páninen oqytýshy bolyp ornalasqan ol, týra osy mezgilde sosıalısik baǵyttaǵy «Stepnoı Kraı» gazetiniń qyzmetine belsendi túrde aralasa bastaıdy.

«Stepnoı kraı» gazetin bul kezde shyǵarýshy qyzmetkerler negizinen túrli baǵyt ustanǵan sosıalıser boldy. Ol basqa Sibir gazetterinen de sonysymen erekshelendi. Á.Bókeıhanov Sevastbánov, Sokolov sıaqty halyqshyldarmen,  Belákov sıaqty marksıspen birge gazettiń redaksıa alqasy quramyna endi. Onyń osy kezeńdegi kózqarasynan jaqsy habardar eski dosy, prof. S. P. Shvesovbylaı jazdy: «Nıkakoı «radıkalnoı ıntellıgensıı», kak predstavıtelá osobogo  napravlenıa, v sostave «Stepnogo Kraıa», kakdýmaet t. Vınogradov, ne bylo. A. N. Býkeıhan, kotorogo on otnosıt ımenno súda, predstavlál soboıý marksıskoe napravlenıe v gazete ı byl, nesomnenno, naıbolee ıarkım vyrazıtelem. Ia by skazal daje – edınstvenno ıarkım. Ne slýchaıno bylo to obstoıatelstvo, chto Iakýbovıch – Melshın ı Gos – Rafaılov, jelaıa vplotnýıý prımknýt k «Stepnomý Kraıý», nashlı nýjnym predvarıtelno vstýpıt v peregovory ı  soglashenıa ne s kem drýgım, a ımenno s nım. So svoımı edınomyshlennıkamı – narodnıkamı ım ne nýjno bylo nıkakıh predvarıtelnyh peregovorov, tak kak ı bez peregovorov vse bylo ıasno. Inoe delo – predstavıtelı drýgogo, chýjdogo ım techenıa sosıalısıcheskoı myslı – marksızma: zdes nýjna bylaıasnostı polnaıadogovorennostv otnoshenıah»./8/

1896 jyly úkimet oryndarynyń sheshimimen Aqmola, Semeı jáne Torǵaı oblystaryndaǵy jer jaǵdaıyn zerttep, qazaq dalasyna orys sharýalarynyń pármendi túrde qonys aýdarýyna qajet ǵylymı negiz jasap berýge tıis bolǵan F.A. Sherbına bastaǵan ekspedısıa uıymdastyryldy. Á Bókeıhanov ekspedısıa jumysyna qatysýǵa múddelilik tanytqandardyń biri boldy. Onyń oıy boıynsha bul jumys sol tarıhı kezeńde qazaq jurty úshin eń zárý máselege aınalǵan – jer qatynastaryn tereńirek túsinip, belgili bir tujyrymdarǵa kelýge jaǵdaı jasaýǵa tıis edi.  Ekspedısıa aldyna mynadaı mindetter qoıyldy: 1. Kóshpeli sharýashylyqtyń jer paıdalaný ádis-tásilderiniń zańdylyqtaryna kóz jetkizý; 2. Qazaqtardy aýyldyq qaýymǵa bólip, olardy sharýashylyq júıe boıynsha jikteý; 3 Sol jeke sharýashylyqtarǵa qajet tórt túlik  maldyń kólemin eseptep shyǵarý; 4. Ár túliktiń kerekti jaıylym mólsherin ıakı jer normasyn anyqtaý; 5. Etıkalyq jaǵynan jaǵrapıalyq ereksheligi men tarıhı damý turǵysynan zertteý.

Jumys merzimi 1896 jáne 1903 jyldar aralyǵyn qamtyǵan Sherbına ekspedısıasy shyn máninde qyrýar sharýa bitirip, atalǵan oblystarda on eki ýezen jınalǵan  materıaldardyń negizinde 13 tomnan turǵan ǵylymı zertteý eńbegin bastryp shyǵardy. Ekspedısıa jumysyna qatynasý barysynda Á.Bókeıhanov qazaq dalasyna baılanysty Reseı ımperıasynyń kózdegen maqsatyn buryn ózi baıqaı bermegen jańa qyrynan kórdi jáne ortalyq bıliktiń taıaý jyldary iri sharalardy iske asyrýǵa daıarlyq jasap jatqanyn baıqady.

20 ǵasyrdyń basy, anyǵyraq aıtqanda 1905-1910 jyldar  Reseıdiń pereselen saıasatynda, sol arqyly Oraldyń shyǵys bóligin otarlaý saıasatynda jańa  kezeń boldy. Oǵan mynalaı faktiler arqyly kóz jetkizý qıyn emes. Eger 1864-1885 jyldar aralyǵynda Oraldyń shyǵys jaq betine qonys aýdarýshylardyń sany 300 00 adam bolsa, bul san 1885-1910 jyldary – 2,5 mıllıonǵa ósti.

Qonys aýdarýshylardyń úlken bóligi qazaq jerlerine umtyldy. Eger 1896-1905 jyldary Qazaqstannyń  Aqmola , Torǵaı, Oral jáne Semeı oblystaryna 294296 adam kelip qonystanǵan bolsa, 1906-1910 jyldary 770 000 adam kóship kelip oryn tepti.

Qalaı bolǵanda da Á. Bókeıhanovtyń kózqarasynyń Sherbına ekspedısıasyna qatysqanyn keıingi kezeńde úlken ózgeristerge ushyraǵandyǵy anyq. Degenmen, Bókeıhanov sıaqty qazaq oqyǵandarynyń saıası kózqarasynyń múldem jańa sapaǵa kóterilýine tuńǵysh orys revolúsıasy erekshe yqpal etti. Patshalyq otarlaý apparaty ózine qyzmetke daıarlaǵan túrli mamandyq ıeleri arasynan shyqqan qazaq zıalylary elde jańa sıpat, jańa órleý ala bastaǵan ulttyq qozǵalysqa sanalylyq, uıymdasqan sıpat berý joldaryn qarastyrdy. Osy baǵytta gazet shyǵarý, kúreske shaqyratyn kitaptar bastyryp taratý, kókeıkesti qoǵamdyq-saıası talaptar qoıǵan petısıalar uıymdastyrý sıaqty buryn qazaq tarıhynda bolmaǵan saıası kúres quraldaryn ıgere bastady. San jaǵynan az, áleýmettik-saıası kúreste jınaǵan tájirıbesi mardymsyz ulttyq ıntellıgensıa úshin bul jeńil-jelpi emes isterdi kóterip alyp ketý ońaıǵa túspegendigi anyq.

Ol Reseı jergilikti jáne qalalyq qoǵam qaıratkerleri seziniń delegaty, Reseıdiń I Memlekettik dýmasynyń jáne musylman halyqtary seziniń depýtaty, IV Memlekettik Dýmanyń musylmandar fraksıasynyń Búro múshesi boldy.Alash Orda tóraǵasy Á. Bókeıhanovtyń Jaza kesimi./7/

Ol Aqpan tóńkerisinen úlken úmit kútedi. Biraq ol úmiti aqtalmaıdy. Ýaqytsha úkimet, onyń ishinde ózi múshesi bolyp júrgen kadet partıasynyń kósemderi qazaqqa avtonomıa berýge qarsy bolady. Onyń ústine olarmen jer máselesi jóninde de ymyraǵa kele almaıdy da, ol bul partıadan shyǵyp, qazaqtan saılanǵan toǵyz ókildi bastap baryp, Tomsk qalasynda Sibir avtonomısteriniń quryltaıyna qatysady. Osynda bolashaq Sibir respýblıkasynyń quramynda Qazaq avtonomıasy qurylmaq bolady.

Quryltaıdan oralysymen Álıhan qazaq tarıhyndaǵy tuńǵysh saıası uıym Alash partıasyn uıymdastyrýǵa kirisedi. Artynsha, 1917 j. jeltoqsanynda búkil qazaqtardyń quryltaıynda Alash avtonomıasy jarıalanyp, Á. Bókeıhanov sol alǵashqy Qazaq respýblıkasynyń tuńǵysh tóraǵasy (prezıdenti) bolyp saılanady. Á. Bókeıhanovtyń qýǵyn-súrgin kezeńinen 2 jyl aldyndaǵy men atý jazasynyń kúnindegisi./4/

1919 j. bólshevıkter ókimetiniń burynǵy alashordashylarǵa jasaǵan keshirimnen keıin Á. Bókeıhanov qalǵan ómirin ǵylymı zertteýshilikke arnady.

Iá, Álıhan Bókeıhanovtyń keıingi urpaqqa ómiri úlgi bolyp máńgilikke qalady.

Álıhan Bókeıhanov - Hakim Abaı aıtqandaı «Quıryqty juldyz sekildi, týdy da kóp turmady» degen sózben aıtsaq, bir mezette jarq etip janyp,sáýlesi áli kúnge deıin jarqyrap turǵan jaryq sáýle.

 

 

Paıdalanylǵan ádebıetter.

M.K. Qozybaev Tarıh zerdesi, Almaty,2001.

M.Q.Qoıgeldıev Qazaq elıtasy. Almaty, 2005.

T.Omarbekov 20 ǵ. Qazaqstan tarıhy. Almaty, 2001.

M.Qoıgeldıev Álıhan Bókeıhanov. Almaty, Qazaqstan 1994 j.

Nurpeıisov K. Alash hám Alashorda. Almaty, 1995j.

Alash qozǵalysy. Qujattar men materıaldar jınaǵy.  Alǵy sóz. 1 tom. A., 2004;

Dýlatov M. «Tarıhı jyl» maqalasy. 8 qańtar, 1917 jyl.

Tynyshbaev M. Uly mártebeli myrzaǵa. Dáýirdiń jaryq juldyzy. «Uly tulǵalar» ǵylymı-bıografıalyq serıa. A., 2002.

---