InfoHub Logo

Abaı ákesiniń jananda bolǵan jyldary óz aýylynda bolyp jatqan qaıshylyqtardy, áleýmettik teńsizdiktiń zardaptaryn, bolys-sultandardyń halyqqa jasap jatqan ádiletsiz áreketteri men kertartpa ádet-ǵuryp zańdarynyń zalaldaryn únemi baıqap júredi. Qolynda kúshi bar toptardyń ádiletsizdigi, istegen qylyqtaryndaǵy maǵynasyzdyqtyń, bitpeıtin talas-tartystyń, paıdasyz áýre-sarańmen kúnótkizýshiliktiń halyq basyna túsken úlken aýyrtpalyq ekenin aıqyn túsinedi. Osylaı Abaı halyq taǵdyry, qoǵam ómiri jaıynda kóp tolǵanyp, halyq múddesi, ádildik úshin kúresýge bel baılaıdy. Bul jolda ol halyqty adal eńbek etýge, óner ýırenýge, bilim, ǵylym jolyna túsýge shaqyrýdy maqsat etedi. Ol osynyń bárin halyqtyń júregine uıalatýǵa jararlyq birden-bir  kúshti qural óleń, sóz, aqyndyq óner dep sanaıdy. Óziniń bar aqyndyq qýatyn osy jolda jumsaıdy.

Abaı óz óleńderin shákirtteri arqyly halyqqa taratyp otyrǵan. Halyq ony jattap alyp, tanys-týystaryn aıtyp halyq arasyna taratqan.

Abaı óleńderi túgel derlik lırıkadan quralady.Aqynnyń shyǵarmashylyq óneriniń negizgi tiregi, sarqalmas qaınar kózi – halyq poezıasy. Óziniń shyǵarmalarynda Abaı halyq tirshiliginiń  eń kókeıkesti máselelerin, mańyzdy áleýmettik-qoǵamdyq, moraldyq problemalaryn, halyqtyń taǵdyryna, ádet-ǵurpyna qatysty máselelerdi kóteredi.

 Abaıdyń «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym» degen óleńinde qazaq halqyn bólmeı-jarmaı túgel qamtyp, tutas sholyp, barshasyna baǵyshtap aıtylǵan sózderdiń áleýmettik salmaǵy orasan zor.Bul óleńde ol ózi ómir súrgen ortany,taǵdyrdyń talqysyna túsip shyrqy buzylǵan el-jurttyń beınesin asa kórkem sheberlikpen sýretteıdi.

«Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym,
Ustarasyz aýzyńa tústi murtyń.
Jaqsy mennen jamandy aıyrmadyń,
Biri qan, biri maı bop endi eki murtyń.
Bet bergende shyraıyń sondaı jaqsy,
Qaıdan ǵana buzyldy sartsha syrtyń?
Uqpaısyń óz sózińnen basqa sózdi,
Aýzymen oraq orǵan óńkeı qyrtyń.» -

degen óleń joldarynan sol zamandaǵy baı-bolystardyń shynaıy sıqyn kórýge bolady. Eldiń shyrqyn buzyp, qolyndaǵy kúshi azaıǵan, sheneýniktergege baǵynyshty bolys tikeleı qatysty jazylǵan.  

«Máz bolady bolysyń» óleńinde de osy másele qarastyrylady. Óleńde bolys bolǵan qazaqtyń minez-qulqy úshinshi jaqtan sýretteledi.
«Máz bolady bolysyń,
Arqaǵa ulyq qaqqanǵa,
Sheltireıip orysyń,
Shendi shekpen japqanǵa.
Odan úmit kim qylar,
Jol tabar dep sasqanda?
Úıtip asqan jolyǵar,
Keshikpeı-aq tosqanǵa.» - 

degen shýmaq qazaq bolystarynyń orys sheneýnikteri bir maqtaý sóz aıtqanǵa máz bolyp, sonymen maqtan bolýyn jáne osyndaı bolys symaqtardan úmit joq ekenin aıtady.

Aqyn bul óleńde bolystyń jaman qylyqtaryn oqyrmandarynyń kóz aldyna kóldeneń tartady da, aqyn oıly janǵa bolystan da, onyń yqpalynan da alys bolýǵa keńes beredi. 
«Mıyń bolsa, jolama,
Bos jeliǵip shapqanǵa» -
deı kelip, jamandyqtan qashqannyń jaman bolmaıtynyna meńzeıdi.

Sonymen qatar Abaı óz óleńderinde halyqty aqylǵa, eńbekke, meıirbandyqqa, kishipeıildilik pen qanaǵatshyldyqqa,sabyrlyq pen rahymdy bolýǵa shaqyrady. Mysaly, «Ásempaz bolma árnege» óleńindegi: 

«Ásempaz bolma árnege,
Ónerpaz bolsań, árqalan.
Sen de – bir kirpish, dúnıege
Ketigin tap tap, bar qalan!
Qaırat pen aqyl jol tabar
Qashqanǵa da qýǵanǵa.
Ádilet, shapqat kimde bar,
Sol jarasar týǵanǵa.» - 
degen óleń shýmaqtary ádildik, meıirbandyq bolmaǵan jerde aqyl men qaırat ta adamdy jaqsylyqqa jetkize almaıtynyn aıtady. 

Abaıdyń taǵy bir shyǵarmashylyǵynyń aıqyndalatyn janry – tabıǵat lırıkasy.Ol óziniń shyǵarmalarynda jyl maýsymdaryn ózine tán erekshe, qaıtalanbas boıaýlarmen beınelep berdi. Osy saladaǵy Abaıdyń taǵy bir ereksheligi ol – peızajdy adamnyń turmys-tirshiligimen, áleýmettik ómirimen, qazaq halqynyń kóshpeli tynysymen tyǵyz baılanystyra bilýi. 

Abaıdyń aqyndyq qýatyn tanytqan úlken shyǵarmasy – «Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa».Osy óleńdegi tabıǵat kórinisterin, óz sezimin jáne ańshylyqtyń qyzýly, qyzǵylyqty sátterin sıpattaǵanda, Abaı óziniń jańasha qalyptasqan aqyndyq qyryn kórsetedi.Bundaǵy kóretinimiz – qazaq halqy meken etken jerdiń qysy týraly, tabıǵat, búrkit salýǵa atqa minip shyqqan qazaqtyń ańshylar toby,qajyrly áreket ústindegi adamdar. Osy óleńdegi ózgeshelikti eń aldymen peızajdan tabýǵa bolady. Kóz aldymyzǵa qar basqan elsiz taýdyń turǵysy, saǵasy, qansonar kúngi anyq bolmys kúıin elestetedi. 

 Aqyn Abaıdyń tabıǵat kórinisterin, mahabbat syrlaryn kesteli tilmen aıshyqtaǵan álem poezıasyndaǵy shoqtyǵy bıik týyndysy -  «Jelsiz túnde jaryq aı» óleńi.Ondaǵy pák, taza mahabbattyń belgisindeı jaryq aıdyń  sáýlesi sýda dirildep turǵan beınesi, qazaqtyń dalasy, túni, taýy, sýy, kóshpeli eldiń qonǵan qonys jaılaýy, qazaqtyń osyndaı aıly túnde aýyl syrtynda shaǵyn armandaýy kóńilge názik lırıkalyq sezim uıalatqandaı bolady.  

Abaı óziniń teńdesiz aqyndyǵymen qatar asa daryndy kompozıtor boldy. «Kózimniń qarasy», «Segiz aıaq», «Aıttym sálem, Qalamqas», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp», «Jelsiz túnde jaryq aı», «Amal joq, qaıttim bildirmeı» sıaqty óleńderine shyǵarǵan ánderi, halyq arasynda keńinen taralyp, únemi aıtylyp keledi. 

Arýjan Naǵashbaı

---