InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Ábish Kekilbaev «Kúı»
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Á. Kekilbaev «Kúı» hıkaıatynyń mazmunyn uǵyndyrý, adamı, áleýmettik máselelerdi túsindire otyryp, shyn ónerdiń baǵasyn zulymdyq ta jeńe almaıtynyn jazýshynyń óz qoltańbasy arqyly anyqtaý.
Damytýshylyq: Ýaqyt sarynyna saı órilgen problemalyq suraqtar arqyly oqýshynyń oı erkindigin, belsendiligin arttyra otyryp, ózdiginen bilim alýǵa baýlý.
Tárbıelik: Oqýshylardy shyǵarma keıipkerleriniń bolmys bilimine, tabıǵı tirshiligine, tarıh tereńine boılata, taldaý jasata otyryp, adamgershilikke, ultjandylyqqa, ustamdylyqqa, meıirimdilikke baýlý.
Sabaqtyń túri: jańa materıaldy meńgertý sabaǵy
Sabaqtyń ádis - tásilderi: mátin taldaý, áńgimelesý, oı bólisý, suraq - jaýap, toptastyrý, jartylaı izdendirý.

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Jańa sabaq
1. Kirispe sóz. Muǵalimniń Ábish Kekilbaev týraly óleń oqýy
Urpaqtardy tamsantqan symbat, nári,
Ǵumyryńyz tirliktiń túrli aqpary.
Táýelsiz el tórinde jarqyraǵan,
Bul ǵasyrdyń ózińiz bir maqtany.

Baqyt keıde desek te azapty nur,
Ómir sizge syılapty ǵajap ǵumyr.
Qalammenen bilimmen, parasatpen,
Kóterdińiz qazaqty bıikke bir.

Jylytsa júrekterdi jan shýaǵy,
Bilimmen kóńil kiri arshylady.
Nur shashsyn dep álemge syıǵa tartqan
Sıaqtysyz Mańǵystaý shamshyraǵy!

2. Á. Kekilbaev
↓
asa daryndy jazýshy, kórnekti qoǵam jáne memleket qaıratkeri.
1939 jyly 6 jeltoqsanda Mańǵystaý oblysy, Ondy aýylynyń Myrzaıyr jerinde dúnıege kelgen.
Taýshyqtaǵy shahta orta mektebin bitirgen.
Qazaqtyń Ulttyq Memlekettik ýnıversıtetin támamdaǵan.
Alǵashqy kitaby «Shýaqty kúnder» 1962j
Shyǵarmalary – «Úrker», «Ańyzdyń aqyry», «Hansha - darıa hıkaıasy», «Abylaıhan», «Kúı», «Báseke» t. b.
Abaı atyndaǵy Memlekettik syılyǵynyń ıegeri, «Álemniń tanymal 100 adamy» ataǵyna ıe.
«Kúı» hıkaıaty - 27 jasynda jazyldy
Áıgili prozashy retinde tanýdyń bastamasy.
Orys tiline aýdarylyp, synshylar joǵary baǵalaǵan shyǵarma.
«Shyn ónerdiń basty mindeti - óziniń adamgershilik rýhyn joǵary ustaý. Óner barlyq óner ataýlymen kúreste ústem bolýǵa tıis. Á. Kekilbaev osyǵan úndeıdi» (Zoıa Kedrına)

İİİ. Shyǵarmany oqyp - túsiný úshin jasalatyn jumystar:
1. Mátin boıynsha taldaý
İ top → Túrikpen aýylynyń sıpaty
İİ top → Máńgúrt qazaqtar oqıǵasy
İİİ top → Kókbórige berilgen as

Jaı suraqtar:
1. Qaýqıǵan seńseń bórikter kimder?
2. Máńgúrt qazaqtar degen kimder edi?
3. Túrikpenderdiń as berý dástúrinde qandaı aıyrmashylyq bar eken?
4. Jóneıit batyrdyń neshe uly bar edi? Olardyń qazasy týraly ne aıtylady?
5. Dáýlettiń boıynda qandaı óneri bar? Ákesi men aǵasynyń oǵan kózqarasy qandaı?

Problemalyq suraqtar:
1. Qalaı oılaısyńdar, túrikpender men adaılar arasynda jaýgershiliktiń bolý sebebi nelikten?
2. Máńgúrttik degendi qalaı túsinesińder? Osy uǵym qandaı shyǵarmada bar edi?
3. Tutqyn qazaqtardyń qashyp ketý múmkindigi bar ma edi? Órkenıetti elderde adam quqyǵy qorǵala ma, bostandyq degendi qalaı túsinesińder?
4. «Erkekke naıza men qylyshtan basqa ne óner kerek?» degen uǵymǵa qandaı pikir aıtar edińder?
5. Áke men balanyń arasyndaǵy únsiz kelispeýshilik nege baılanysty edi? Ata - baba árýaǵyna quran baǵyshtaý degendi qalaı túsinesiń?

3. Shyǵarmashylyq jumystar
İ top - Salt - dástúr, yrym jaıly oı - pikir aıtý, naqty mysalmen.
İİ top - Ar - namys, er - ez uǵymyna baılanysty shaǵyn oı tolǵaý
İİİ top – «Óner tunshyqpasyn» taqyrybyna oı tolǵaý

4. Salystyrý
«Máńgúrt»
↓
«Kúı» → túıini → Janǵa - jan, Qanǵa - qan Namystyń naızadan basqa qorǵaýshysy joq
«Naıman - Ana» → túıini → Oı - sanany ýlaǵan qatygezdik
«Búgingi» → túıini → «Qoldan jasalar máńgúrttikke jol joq!»

5. Shyǵarmany oqyp - úırenýdegi oqýshy áseri týraly pikir aıtqyzý
a) Hıkaıat oqıǵasy unady ma, nesimen?
á) Qaı tustary senderdi ár túrli kúıge saldy? (qýantty, renjitti, kúldirdi, jylatty, tolǵantty, oılandyrdy t. b.)
b) Oqıǵaǵa avtordyń jeke kózqarasy qalaı dep oılaısyńdar?
v) Búgingi sabaqta kimniń jaýaby, pikiri kóńilińnen shyqty?
g) Múlde estimegen tyń málimet aldym dep oılaısyńdar ma?

İÚ. Sabaqty qorytyndylaý
Úıge tapsyrma: «Kúı» hıkaıatyn tolyq oqý.