- 16 qar. 2015 00:00
- 247
Abyl men Baldaı qyz
Abyl aıtysqandaryn shópteı túsirip júrse de, Baldaı deıtin qyzdy jeńe almapty. Onyń minin izdegen aqyn: «Osy qyzdyń kóńil jaqyn adamy bar ma?» - dep qyz aýylyndaǵy jigitterden suraıdy. Jigitter Qabyldyń Tilenshisi degendi ataıdy. Abyl sony tilge tıek etipti:
Otyrǵan qarsy aldymda Baldaıymyz,
Bal tatyr jese seker tańdaıyńyz.
Senderdi jaqyn-jaqyn deı beredi,
Qabyldyń Tilenshisi qandaıyńyz?
Baldaı:
Jaz bolsa – aýyldasym, sýsyndasym,
Qys bolsa – qoralasym, qyzyldasym.
Qabyldyń Tilenshisin bizge qosyp,
Basyńyz, Abyl-eke, aýyrmasyn, -dep jeńip ketedi.
Baldaı qyzdy Abyl kúıeýge uzatylǵannan keıin de izdep baryp, talaı aıtysyp jeńiledi. Endi birde Abyl Baldaıdyń kúıeýiniń kóziniń minin bilip, sony ilik etedi. Abyl:
Aq Baldaı, otyrmysyń isińdi istep,
Kisige «sóıles» degen «úıge tús» dep.
Qolyńa qonǵan qusyń qutty bolsyn,
Bolypty kózi tyrtyq, túlki tistep.
Jarasar salsań toqym qara kókke,
Qusyńyz qyran ba eken, salshy jeke,
Qusyńnyń oń kóziniń jıegi joq,
Almasaq jıektetip Segizekke.
Kúıeýiniń minine qorynǵan Baldaı sóz qaıtara almapty.