InfoHub Logo

[b]Sabaqtyń taqyryby: Adamnyń sezim músheleri. Qulaq. Kóz[/b]
[b]Sabaqtyń maqsaty:[/b]
[b]a) bilimdiligi:[/b]oqýshylarǵa adamnyń sezim músheleri kóz jáne qulaq týraly túsinik berý. Kórý jáne estý músheleriniń gıgıenalyq erejelerin saraptaý;
[b]á) damytýshylyǵy:[/b]oı - órisin, oqý jyldamdyǵyn, este saqtaýyn, baılanystyryp sóıleýin, saýattylyǵyn damytý;
[b]b) tárbıeligi:[/b]uqyptylyqqa, gıgıenalyq tazalyq erejelerin saqtaýǵa, ádemilikti, ásemdikti súıýge tárbıeleý.
[b]Sabaqtyń kórnekiligi[/b]: qulaq jáne kóz maketi, sýretter, tirek sózder, lımon, alma, geometrıalyq fıgýralar (dóńgelek, tekshe) t. b
[b]Sabaqtyń qural - jabdyǵy:[/b]kompúter dybys qurylǵysymen[/b]
Sabaqtyń barysy:
[b]1. Psıhologıalyq daıyndyq.[/b]
a) Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý;
á) Amansyń ba kók aspan,
Amansyń ba jer - ana.
Amansyń ba qurbym,
Mynaý meniń qolym,
Jylýymdy sezin!
[b]2. Ótkenge sholý[/b]
a) Suraq - jaýap arqyly «Adam degenimiz men jáne basqalar» taqyrybyn suraý.
á) Toppen jumys. I - II - III - úsh tapsyrma berý. Úsh top úsh sýret boıynsha maman ıeleri týraly 2 - 3 sóılemnen turatyn shaǵyn áńgime quraıdy.
[b]3. Jańa sabaq. Adamnyń sezim músheleri. Kóz. Qulaq[/b]
a) Jumbaq.
Kóredi bárin ózgeniń,
Kóre almaıdy ózderin. (Kóz)

á) Q. Myrza Álıdiń «Ne úshin?» atty óleńin birge aıtý, qımyldaryn jasaý.
Eki kóziń ne úshin kerek?
Jaqsylardy kórý úshin!
Qulaq degen ne úshin kerek?
Aqyl keńes tyńdaý úshin.
Eki qolyń ne úshin kerek?
Elge kómek berý úshin.
Muǵalimniń túsindirmesi:
Balalar adamnyń barlyq dene múshesiniń paıdasy zor eken. Búgin sender «Adamnyń sezim músheleri kóz ben qulaq týraly» biletin bolamyz. Lımon jemisin alyp balalardan: «Bul ne?»- dep surap,
bir oqýshyny taqtaǵa shaqyryp, onyń pishimi qandaı, túsi qandaı ekenin suraý. Endi osy jemistiń lımon ekenine kóz jetkizý úshin lımondy kesip dámin tatyp kórsetý arqyly sabaqtyń taqyrybyn ashyp túsindirme jumysyn júrgizý.
[b] Kóz – kórý múshesi[/b]. Biz kózben zattardy kórip, túrin, túsin, pishinin kólemin ajyratamyz.
Kózdiń kómegimen qorshaǵan dúnıeni tanyp bilemiz.
Qabaq pen kirpik kózdi óte jarqyraǵan jaryqtan jáne shańnan saqtaıdy. Eger kózge qoqym tússe, jas arqyly jýylyp ketedi. Qas mańdaıdan aqqan terdi ustap, kózge tıgizbeıdi.
Kózdiń kórý múmkindigin kúsheıtetin ár túrli aspaptar da bar. Onymen kóz dárigeri aınalysady.
[b]4. Oıyn «Daýysta, daýysyńnan tanımyn».[/b]
Ortaǵa bir oqýshyny shyǵaryp, onyń kózin tańady. Qalǵan oqýshylar ornynda. Kez kelgen oqýshyny shyǵaryp, daýysyn ózgertip jaqsy tilekter aıtady. Kim ekenin daýysynan tanıdy.
[b]5. [/b]Al endi joldasymyzdyń daýysyn qalaı, nemen estidik? (Qulaq)
Olaı bolsa, qulaq týraly túsindirip bereıin.

[b] Qulaq - estý múshesi. [/b]
Ol barlyq dybysty estıdi. Óte qatty dybystar adamnyń qulaǵyna zıandy. Odan adamnyń estýi nasharlaıdy. Sondyqtan da qulaǵymyzdy taza ustap, kúnde jýyp, qulaǵymyzdy sýyqtan jáne qatty jelden saqtaýymyz kerek.

[b]Sergitý sáti «Qara jorǵa» bıin bıleý[/b]
Trek sózder beriledi. Sózderdiń ornyn aýystyrmaı jattap alýǵa ýaqyt berilip, retimen, qatelespeı, jatqa aıtyp shyǵady.

Múshe
túsi
mólsheri
pishini
aspaptar
zıan
dybys

[b] 6. Oıyn «Neniń daýysy?»[/b]
Taspadan ár túrli janýarlardyń daýysyn tyńdap, ajyratyp, taqtadan sýretin taýyp, atyn ataý.
[b] 7. Suraq - jaýap[/b].
- Sezim múshelerine neler jatady?
- Kóz qandaı múshe?(kórý)
- Qulaq qandaı múshe?(estý)
- Til qandaı múshe?(sóıleý jáne dám sezý)
- Muryn qandaı múshe?(ıis sezý)
- Teri qandaı múshe?(sıpap sezý)
Teri arqyly neni sezemiz?(ystyq, sýyqty)

[b]8. Ujymdastyrý ádisi:[/b]
a) Aldymen oqýshylar óz dápterlerine jazady jáne 3 - 4 oqýshyǵa daýystap oqytý.
á) Taqtada pysyqtaý. Assosasıa ádisi.

[b]9. Sabaqty qorytý[/b]Jumbaq qurastyrý: oqýshylar oz oılarynan
sezim múshelerine baılanysty ótirik jumbaq qurastyrady, bir -
birine jasyrady, jaýaby tyńdalady.
Ne bildik? Ne úırendik?
[b]10. Oqýshylardy baǵalap, madaqtaý.
11. Úıge tapsyrma: [/b]mátindi túsinip oqý.