InfoHub Logo

Maqsaty: a) Oqýshylardy adamgershilikke, qaıyrymdylyqqa, kishipeıildikke,
ádeptilikke, eńbeksúıgishtikke, óz halqynyń salt dástúrin úırene otyryp, jaman ádetterden aýlaq bolýǵa tárbıeleý.
á) Adam boıyndaǵy unamdy, unamsyz qylyqtardy ajyrata otyryp, ádep álippesin boıyna darytý, til baılyǵyn, tanym belsendiligin arttyrý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıd
Túri: erteńgilik
Ádisi: suraq - jaýap
Muǵalim: Armysyzdar, ulaǵatty ustazdar!
Barmysyzdar jadyraǵan jas dostar!
«Ádeptilik – tárbıe bastaýy» atty erteńgiligimizge qosh keldińizder! Bizdiń halqymyz ádeptilikti joǵary baǵalaı bilgen. Otbasynda, mektepte, qorshaǵan ortada balany kishipeıildikke, izettilikke, ımandylyqqa, ınabattylyqqa tárbıeleýdi maqsat etken. Ádeptilik – adamdardyń ózara jaqsy qarym – qatynasynyń, júris – turysynyń erejesi, osy ádeptilik erejesin saqtaý kerek.
Ýáde berip oryndamasa, kisige dóreki jaýap berse, úlkendi syılamasa, ondaıdy jurt «ádepsiz» eken deıdi. Onymen basqa adamdar qarym – qatynas jasaýdan qashady. Ony syılamaıdy. Keıbir balalar ádeptilik erejesin baıqamaı ne bilmeı buzady. Ádepti bala kezdeskende úlkendermen sálemdesedi. Sóılesken kezde «sen» demeı «siz» dep sóılesý kerek. Ol ádeptiliktiń belgisi bolyp tabylady.
Al qazir ádepsiz balaǵa tán qasıetterdi boıyna jınaǵan balalar qandaı bolady eken, osy jaıly oqýshylarǵa sóz bereıik.

1 - oqýshy: Keshe ǵana qadalǵan,
Ómirtaıdyń túımesi
Ornynda joq ıapyr – aı,
Qaıda ketken bul nesi
Etek keter salaqtap,
Bos júrispen dalaqtap.
Uqyptap sabaq uqpaıdy
Óz betimen alaqtap.

2 - oqýshy: İlgek, túıme julynyp,
Keshke deıin alysar.
Árkimge bir urynyp,
Quspen, malmen jarysar
Shashy túsip kózine,
Túsinbeı aqyl sózine
Muǵalimmen talasar,
Dálel taýyp sózine

3 - oqýshy: Dápter, sómke bári de,
Dal – dul bolyp jyrtylǵan.
Sıa tógip bárine
Shımaı salǵan syrtynan.
Sabaq bitti mektepten,
Oqýshylar tarady.
Bir tentek bir tentekpen
Dabyrlasyp barady
4 - oqýshy: Qara sómke bireýi,
Beıne qasqyr talaǵan.
Ala sómke bireýi,
Alba julba jamaǵan.
Qara sómke kúrsinip,
Joldasyna muń shaqty.
Qurysyn bul tirshilik
Búgin taǵy qaýsatty.
Taǵy meni qolǵa ala,
Bar balany soqty kep,
Julyp alyp ol bala
Ketti meni tepkilep.

5 - oqýshy: Meni de, - kúıretti,
Ala sómke tomsara...
- Bala meni súıretti,
Etip meni qolshana
Sondaılarǵa dosym – aı
Nege bizdi beredi?
Eki sómke osylaı
Muń shaǵysyp keledi

6 - oqýshy: Anaý bala, qolyn qara,
Kir qojalaq qap – qara,
Tyrnaq ósken,
Shashy kópten,
Alynbapty – aý masqara!
Tazalanyp turý kerek,
Erte men kesh jas bala

7 - oqýshy: Qaıyr kútpe baladan,
Óz mysyǵyn sabaǵan.
Kim aldasa anasyn
Oǵan qalaı nanasyń.
Eki bolsa alǵany –
Bala uıatqa qalǵany,
Oınap júrip jylasa –
Oryndy emes bul asa.
Dobyn qımas oınaýǵa,
Uıat, sarań bolǵan da.

Án: «Jalqaýbek»
Kórinis «Jaı ǵana ájeı»
8 - oqýshy: Ádeptilik dep – úlkendi syılaýdy, dostardy, aınaladaǵy adamdardy qurmetteýdi aıtamyz. Ádepti adam basqadan syılasym kútpeı – aq
aldymen ózi basqany qurmettep, ardaqtaı biledi. Kópshilikke óziniń ádeptiligin kórsetedi.
9 - oqýshy: Ata – ananyń tilegi,
Adam bolyp óskeniń.
Adamdyqtyń tiregi,
Adal bolyp óskeniń.
Ádeptilik degeniń,
Árqashanda keregiń.
Ásempazdyq degeniń,
Áýre sarsań álegiń.
10 - oqýshy: Sportpen aınalys,
Sulýlyq syılaǵan.
Sol saǵan paıdaly is,
Saýyq pen kınodan.
11 - oqýshy: Syılap sálem beremin,
Kórshilerdi kórgende.
İzetti de bilemin,
Úıge qonaq kelgende.
Ádepsiz dep sókpesin,
Anama aıtyp ókpesin.
Án «Apam úshin»
12 - oqýshy: Qarsy al erte kún kózin,
Asyqpaı ish tamaqty
Pyshaqty usta oń qolmen,
Qabyǵymen bárin je,
Saldyr salaq bolmaǵyn.
13 - oqýshy: Salma aýzyńa ıneni,
Úzbe julyp túımeni.
Ashýlanbaı doldanyp,
Jaýap bergin oılanyp,
Qur bekerge qylqıma,
Bolmashyǵa burtıma.
14 - oqýshy: İshtarlyqqa jol berme,
Baqtalastyq bildirme,
Maqsat qoımaı aldyńa
Qydyryp qur qańǵyma.
Syıla úlken, kishini
Qamqorlyqqa al kishini,
Saqta kóshe tártibin,
Baǵdarshamnyń al tilin,
Ádet qyl bul isińdi,
Tazalap júr tisińdi.
15 - oqýshy: Syrttan kelgen meımanǵa,
Sálem berip, qol alsań
Birinshi etken qurmetiń
«Túsińiz», - dep tús berip,
Shylbyryna oralsań
Ekinshi etken qyzmetiń,
Esik ashyp engizip,
Kórpe tósep qup alsań,
Úshinshi etken qurmetiń,
Meıman rıza bolǵany –
Qurmetpen úıge qonǵany.

Ne deý kerek?
1. Apań seniń bazardan,
Alma satyp ákeldi.
Eń úlkenin jaqsysyn
Saǵan tańdap áperdi.
Ne dep baryp jeý kerek?
Barlyǵy: «Rahmet, apa!» deý kerek.

2. Balalar júr kóshede,
Estiledi shý - aıqaı.
Sen de shyqtyń kórshińdi,
Qaǵyp kettiń baıqamaı.
Mundaıda ne deý kerek?
Barlyǵy: «Keshirińiz!» deý kerek.

3. Osy kelgen betińde,
Dopty qýdyń, jarystyń
Kósheniń sol shetinde,
Kezikti bir tanysyń.
Umyttyń sen ne deýdi?
Barlyǵy: «Sálemetsiz be!» deý kerek.

4. Úı artynda qoqysty,
Jatqan kópten úıilip.
Tazalaıdy qart kisi
Beli zorǵa ıilip.
Ne degeniń jón edi?
Barlyǵy: «Kómekteseıin!» deý kerek.

«Jalǵastyr» oıyny
Ne isteýge bolmaıdy?
1. Úlkenderdiń aldynan kesip ótýge bolmaıdy.
2. Qustardy atýǵa bolmaıdy.
3. Kishkene balany jylatýǵa bolmaıdy.
4. Sabaqtan keshigýge bolmaıdy.
5. Qyz balany renjitýge bolmaıdy.
6. Synypta aıqaılaýǵa bolmaıdy.
7. Túnde úıge qaraı júgirýge bolmaıdy.
Ne isteý kerek?
1. Úlken kisini syılaý kerek.
2. Úlkenniń tilin alý kerek.
3. Úlkenderge sálem berý kerek.
4. Analardy, apalardy syılaý kerek.
5. Kishige qamqor bolý kerek.
7. Oqý quraldaryn kútip ustaý kerek.

«Qupıa hattarǵa» jaýap berý
1 – hat: Qurmetti dostar!
Meniń kórshimniń balasy bar. Ózi ótirikshi, kózbe – kóz ótirik aıta qoıady. Maǵan kúnde kelip oınaǵysy keledi. Men onymen dos bolyp birge oınaıyn ba?
2 – hat:
Sen bir qushaq gazet – jýrnal kóterip kele jatqan poshtashyǵa kezdestiń...
Ne isteısiń?
3 – hat:
Anań as pisirip jatyr, al iniń mazasyzdanyp ketti....
Ne isteısiń?
Qorytyndy