InfoHub Logo

Ózi ómir súrgen zamannyń naǵyz ozyq oılysy, elden erek týǵan eńseli eri, qarańǵy qazaqtyń sham shyraǵy atanǵan ardaqty Abaıdan alar taǵylym men túıer oılar orasan zor. Tyńǵylyqty tyńdaǵan men tereń túsingen janǵa Abaı aıtqan asyl sózder- adasqanda jolyna jaryq bolsa, súringende súıener senimdi serigindeı bolatyny anyq. Abaıdyń oı- tujyrymdary barshamyzǵa qashanda rýhanı azyq bola alady. Mysaly, jup- jumyr jalǵyz ǵana «Segizaıaq» óleńiniń ózinde qazirgi kezde beleń alyp, etek jaıǵan san túrli jaǵymsyz qasıetterdi qatty mineıdi. «Tamaǵy toqtyq, jumysy joqtyq, azdyrar adam balasyn» degen oıly- ónegeli sózi qanshalyq qasterli, kóp aýzynan túspeıtin halyq máteline aınalyp ta ketti. Rasymen-aq kózimiz kúnde jetip júr, erinshektik, masyldyq, toıymsyzdyq, bosańdylyqtyń adam ómiriniń astan- kesteńin shyǵaryp, tipti túbine jetip azǵyndalatyny ózegimizdi órteı túsedi. Nápsi men dúnıeqońyzdyq adamdy adam sanatynan haıýandaı jırenishti ári bısharalyq kúıge túsirip jiberedi. Aqynnyń kesek aqyl men jetik bilgirligi sonshalyq munshalyq mańyzdy máseleler men túıtkildi oılardy oramdy tilmen, kesteli sózben, az sózge kóp  maǵyna syıǵyza bildirýi sóz uqqanǵa mol ónege. Aıtyp aýyz jıǵyza almastaı, budan ózge de aqyn qyryn jan- jaqty damytyp, oqyrman kóńiline keremetteı sergektik, ásirese,  jastarǵa jańasha serpimdilik pen jadyna jaqsy tutar tálim- tárbıe beretin dana aqynnyń oıly týyndylary esepsiz kóp. Az ǵana mysalmen aıtpaǵymdy aıqyn jetkizgim keledi, ıaǵnı Abaı sóziniń búgingi zamanymyz úshin kókeıkestiligin aqyn shyǵarmalarynan anyq ańǵaramyz. Osydan bir ǵasyrdan astam ýaqyt buryn qarańǵy qazaqty, qalyń eldi, qadirli ultyn bilimdilikke, kesel minezder men jat ádetterden aýlaq bolýǵa, ǵylymǵa beıil burýǵa shaqyrǵan úndeýi, úni, aıtqan asyl sózderi esten máńgi ketpesteı qasıetti muramyz bolyp saqtalyp keledi.

Bıyl uly aqyn Abaı Qunanbaevtyń 175 jyldyq mereıtoıy. Osyǵan sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń prezıdenti Qasym- Jomart Toqaev «Abaı jáne HHİ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasynda: «Abaıdyń álemdik deńgeıdegi oıshyldardyń qataryndaǵy ǵajaıyp tulǵa retinde dáripteı otyryp, Abaıdy jańa Qazaqstannyń brendi retinde álem jurtyshylyǵyna keńinen tanystyrý qajet» degen óte keremet jaıdyń basyn ashyp berdi. Meniń oıymsha, Abaıdy  álemniń túpkir- túpkirine keńinen tanytý úshin áýeli óz elimizde Abaıdy, onyń aıtqan, jazǵan, jyrǵa qosqan shyǵarmalaryn bilmeıtin adam qalmaý kerek. Abaıdyń óleńi degende kúmiljimeı ár qazaq, árbir jas jalyndap turyp jar salý kerek. Naqyl sózderi, qara sózderin kóshelerdegi úlken taqtaılarǵa kórnekti etip jazyp qoısaq, kereksiz jarnamalardan jaqsy bolar edi dep oılaımyn. Qytaı degende- Konfýsııdi bári tanıdy, sebebi olar únemi Konfýsıı jazyp qaldyrǵan úlgili sózderdi esh umytpaı, qashanda aıtyp júredi jáne sondaı qaǵıdalarmen kún keshedi. Árıne, menińshe, jaqsy ustanymǵa Abaı aıtqan sózderdi únemi erekshe aıtyp júrýdi qossaq. Sosyn jamandyqtan jırenip, jaqsylyqqa qadam basyp, bes nárseden qashyq bolyp, bes nársege asyq bolyp tamasha taǵylymdy ómir súrsek, barsha álem de bizden úlgi- ónege alady, Abaıdaı asyldy olar da ardaqtap, qadir- qasıetin odan saıyn sharyqtata túsiretinine kámil senimdimin. Osyndaı qaǵıdattardy qazirden jáne tal besikten balaǵa da, jasqa da, qazynaly qartqa da  aıta túsip, aıshyqty, ónegeli, úlgili bola bilýimiz kerek.

Men de Abaıdy tanytýda óz úlesimdi qosqym keledi. Bastamasyn óz ólkemnen, óz ortamnan, qarapaıym mektebimnen, synyptastarym men dostarymnyń arasynan bastamaq nıettimin. Áýeli Abaı óleńderin, qara sózderin jattap, jatqa oqyp qana qoımaı, astaryn ańǵaryp, úlgili- ónegeli oı túısem, túısingen árbir oıym men alǵan taǵylymdy tárbıemdi taqyryptarǵa bólip kúndelik jazsam, keıin áleýmettik jelide kóp oqyrmandaryma oı salarlyq posttar jazyp, kópshilikke Abaı aıtqan sózderdi keńinen taratsam deımin.

Qorytyndylaı kelgende, meniń oıymsha, Abaı álemi- óte shuǵylaly, sáýlesi jolymyzǵa  jaryq,  bilim qýǵan balalarǵa  baǵyt  berer baǵamy bólek meken deımin. Sol nurly álemge, ıaǵnı bıik bilimge bizder maqsatty qadam basaıyq degim keledi.     

Espembet Qamarsulý   

---