InfoHub Logo

Maqsaty: Adamnyń boıyndaǵy unamdy - unamsyz qasıetterdi aıta otyryp, oqýshylardy adamgershilikke tárbıeleý, adam boıyndaǵy asyl qasıetterdi baǵalaı bilýge, adamdarmen qarym - qatynas daǵdylaryn jasaýǵa baýlý.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi
a. Sálemdesý
á. Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyna nazar aýdarý
Barysy:
Shattyq sheńberi
Ornymyzǵa jaıǵasaıyq.
İİ. Negizgi bólim: Taqyrypty ashý
Muǵalim: Qymbatty oqýshylar, bar nazarymyzdy taqtaǵa aýdaraıyq ta, suraqtarǵa jaýap bereıik. 1 - slaıd: Adamgershilik degendi qalaı túsinesińder? Adamgershilikke qandaı qasıetterdi jatqyzýǵa bolady? Adamda asyl qasıetterimen qatar qandaı jaǵymsyz qasıetter bolady?
Mine oqýshylar, búgingi sabaqtyń taqyrybyn ashtyq. Sonymen sabaqtyń taqyryby «Adamnyń – asyl qasıeti».
Qyzyǵýshylyqty oıatý:
2 - slaıd: Úsh - aq nárse - adamnyń qasıeti: ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek». (Abaı) Abaı «Kúlli adam balasyn qor qylatyn úsh nárse bar, sonan qashpaq kerek» dep úıretedi. «Áýeli nadandyq, ekinshisi - erinshektik, úshinshisi - zalymdyq. Nadandyq - bilim, ǵylymnyń joqtyǵy, dúnıede esh nárseni olarsyz bilip bolmaıdy. Erinshektik - kúlli dúnıedegi ónerdiń dushpany, talapsyzdyq, uıatsyzdyq - bári osydan kelip shyǵady. Zalymdyq - adam balasynyń dushpany.
3 - slaıd. Vıdeo - rolık
4 - sdaıd. Ana aıtty bir ósıet balasyna
Bir joldyń shyǵaryp sap salasyna.
Eı, balam shamań kelse jaqsylyq et,
Aqpeıil adamzattyń arasyna.
Egerde jol ústinde tiken jatsa,
Kirer dep aıaǵyna bireý bassa,
Erinbeı - aq ıilip qolyńmenen
Sol tikendi kóterip alyp tasta.
Bul eńbegiń qalmasty basqa, beker
Sony kórgen sońǵy jas solaı eter.
Jaqsy úlgini jalpy jurt dástúr jasap,
Jol tazaryp jolaýshy joldan óter.
5 - slaıd. Oı qozǵaý
1 - topqa Adamgershilik týraly Uly Abaıdyń
Bes nárseden qashyq bol,
Bes nársege asyq bol,
Adam bolam deseńiz, degen óleń joldaryn qalaı túsinýge bolady? Ol qandaı qasıetter?
2 - topqa Adam neden jırený kerek?
3 - topqa Adam nege úırený kerek?
6 - slaıd: Ádep týraly tyıym sózder:
- Úlken kisimen sóıleskende qolyńdy qaltańa salyp turma.
- Bireýmen sóıleskende betine qadala qarap, taqalyp turma, yrjalańdap kúle berme nemese mólıip turma.
- Bireýdiń dúnıesine tańdana qyzyǵyp, qadala qarama.
- Úıde otyryp ysqyrma.
- Tamaq ishkende ashkózdenip, qomaǵaılanyp ketpe.
- Bas kıimdi teppe, aınaldyrma, aıaq astyna tastama.
- Maldy bastan urma.
- Jasy úlkenniń aldyn kespe.
- Kemtar adamǵa kúlme.
7 - slaıd: Oı tolǵaý
Úsh topqa tapsyrma beriledi.
1 - top Sálemdesý ádebi. Dástúr boıynsha jasy kishiler úlkenderge sálem beredi. Úıge kirgen adam úlken bolsyn, kishi bolsyn aldymen sálemdesedi. Sálemdi almaý – mádenıetsizdik. Meniń oıymsha oqýshylardyń jasy úlken adammen sálemdeskende pysyq bop taqyldap ketýi, qol usynýy jónsiz. Tek surasa ǵana jaýap berip ádep saqtaýy kerek. Mysaly keıbir oqýshylar ózderine sabaq bermeıtin oqýshylarmen sálemdespeıdi. Bul da ádepsizdik, jáne mádenıetsizdik dep oılaımyn.
2 - top Sóılesý ádebi. Sóılesken adamǵa únemi iltıpat bildirip, kóńil aýdaryp turǵan jón. Sóılesken kezde alańdap, jan - jaǵyna qaraý, teńselý, sózdi shala tyńdaý uıat bolady. Sondaı - aq asyǵys tez sóıleý, maqtana sóıleý, qatty sóıleý, sózdi buzý, aıaǵyna deıin tyńdamaý - ádepsizdiktiń belgisi dep oılaımyn.
3 - top Ádemi, taza kıiný ádebi. Kıine bilý de adamnyń ishki mádenıetine, talǵamyna baılanysty. Júris - turysymyz, sózimiz, isimiz, kıimimiz rýhanı talǵamdy qajet etedi. Talǵamy joǵary adam ǵana óz boıyna qonymdy, jarasymdy kıimdi tańdap, únemi taza júre alady.
8 - slaıd: Adaldyqtyń belgisi:
Aramdyqqa qul bolma, adal bolsań,
Álsizderdi qınama, adam bolsań N. Hısraý
Vıdeo - rolık
9 - slaıd: Problemalyq jaǵdaıattardan shyǵyp kóreıik:
1 - top: Sen óte asyǵyssyń. Sebebi, sabaqqa úlgerýiń qajet. Kóshede bala jetektep kele jatqan kisini qaǵyp kettiń. Ol kisi qulap tústi, nemeresi qoryqqanynan jylap jiberdi. Seniń árektiń?
2 - top: Saǵan anań ózi jumystan kelgenshe úıdi jınastyryp qoıýdy ótindi. Sen dostaryńmen oınap júrip bul ótinishti umytyp kettiń. Anań jumystan kelip ózi úıdi jınap, sypyryp qoıdy. Sen kelgende anań renjýli edi. Seniń áreketiń?
3 - top: Esiktiń qońyraýy soǵyldy. Sen baryp qarasań, alystan kelgen týysyń eken. Seniń anań esikti ashpaýdy eskertken. Seniń áreketiń?
Toppen jumys
10 - slaıd: Maqal sózder:
Ata - ananyń aqyly sarqylmaıtyn kólmen teń.
Baımyn dep maqtanba, jarlyq bar.
Kóppin dep suqtanba, jalǵyzdyq bar.
Adamgershiliksiz adam aıqaılaı keledi.
Jan jaǵyn jaıpaı keledi.
Adamgershilikti adam jaı - jaı keledi,
Jan - jaǵyn baıqaı keledi.
Aqyl tozbaıtyn ton.
Bilim taýsylmaıtyn ken.
Aqyl - baılyq - azbas baılyq
Aqylyń bolsa aryńdy saqta
Ar uıat kerek ár ýaqytta.
Ádep saqta ámanda, árbir adal adamǵa.
Jasasań bir jaqsylyq
qaıtarady saǵanda.
Yntymaqqa qosylda, yqylas qoı dosyńa.
Ar maqsatyń naq bolsyn
Aqylyńnan tosylma.
11 - slaıd: Adamgershiliktiń qarapaıym qaǵıdalary:
Amandasý
Úlkendi qurmetteý
Tilin syılaý
Otanyn qorǵaý
Dinin satpaý
12 - slaıd: Adamgershilik akademıasy:
“Jasynda ádep úırenbegen kisiden, ósken soń qaıran joq”
Saıf Saraı
“Adamzattyń bárin súı, baýyrym dep”
Abaı
“Aryńdy satpa, terińdi sat, adaldyqty izde”
Shákárim
“Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy”
Ál - Farabı
Qorytyndy: Adamgershilik qasıet - jeke adamnyń basyndaǵy emes, jalpy qoǵamnyń qordaly baılyǵy.
Jaqsy bolý ózińnen,
Men qandaımyn dep oıla.
Ózińdi óziń aıa da,
Óziń úıren ózińnen
Jaqsylyq kórseń bireýden,
Jaman bolý ózińnen.
Jamandyq kórseń bireýden,
Men qandaımyn dep oıla.