InfoHub Logo

(Ákem týraly bir úzik syr nemese maqalǵa qarsylyq)

Ákem kitap jınaǵandy jany súıetin. Tańdap túsken mamandyǵy matematıka páni muǵalimi bolsa da, ádebıetti  pán muǵalimderinen artyq bilýshi edi desem qatelespegenim bolar. Alystan kele jatqanda adamnyń kózi eriksiz túsetin túr-sıpaty kelisken, kóp oı ústinde júretin jan edi. Qansha qatal adam bolǵanymen júzinde bir jymıys ushqyny jan balasyn ózine tartyp turatyn. Ózge kisiler balalaryna oıynshyq ákelip berse, ákem ártúrli baspadan shyqqan muqabasy kóz tartarlyq, qyzyqty jańa kitaptardy syıǵa tartyp, ózi sekildi ádebıet pen ónerdi baǵalaıtyn urpaq bolyp óskenimizdi qalaıtyn. Egde jastaǵy qarttarmen de, balalarmen de teń sóılesip, tereń oı ıesi retinde suhbattasatyn. Aqyl-oıy áli tolyspaǵan, mektep qabyrǵasynda oqyp júrgen menen de zor úmit kútip, ár aıtqan sózime mán berip, muqıat tyńdap pikir qosatyn edi. Bir kúni ádettegideı qyzý talqy kezinde, oıymda júrgen saýalymdy ortaǵa saldym.

- Kóke, osy bizde «ákeniń jaqsysy jezdedeı» degen maqal bar emes pe? Ne úshin olaı aıtqan, sonda ákelerdiń mahabbaty álsiz be? – dep ákeme suraýly júzimdi aýdaryp, renjı qaradym. Kókem bolsa, az-kem oılanyp, jymıyp:

- Ol maqal kóp qoldanysqa túsip, bastapqy nusqasynan ózgerip ketken. Túpki maǵynasy - «jezdeniń jaqsysy ákedeı». Jaqsy jan jezdeń bolsa, ákeńniń ornyn basa alady. Al áke mahabbatyna keler bolsaq, ol da - analardyń  balalaryn súıgendeı uly sezim. Óz balasyn jaqsy kórmeı, emirenbeıtin adam kemde kem. Tek olar syrttaı bildirýdiń ornyna, ishteı óte qatty jaqsy kórip, ár balapanyn júreginde saqtaıdy. Ras, búginde balalarynan bas tartyp jatqan er adamdar kóp, degenmen áıel adamdardyń arasynda da ondaı qatygez jandar kezdesedi. Sonda, balasyna «jezdedeı» bolý tek ákelerde ǵana emes,  tońmoıyn, jylýy joq kez kelgen qatygez adamda bolýy múmkin, balapanym.

Balalyq shaǵymnyń tátti esteligi bolyp qalǵan bul dıalog – búgin ákem týraly qalam terbeýime sebepshi bolyp otyr. Ne sebepti «ákeniń jaqsysy jezdedeı-aq» degen el aýzynda júrgen sózdi qoshtamaıtyndyǵymdy, kókemniń pikirimen nelikten qos qoldap kelisetindigimdi,  naǵyz ákelerdiń beınesi búgingi kúni de saqtalǵandyǵyn óz kózimmen kórip, túısingen oqıǵalarymmen baıandaǵym keledi.

Jazǵy demalysymyzda Aral teńiziniń janynan sý  saqtaıtyn qoımanyń ashylýyna baılanysty Elbasy arnaıy ózi keletin boldy degen habar jetti. Sol sý qoımasyna eń jaqyn jer retinde bizdiń aýyldyń 50 shaqty balasyn (onyń ishinde eki sińilim de bar) konserttik baǵdarlama boıynsha óner kórsetýge alyp barypty. Teńizdiń jaǵasynda tigilgen shatyrdaǵy balalaryn oılaǵan anam ákemnen jyly kıimderin berip jiberse kerek. Ózi dırektory bolyp tabylatyn mektep oqýshylarynyń jaǵdaıyn kórýge barǵan ákem, balalardyń «aǵaılap» júgirgenin kórip qýanyp qaıtypty. Anam úıge kelgen kókemniń qolynan qyzdaryna berip jibergen jyly kıimderin qaıta alyp kelgenin kórip, umytyp ketken shyǵar dep oılapty. Sóıtse kókem:

-  Balalardyń barlyǵy «aǵaılap» júgirip qushaqtaǵanda óz balalarymdy alalap kıimderin bergim kelmedi, tońyp jatsa,  kóppen birge kórer. Ol oqýshylar da meniń balalarym ǵoı, - dep jaýap beripti. Judyryqtaı ǵana júreginen óziniń ǵana emes, ózgelerdiń de balalaryna oryn tapqan ákem izgi áreketi arqyly kópshil bolýdy sanamyzǵa ózi bilmeı-aq  myqtap shegelegen edi. Qazir óz balalary úshin basqalardyń maqsat-múddelerin  belden basyp, attap ótetin nebir ata-analardy kórgende «ózge degende ógizdeı kúshi bar» jannyń balasy bolǵanym úshin boıymdy bir erekshe maqtanysh kerneıdi. 

"Arǵymaq at báıgege túskende artqy aıaǵy aldyńǵy aıaǵyna qaraǵanda topyraqty alysqa tastap shabady eken. Men sol arǵymaqtyń aldyńǵy aıaǵy bolsam, meniń jetken jetistigimnen artyq ozyp, talaı bıikti baǵyndyrar, ár qadymy nyq azamat bolyńdar. Adam shyn qalasa, arman degen jetkizbes qamal emes. Men úshin eń keremet, úlgi tutqan adamym – ózim oqyǵan mekteptiń dırektory bolatyn. Sol kisige uqsaǵym kelip talpyndym, maqsatyma jettim. Sender odan da keremet, úlken nárseni armandańdar", – dep zor úmit pen mahabbatqa toly kózimen bizge qaraıtyn. 

Óner dese ishken asyn jerge qoıatyn bolǵan soń bizge de án-kúıdiń qudyretin sezindirýge janyn salatyn. Eki kózimiz tórt bop kútetin demalys kúnderdiń birinde tańnyń atysynan oıatyp alyp, kún shyqqan soń uıyqtaǵan adamnyń nesibesi kem bolatynyn eskertip bir keıip aldy. Kózin tyrnap jańa ashqan meni teledıdardyń aldyna ákelip otyrǵyzyp qoıdy. Sondaǵysy – qazaq kúılerin orkestrmen oryndap jatqan ataqty kúıshilerdiń konserti eken. «Qarashy, tamasha emes pe?» dep kókemniń ózi ár kúıdi tushynyp, rahattana tyńdap otyr. Al men bolsam, uıqydan jańa turǵan betim kúıge elitip, maýjyrap, qaıta-qaıta kózimniń ilinip ketip jatqanyn kókeme kórsetpeýge tyrysyp, áıteýir konsertti sońyna deıin kórip aıaqtadym. Sol kezde bala kóńilimmen taıaz qarap, mán bermegenimmen búginde sharshaǵan sátterde áýenniń ornyna kúılerdi tyńdaý ádetime aınalyp ketti. Kókemdeı tolyq túsinip tyńdaı almasam da, áýezine qulaq túrip, zor tańdanyspen tamsana tyńdaıtyn dárejedemin. Dombyramen az-kem kúı shertetin ónerim de bar. 

Negizgi mektepti támámdap, kolejge oqýǵa túskende de kókem qarapaıym jaı sózben emes, ádettegideı taǵylymy mol áńgimesimen óz ómirimniń jaýapkershiligi ózime artylǵanyn astarly oımen jetkizgen edi. Sondaǵy áńgimesi áli esimde. «Qyran búrkit balapandaryn baptap, bar súıispenshiligine bólep ósiredi eken de, qanattary qataıdy-aý degende ózderi mekendegen quzdyń ushar basyna shyǵyp, ıterip jiberetin kórinedi. Ómir súrýge beıim, qanattary qataıǵan balapandar ǵana quldılap qulap bara jatqan jerden qanattaryn qaǵyp, aspanǵa órleıdi. Al álsizderi quz túbine qulap, qaza tabady-mys. Men de sol qyran sekildi seni quzdan qulatyp jatyrmyn, ary qaraı ushyp shyǵý óz qolyńda, botam. Álsiz balapandardyń qatarynan tabylma...»  – dep basymnan sıpaǵan edi.

Kókemniń úlken ómirge qadam basqanda bergen aqyly qarańǵylyqtan alyp shyǵar shamshyraǵy ispettes ózimnen bazkeshken keıbir sátterde týra jol kórsetip, adastyrmaı armanǵa qaraı júrýge ıtermeleıdi. Qataldyǵynyń astynda jasyrynǵan sheksiz meıirimdigin sezdiretin mundaı oqıǵalar óte kóp. Degenmen, ózim úshin nebir ǵulamalardyń asyl sózderinen bıik turatyn osynaý áke taǵylymynyń bir bóligin ózge jandarǵa jetkizbek nıetim boldy. Ákesiniń mahabbatqa toly alaqanyn sezinbegen jandar da óz ákesindeı kórip, osy áńgime arqyly jylylyqty túısinip, aqyl-keńesin ómirine jaratsa deımin. Sebebi, meniń kókemniń júregi kez kelgen adamdy balasyndaı kóretin sonshalyq keń edi... 

QARASAI NURBIBİ JEŃİSQANQYZY 

Qazaq Ulttyq Qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıteti

Fılologıa fakúltetiniń 3-kýrs stýdenti

---