InfoHub Logo

Ál-Farabı atyn. QazUÝ

Tarıh fakúltetiniń 2-kýrs magıstranty

Seıtken Áıgerim Beıbitqyzy

«Táýelsizdik bárinen qymbat!» degen bir aýyz sóz máńgi uranymyz bolýǵa tıis» - dep Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev óziniń «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasynda táýelsizdiktiń mańyzdylyǵyn, sonymen qatar XX ǵasyrda Alash zıalylary maqsat etken táýelsiz memleket modelin barlyǵymyzǵa aıqyndap, ulttyq sanany jańǵyrtýdyń taǵy bir kezegi kelgenin anyq kórsetip berdi. Osynyń negizinde HH ǵasyrdyń basynda memlekettiligimizdi aıqyndaıtyn ult zıalylarymyzdyń qyzmetin qaıta qarap, táýelsiz negizde etnıkalyq ıdeıalaryn qaıta jańǵyrtý – jastar, bizdiń basty mindetimiz.

Atalmysh jolda aıanbaı eńbek etken ult zıalylarymyzdyń biregeıi - Ahmet Baıtursynulynyń qyzmetin erekshe ataý mańyzdy másele. Aǵartýshy, ult ustazy, qazaq halqynyń HH ǵasyrdyń basyndaǵy ult-azattyq qozǵalysynyń jetekshisi, Altyn Orda ókimetiniń múshesi, qazaq halqyn modernızmge jeteleýshi – Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna bıyl 150 jyl.

Qoǵamdy alǵa jeteleýshi belgili top, nemese jekelegen qaıratker dep qarastyrar bolsaq, HH ǵ. basynda saıası jáne áleýmettik jaǵdaıda qazaq halqynyń hal-ahýaly shıelenisti, qıyn jaǵdaıda turǵan shaqta aǵartýshy bar kúsh-jigerin ultynyń basqa halyqtarmen terezesiniń teń bolyp, bilim alyp, modernızmge aıaq basýyna jumsady. 

Búginde álemdik deńgeıde saıası jaǵdaı shıelenisip turǵan shaqta, ult zıalylarymyzdyń eldiń uıytqysy bola bilgen ereń eńbegin úlgi etý – jastar bizdiń mindetimiz.

Ahmet Baıtursynuly, aldymen, qazaq balalarynyń ana tilinde saýatyn ashyp, ári qaraı qazaq tilinde oqýyn jalǵastyrýǵa kóp kúsh-qýatyn jumsaǵan qaıratker ekendigin bilemiz. Osy maqsatty oryndaý ústinde, ol qazaq tilinde onyń dybystyq júıesi men gramatıkalyq qurylysyn baıandap, taldap-tanytqan zertteýshi, sonymen qosa, osy zertteý negizinde «Álippe» men tuńǵysh ana tili oqýlyqtaryn jazǵan avtor.

Aǵartýshy oqý-aǵartý isin jolǵa qoıý úshin qazaq jazýyna laıyq grafıka túzý, jazý tártibi – emleni jasaý, qazaqsha saýat ashatyn «Álippe» jazý, ana tilin tanytatyn mektep oqýlyqtaryn jazý, bala oqytýdyń ádisterin kórsetý syndy birqatar ıgi isterdi atqarǵan.

Qazirgi tańda, elimizde bilim berý men ǵylym salasynda qarastyrylyp, qabyldanyp jatqan reformalar Ahmet Baıtursynulynyń bastaǵan jolyn jalǵastyryp, urpaqaralyq sabaqtastyq oryn alar bolsa nátıjeli bolary sózsiz. Sebebi, reforma, jańarýǵa baǵyttalǵan ózgeris tómennen joǵaryǵa qaraı júıeli júrgizilgen jaǵdaıda nátıjeli bolaryn bilemiz. Osy baǵytta aǵartýshy oqý-aǵartý salasyn reformalaýda  bastaýysh mektepten bastap qolǵa alyp, birte-birte ana tilimizde oqýlyqtardyń kóptep jazylýyn jáne ǵylymı termınder qarastyrylatyn qazaq tilindegi sózdik quraldaryn jazylýyn iske asyrýǵa bastamashy bolǵan. Bul baǵyttaǵy atqarylǵan jumystar, búginde, elimizdiń bilim berý men ǵylymdy damytý sharalaryna baǵyttalǵan reformalardan kórinis taýyp, jańa Qazaqstandy qalyptastyrýda úlken mańyzǵa ıe ekendigin ańǵaramyz.

Bul reformalar, sonymen qatar, mektepte Tarıhty oqytatyn barlyǵyna birdeı oqýlyq máselesi men JOO-da ǵylymı jumysty júıeli júrgizýge baǵyttalady. Al oqýlyq máselesi Alash zıalylarynyń, ásirese, ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń qyzmetin úlgi etip, Qazaqstannyń ǵylym salasynda damýdyń jańa deńgeıine ótý múmkindigi.

Ahmet Baıtursynulynyń negizgi eńbeginiń biregeıi – álipbıdi jazýy bolǵandyǵyn bilemiz. Ǵalymnyń álipbıi qazaq tiliniń tabıǵatyna beıimdelgen arab jazýy negizinde jasaldy. Ol Qazaq bilimpazdarynyń tuńǵysh sezinde (Orynbor, 1924), quryltaıynda (Baký, 1926) arab jazýyndaǵy álipbıdiń qajettiligin, qundylyǵyn jan-jaqty tujyrymmen dáleldegen ǵylymı baıandama jasady. Bul álipbı ulttyq jazýdyń qalyptasýyndaǵy iri mádenı jetistik bolyp tabylady. Ol halyqqa ǵylym-bilimniń qajettiligin túsindirýmen ǵana shektelmeı, bilim berý isin jolǵa qoıýǵa kúsh saldy.

Búginde Jańa Qazaqstandy qalyptastyrýda ǵylymdy damytý máselesi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinen bastaý alyp jatyr. Tarıh fakúltetiniń profesor-oqytýshylar quramy dáris barysynda ult zıalylarynyń eńbekterine toqtalyp, ataýly datalarǵa, mereıtoıy atap ótiletin tulǵalardyń ómir joly, qyzmeti, egemendi eldi qalyptastyrý maqsatynda artynan qaldyryp ketken murasyn jańǵyrtý negizinde konferensıalar, dóńgelek ústelder uıymdastyrýdy ádetke aınaldyrǵan. Urpaq tárbıesindegi uly jol - tarıh beterin paraqtap, Ahmet Baıtursynuly syndy tulǵalardan úlgi alý - memlekettiligimizdi nyǵaıtýdyń ótkir nyshany ekeni sózsiz.

---