InfoHub Logo

Qazaqstan - tar jol, taıǵaq keshýmenen  alasapyran jaýgershilik zamandy bastan ótkerip, azattyq jolynda tabandy kúrester júrgizip, shyńǵa «Alash» týyn tikken ata-baba rýhy saqtalǵan ulan- baıtaq, qudiretti el! Bir shańyraq astyna barsha ultty baýyryndaı basyp, tatýlyq pen beıbitshilikti ustanym etken qonaqjaı el! San ǵasyrlyq tarıhy bar elimniń erteden kele jatqan tili men dini, salt-dástúri urpaqtan- urpaqqa mıras bolyp saqtalǵan el!                                                                                                  

Qazaqstan egemendigin alǵan jyldardan bastap, kózdi ashyp- jumǵansha álem qyzyǵa da, qyzǵana da qaraıtyndaı ózgerdi. El tiregi- prezıdentimiz, bas ordamyz «Nur- Sultan», kóz tartar ǵımarattary men talantty da, daryndy jastary shoǵyrlanǵan 14 oblysymyz bar.

Men úshin árdaıym ystyq, alysqa sapar shekkende kózge jas ala saǵynatyn týǵan jerim - Aqtóbe! Aqtóbe - otqa da, muzǵa da túsýge ázir, Otan úshin jan aıamaǵan batyr babalarymyzdyń naızasy tıgen jer.     

Osydan 81 jyl buryn maýsymnyń 22shi juldyzy tań sáride fashısik Germanıa odaǵy KSRO (Keńestik Sosıalısik Respýblıkalar Odaǵy) jerine shabýyl jasady. Bul «Uly Otan soǵysy» edi.  Soǵysty alǵash qarsy alyp, ereń erlik kórsetkender qatarynda qazaqstandyqtardyń san myńy boldy. Sol kezde álemdi dúrliktirgen aıaýsyz soǵysqa Aqtóbe óńiriniń batyr ul- qyzdary da qatysyp, qan tógisti. «Aqtóbe óńirinen shyqqan batyr» desek, oıymyzǵa birden tarıhta esimi qalǵan, mergen Álıa Moldaǵulova túsetini belgili. Degenmen, bul soǵysqa shejireli ólkemnen qatysqan dańqty batyrlar jeterlik. Olardyń esimderi men erlik isterin bilip júrý eshkimge de artyq etpesi anyq. Endeshe, sol erliktin úlgisi bola bilgen, meniń úlken naǵashy atam- Nıazov Ǵalymjan Qurmanǵazyuly týraly syr shertetin bolamyn.     

Nıazov Ǵalymjan Qurmanǵazyuly 1916 jyly 16 aqpanda Alǵa aýdany, Bestamaq aýylynda dúnıege kelip, balalyq shaǵy sonda ótedi. Oqý oqyp, saýatyn ashqan Ǵalymjan atam 13 jasynan bastap eńbekke aralasady. Ásker qataryna alynbastan buryn, mehanıkalyq- tehnıkalyq ýchılıshede bilim aldy. 1939 jyly 9 mamyrda «Zeńbirek atqyshtar dıvızıasyna» qabyldanyp, Ivanovo qalasynda jaýyngerlik boryshyn óteıdi. Sol jyldyń 30-nshy qarashasynda KSRO men Fınlándıa arasynda soǵys bastalady. Bul soǵys tarıhqa «Keńes- Fın» degen ataýmen endi. Fınlándıa memleketi KSRO tarapynan tónetin qaýipten qorǵaný úshin arnaıy «Mannergeım shebin» turǵyzady. Degenmen, bul qorǵanys uzaqqa barmaı, KSRO 1940 jyldyń aqpan aılarynda buzyp ótedi. Bul tapsyrmany oryndaýǵa 318shi atqyshtar dıvızıasy zor eńbek sińirdi. Osy dıvızıa quramynyń aldyńǵy qatarlarynyń birinde Ǵalymjan ata da boldy. Soǵys sátti aıaqtalyp, KSRO jeńiske jetkennen keıin Ǵalymjan ata Baltyq jaǵalaýy elderinde áskerı qyzmetin atqaryp júredi.             

1942 jyly 9 mamyrda Nıazov Ǵalymjan 102shi atqyshtar dıvızıasy qataryna qosylady. Sol jyldyń tamyz aıynda nemis áskerleri Stalıngrad mańyna jaqyndaıdy. Stalıngrad maıdany qurylyp, qorǵanys shepter salynady. Osy «Stalıngrad shaıqasyna» Ǵalymjan ata da qatysyp, urysta jaýdyń 70ke jýyq áskerin joıǵan. 2010 jyly qańtar aıynda Ǵalymjan atammen tildesken jergilikti jýrnalıser, «Aktúbınskıı Vestnık» atty gazetke suhbatty jarıalaıdy. Sondaǵy suhbatta: «Galymjan aga rasskazyvaet, chto v Stalıngradskoı epopee emý dovodılos zanımatsá pogrýzkoı plennyh soldat v eshelony dlá otpravkı v lagerá dlá voennoplennyh. Nashı soldaty jalelı zamerzaıýshıh ı golodnyh nemsev, sredı kotoryh bylo mnogo sovsem molodyh rebát, ı, byvalo, podkarmlıvalı ıh hlebom. Pogıblo ıh, konechno, tam mnogo...»  Osydan-aq, jaý dep jatsynbaı, jaratylysynan adamgershilikti aldyńǵy qatarǵa qoıa bilgen halqyma tántimin.     

1943 jyly Gıtlerdiń «Sıtadel» jospary boıynsha Belgorod- Kýrsk baǵyttarynda kúshti shabýylǵa shyǵady. Qorǵanys shepter qaıta qurylyp, jaýyngerler zeńbirekterin jaý áskerine jaýdyrtady. Jaýdyń 500 myń áskerleriniń kózi joıylǵan bul shaıqasta erlik kórsetkenderdiń biri  Ǵalymjan ata boldy.           

Kópten kútken sheshýshi sát... 1945 jyly 9 mamyrda jeńisti óz kózimen kórgen  Ǵalymjan  ata kózine eriksiz jas berdi. Otan úshin jan aıamaı kún- tún ótken soǵys, qyrshyn ketken jaýyngerler barlyǵy bir sát kóz aldynan ótti. Bar qıynshylyq endi artta qalyp, 1946 jyly eline, óz úıine aman- esen oralady. 1947 jyly Qanıa ájeme úılenip, otbasyn qurdy. 1948 jyly Embi qalasyna temirjol salasy boıynsha jumysqa ornalasyp , 36 jyl sonda eńbek etedi.   

Jeńistiń jemisi retinde Ǵalymjan ata «Qyzyl juldyz» ordeni, «Stalıngradtty qorǵaǵany úshin», «Kenıgsberg qalasyn alǵany úshin», «Germanıany jeńgeni úshin» taǵy da basqa ordender jáne medaldarmen marapattaldy. 2010 jyldyń 2shi naýryzynda ǵasyr kórgen Ǵalymjan ata dúnıeden ótti.  Artynda 4 bala, 11 nemere, 21 shóbere, 3 shópshegi bar.

Qazaq batyrlary jasaǵan tarıhı erliktiń qunyn qadirleı bilýimiz qajet. Sebebi, bilektiń kúshimen, naızanyń ushymen qorǵap qalǵan qazaq jeri - urpaqqa mura bolyp qalǵan basty baılyǵy jáne tapsyrǵan amanaty. Al, amanatqa qıanat jasamaý - bizdiń paryz!

Kenjebaı Saltanat

---