InfoHub Logo

Ońtústik Qazaqstan obylysy, Shardara aýdany
№16 kolej MKQK Sapa menedjment júıesi
Daıyndaǵan: TU-43 top stýdenti Rysmurat Boldyqyz Muhtarqyzy
Jetekshisi arnaıy pán oqytýshy Zakıraeva Roza Týrsynbaevna

 

Jospar

Kirispe

Negizgi bólimi

Qazaqstanda ósetin almalar jáne olardyń kóptúrliligi. Almanyń túrleri.
Almanyń zıankesteri
Almadan jasalynatyn taǵamdar.

Zertteý bólimi

Almanyń quramyndaǵy dárýmender
Almanyń adam aǵzasyna paıdasy
Almanyń otany

Qortyndy
Paıdalanylǵan ádebıetter

 

Ańdatpa

Shyǵarmashylyq - izdenis jumysty jazý barysynda stýdent almanyń paıdasy men zıanyn aıtyp ótti. Jazý barysynda jalpy almadan jasalynǵan taǵamdardy shamadan tys tutynýdyń zıandyǵyn, almanyń quramynda temirdiń kóp ekendigin sıpattady. Jumystyń maqsaty, adam ómirindegi almanyń mańyzyn anyqtaý. Almanyń quramyndaǵy dárýmenderdi anyqtaý joldaryn qarastyrý. Almany shamadan tys tutynbaý. Zertteý jumysynda: Qazaqstan jerinde de keńinen tarala otyryp, adamzat ómirinde alyp otyrǵan ornyn kórsetýge, adam ómiriniń densaýlyǵyn jaqsartýda kóptegen shıpalyq qasıetteriniń qyr-syryn ashýǵa tyrysqan.

Stýdent bul shyǵarmashylyq izdenis jumysty jazý barysynda kóp izdengeni baıqaldy. Alma jemisiniń quramynda adam densaýlyǵyna qajetti jáne paıdaly dárýmenderdiń jetkilikti mólsheri bar. Osy zattardyń paıdaly jaqtaryn kórsete otyryp, olardyń qandaı aýrýlarǵa shıpasy bar ekendigin júıelep, taldap kórsetken. Jalpy alǵanda ǵylym joba óz dárejesinde jasalynǵan deýge bolady. Zertteý jumysynyń mazmundylyǵy men mándiligin eskere otyryp, joǵary dárejede baǵalaýǵa usynamyn.

Óndiristik oqytý sheberi: Zakıraeva Roza

Jumystyń maqsaty: Adam ómirindegi almanyń mańyzyn anyqtaý. Almanyń quramyndaǵy dárýmenderdi anyqtaý joldaryn qarastyrý

Zertteý jumysynyń mindetteri:

- Densaýlyqqa durys kóz qaras qalyptastyrý;
- Emdik maqsattaǵy jáne basqa da paıdaly qasıetteriniń mańyzdylyǵyn bilý;
- Almadan jasalatyn taǵamdar men sýsyndardyń jasalý jolyn kórsetý;
- Almanyń quramynda kóptegen dárýmenderdiń bar ekeniń kóz jetkizý, onyń ishinde temirge toqtalyp, kúndelikti paıdalanýdy usyný;

Kirispe

Saýlyq tileseń kóp jeme

                  Álisher Naýaı

Alma (lat. malus) — raýshangúl tuqymdasyna jatatyn, óte keń taraǵan aǵashtarynyń jemisi. Tabıǵı almanyń jer sharynda bizge 36 túri belgili, olardyń 10-12-siniń sharýashylyqtyq mańyzy bar. Qazaqstanda, negizinen, Sıvers almasy, Nedzveskıı, qyrǵyz almasy ósedi. Almanyń jazdyq, kúzdik, qystyq suryptary bar. Alma aǵashynyń ómir súrý uzaqtyǵy 20—100 jyl, bıiktigi 4—10 m bolady. 3—12 jylda jemis beredi, ár gektardan shamamen 100—300 s ónim alynady. Tuqymynan jáne ósimdi (vegetatıvti) jolmen kóbeıedi. Tuqymynan kóbeıtý bulama alýda jáne seleksıada qoldanylady.Almany kóbeıtý keıde ulastyrý arqyly da júzege asady.

Qazaqstanda almanyń 40-tan astam suryptary aýdandastyrylǵan, onyń 20-syn (Saltanat, İle, Alataý shapaǵy, Almaty t.b.) qazaq seleksıonerleri ósirip shyǵarǵan. Alma jemisi tasymaldaýǵa, saqtaýǵa jaramdy, taǵamdyq zattarǵa baı, dámdi keledi, ári jaqsy óńdeledi. Alma quramynda 83—88 % sý, 7,5—16 % qant, 0,2—0.8 % qyshqyl, 9,5—18,5 % qurǵaq qaldyq, 0,28—1,0 % ılik zattar, A, V1, V2, V6, S, RR vıtamınderi, kóptegen mıneraldy zattar bar. Shyrynynan sharap, sýsyn daıyndalady, jemisin emdik dári retinde de, adam organızmin aýyr metal zattardan tazalaýǵa, qan buzylý jáne júrek aýrýlaryn emdeýge qoldanady.

Negizgi bólim

Qazaqstanda ósetin almalar jáne olardyń kóptúrliligi

Qazaqstanda negizinen, Sıvers almasy, Nedzveskıı, qyrǵyz almasy ósedi. Almanyń jazdyq, kúzdik, qystyq sorttary bar. Alma aǵashynyń ómir súrý uzaqtyǵy 20-100 jyl, bıiktigi 3-10 m bolady. 3-12 jylda jemis beredi, ár gektardan shamamen 100-300 s ónim alynady. Tuqymnan jáne ósimdi (vegatatıvti) jolmen kóbeıedi. Jazdyq suryptary ekkennen keıin 3-4 jyldan soń jemis bere bastaıdy. Tolyq jemis berý mezgili 15-20 jyl. Al, 30-35 jyl ótken soń mundaı suryptardyń jemis berýi nasharlaı bastaıdy. Jazdyq, kúzdik, qystyq suryptardy iriktep alý tártibin oryndamaý, qandaı da bolsyn bir túrin kóbeıtip jiberý – ásirese, ónimdi jınaǵan, saqtaǵan, óńdegen kezde kóptegen qıynshylyqtar týǵyzady. Baqshada meılinshe kóp saqtalatyn qystyq suryptarǵa edáýir oryn berilgeni durys.

Almany kóbeıtý keıde ulastyrý arqyly da júrgiziledi. Qazaqstanda almanyń 40-tan astam sorttary býdandastyrylǵan, onyń 20-syn (Saltanat, İle, Alataýshapaǵy, Almaty t.b.) qazaq seleksıonerleri ósirip shyǵarǵan. Alma jemisi tasymaldaýǵa, saqtaýǵa jaramdy, taǵamdyq zattarǵa baı, dámdi keledi, ári jaqsy óńdeledi.

Almanyń túrleri

Almanyń túrleri:

•  Antonovka – dámi qyshqyl, hosh ıisti, 3-4 aıǵa deıin saqtalady.
•  Bagaılyq malt – farfor tústi, ortasha, shyryny kóp, qyshqyl-tátti, dámi kermek.
•  Surǵylt anıs – jemisi shyrynǵa baı, qyshqyl dámdi, 2 aıǵa saqtalady.
•  Mıchýrındik bessemánka - jemisi iri (120-130 g), túsi sarǵysh - jasyl, názik shyryndy, dámi qyshqyl tátti, hosh ıisi bar.
•  Mıchýrın esteligi – jemisi iri (100 – 110 g). Túsi ashyq qyzyl, shyryndy, qyshqyl dámdi saqtaýǵa jaramdy, taǵamdyq zattarǵa baı. Qysqy suryp.
•  Jas natýralıs – jemisi iri (110 – 120 g), Túsi jasyl-sary, quramynda mıneraldy zattary bar, shyryndy, dámi qyshqyl-kermek.
•  Kúzdik shattyq – jemisi iri (100-110 g), dámi qyshqyl – tátti, hosh ıisti, surǵylt tústi. Tasymaldaýǵa, saqtaýǵa jaramdy.
•  Jazǵy altyn – jemisi ortasha jemisi (100-115 g.) Dámi qyshqyl-tátti, taǵamdyq zattarǵa baı, ári jaqsy óńdeledi.
•  Erte pisetin qyzyl alma – jemisi ortasha (70-90 g), názik shyryndy, qyshqyl-tátti.
•  Rossoshan almasy – jemisi ortasha jáne ortadan joǵary mólsher. Etti, túsi ashyqjasyl, shyryndy, qyshqyl emes tátti dámi bar.
•  Melba – shyryndy ońtústik almasy, dámi qyshqyl-tátti dámdi, hosh ıisi bar. Jemisi tamyz aıynyń ortasynda pisedi.
•  Shildelik chernenko – jas aǵash jemisinen salmaǵy (80-100 g.) alma alynady. Dámi qyshqyl-tátti, bul jazǵy suryp. Tamyz aıynyń ortasynda jemis beredi
•  Kınga – jemisiniń salmaǵy 115 g. Túsi jasyl-sarǵysh, saqtalǵan saıyn sary túske aınalady. Eti tyǵyz, shyryndy, dámi tátti.

Almanyń zıankesteri

Almanyń zıankesteri: alma jegishi, alma bıti, shıe biztumsyǵy, gúl jegishi. Alma aýrýlary: alma qotyry, aq untaq, jemis shirigi, t.b.

Almadan jasalynatyn taǵamdar

Alma mýsy

Almanyń ásirese qyshqyl suryptaryn tazalap jýyp, shanyshqymen túırep tesip, tabaǵa salady da, 15—20 mınýtqa peshke qoıady. Pisken ystyq almany úkkishten ótkizip, oǵan sýytylǵan qant shárbatyn quıyp, jumyrtqanyń aqýyzyn qosyp, kópirship qoımaljyń bolǵansha jaqsylap aralastyrady. Eger qyshqyly kem bolsa, onda oǵan 1/2 shaı qasyq lımon shyrynyn qosý kerek. Dastarqanǵa salqyndatyp qoıady. 500 g almaǵa: 2/3 staqan qant men 3 jumyrtqanyń aqýyzy kerek.

Alma pýdıńi

Almany tazalap jýyp, tat baspaıtyn pyshaqpen ózegi men qabyǵynan tazartyp, ár almany 4-ke bólip, sary maı salynǵan tabaǵa azdap qýyrý qajet. Bıdaı unyna qant jáne as sodysyn qosyp, jaqsylap aralastyryp, maı, jyly sút pen jumyrtqa qosyp qamyr daıyndaıdy. Sodan soń alma biraz sýyǵannan keıin qamyrmen aralastyrý kerek. Alma qosylǵan qamyrdy maı jaǵylǵan jáne kepken nan sebilgen tabaǵa salyp, betin tegistep, peshke qoıyp, 30 mınýt pisiredi.

Qamyrǵa orap pisirgen alma

Ilengen qamyrdy (qalyńdyǵy 1-2 cm) tórt buryshtap, alma oraýǵa bolatyndaı shamamen kesedi. Almany tazalap jýyp, ortasyndaǵy ózegin alyp, ózektiń ornyna qant sebedi de, jańaǵy jaıylǵan qamyrǵa orap, ústine qant seýip, sýlanǵan qańyltyr tabaǵa salady. Ár almanyń ústine bes juldyzshalap qamyr salyp, onyń betine jumyrtqa ýyzyn jaǵyp ásemdeýge bolady. Qańyltyr tabany ystyq peshke qoıyp, 10-15 mınýt ótkennen keıin, otyn azaıtyp, taǵy 8-10 mınýt ustaý qajet. Taǵam daıyn bolǵan kezde ony qalaqpen nemese ushy doǵal kelgen pyshaqpen tabadan alyp, betine qant sebý kerek. Bul — ystyq nemese salqyn kúıinde de jeýge bolatyn taǵam.

Jańǵaq qosqan alma

Jumyrtqaǵa qant qosyp, ábden aqkóbik bolǵansha aralastyryp, oǵan ósimdik maıyn, un, arshylǵan alma (úgin), maıdalanǵan jańǵaq, lımonnyń qabyǵyn nemese onyń úgindisin qosady. Qospany aralastyrady, ony maı jaǵylyp, un sebilgen shoıyn tabaǵa salyp pisiredi. Pisken taǵam sýytylyp, betine qant sebilip, birneshe bólshekke kesilip, sonan soń dastarqanǵa qoıylýǵa tıis.

Jibitilgen alma

Jibitýge qyshqyl dámi bar, ortasha jáne usaq almalardyń kúzdik jáne qystyq suryptary (Antonovka, Anıs, Lıtovskıı pepın, Osennee polosatoe) paıdalanylady. Ashyq tústi almalar men onyń jazdyq suryptary, jibitýge jaramsyz. Almany jınap alǵan soń, 15 kúnnen keıin jibitse, onyń sapasy onan saıyn arta túsedi. Jibiterden buryn almany iri-usaǵyna qaraı iriktep, zaqymdalǵan almalar bólek alynýǵa tıis. Almanyń surpyn bólektep qatar-qatar etip qoıyp, árqaısysyn 30-50 kg-dyq bóshkelerge salady (qysh ydysqa salyp ta jibitýge bolady). Bóshkeni alma salmastan buryn ystyq sýmen jýý kerek. Sodan keıin oǵan almany qatarlap salyp, onyń eń astyńǵy qabatyna jáne jan-jaǵyna, betine, ystyq sýǵa jýylǵan qara bıdaıdyń nemese bıdaıdyń sabanyn tóseıdi. Sonda jibitilgen alma ádemi sarǵysh túske enip, dámi jaqsarady. Almany bóshkege salarda arnaıy qospalar (bir bóshkege: 150 g estragon, 250 g shıe japyraǵy nemese qara qaraqat japyraǵy) salýǵa bolady. Alma toltyrylǵan bóshkeniń qaqpaǵyn jaqsylan jaýyp, arnaıy qaldyrylǵan sańylaý arqyly tuzdyq quıady. Sańylaýdy tyǵynmen onsha tyǵyzdamaı jaýyp, 150S temperatýrada 5-6 kún ustap, kóbiktengen kezde sańylaýdan kóbigin alyp, jańa tuzdyq quıady da (óıtkeni alma kóp ylǵal qajet etedi), sańylaýdy tyǵyzdap jabady. Sóıtip almany jertólede 20 S pen 50 S aralyǵynda saqtaıdy. Jalpy alma saqtalatyn jerdiń temperatýrasy 120 S-tan aspaýy tıis. Jibitilgen almany 30-40 kúnnen keıin jeýge bolady. Ony kókónis salatyn, «provansal» kapýstasyn jasaý úshin, sondaı-aq garnır retinde paıdalanýǵa bolady. 10 l tuzdyq daıyndaýǵa: 9,5 l sý, 250 g qant (qanttyń ornyna 2 ese bal salýǵa bolady), 150 g tuz, 150 g qara bıdaı unyn paıdalanady.

Alma djemi

Djem daıyndaý úshin almanyń kez kelgen surpy jaraıdy. Ásirese Antonovka, Papırovka, Anıs suryptaryn paıdalanǵan jón. Almany jýyp, bólshektel týrap, ózeginen tazartyp (qaraımaı turyp), ony sirke sýymen azdap qyshqyldandyrylǵan nemese tuzdy sý quıylǵan ydysqa salady. Sosyn ony alma qaınatylatyn ydysqa aýdaryp salyp, sý quıyp (1 kg almaǵa 2-2 staqan sý) qaınatý qajet. Qaınatqan kezde, ony únemi aralastyryp otyrý kerek. Almany qaınatý ýaqyty 10-15 mınýttan aspaýy tıis. Eger sýy az bolǵan jaǵdaıda, taǵy 1 staqan sý quıýǵa bolady. Almaly ottan túsirip, oǵan qant nemese qant shárbatyn qosyp, qaıtadan otqa qoıyp, aralastyra otyryp taǵy 30 mınýt qaınatý qajet.

Tehnologıalyq karta

Taǵamnyń ataýy: Almadan kısel

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
			Shaımen usynamyz
Azyq-túlik ataýy	Sybaǵaǵa arnalǵan azyq-túlik normasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			6	7	15
	Brýtto	Netto	Azyq-túlik kólemi g (netto)
Alma	200gr	200gr
Qant	50gr	50gr
Sý	865gr	865gr
Lımon qyshqyly	1,5gr	1,5gr
Krahmal	35gr	35gr
Shyǵymy:

Tehnologıalyq syzba

Taǵamnyń ataýy: Almadan kısel

Tehnologıalyq karta

Taǵamnyń ataýy: Jele

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
			Shaımen usynamyz
Azyq-túlik ataýy	Sybaǵaǵa arnalǵan azyq-túlik normasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			6	7	15
	Brýtto	Netto	Azyq-túlik kólemi g (netto)
Alma	80gr	80gr
Qant	60gr	60gr
Jelatın	38gr	38gr
Lımon qyshqyly	01	01
Sý	65gr	65gr
Shyǵymy:

Tehnologıalyq karta

Taǵamnyń ataýy: Almadan kampot

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
			Shaımen usynamyz
Azyq-túlik ataýy	Sybaǵaǵa arnalǵan azyq-túlik normasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			6	7	15
	Brýtto	Netto	Azyq-túlik kólemi g (netto)
Alma	81gr	78gr
Qant	38gr	38gr
Sý	93gr	93gr
Lımon qyshqyly	1,5gr	1,5gr
Shyǵymy:

Tehnologıalyq syzba

Almadan kampot

Tehnologıalyq karta

Taǵamnyń ataýy: Almadan varene

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
Qaýyn(qabyǵy) ettarqyshtan ótkizip, sý men qant qosyp, otyz mın qaınatamyz.			Shaımen usynamyz
Azyq-túlik ataýy	Sybaǵaǵa arnalǵan azyq-túlik normasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			6	7	15
	Brýtto	Netto	Azyq-túlik kólemi g (netto)
Qaýyn(qabyǵy)	150gr	150gr
Qant	150gr	150gr
Sý	200gr	200gr
Shyǵymy:

Tehnologıalyq syzba

Almadan varene

Zertteý bólimi

Almanyń quramyndaǵy dárýmender

Alma quramynda 83—88 % sý,  7,5—16 % qant,  0,2—0.8 %  qyshqyl, 9,5—18,5 % qurǵaq qaldyq,  0,28—1,0 %  ılik zattar,  A, V₁, V₂, V₆, S, RR vıtamınderi,  kóptegen mıneraldy zattar bar. Adamdardyń tamaqqa qoldanatyn jemisteriniń 4/5 – bóligi – almalar. Shyrynynan sharap, sýsyn daıyndalady, jemisin emdik  dári retinde de, adam organızmin aýyr metal zattardan tazalaýǵa, qan buzylý jáne júrek aýrýlaryn emdeýge qoldanady. Sondaı-aq tamaq, kondıter jáne ıis sý ónerkásibinde qoldanylady.

A dárýmeni - aǵzanyń ósýine, damýyna áser etip, túrli aýrýlarǵa qarsy turýǵa kómektesedi. Qarańǵyda kórýdi jaqsartady. A dárýmeni shashtyń, tyrnaqtyń ósýine áser etedi. Ol jetispegende teri qurǵap, jarylyp, túsi kúńgirttenedi.  

V1 dárýmeni - organızmde durys zat almasýy úshin asa qajet. Bul dárýmen jetispegende sharshaǵandyq sezilip, as qorytý júıesi buzylady. Aǵza V1 - ge zárý bolǵan jaǵdaıda júıke júıesi aýrýǵa shaldyǵýy múmkin.                         

V2 dárýmeni - basqa da dárýmender sıaqty organızmniń birqalypty ósýine qajet. Jaraqattardyń tez jazylýyna múmkindik beredi. Kózdiń jaqsy kórý qabiletin arttyrady. Bul dárýmen jetispegen jaǵdaıda erin qurǵap, ushyq shyǵady. Denege túsken jaraqat baıaý jazylady.

S dárýmeni - aǵzanyń juqpaly aýrýlarǵa qarsy tura alý áreketin arttyrady. Súıekke jáne tiske beriktik qasıet beredi. S dárýmeni jetispegende aǵza tez sharshaıdy, silemeıli qabyqshalar qabynady, qyzylıek qantalaıdy. S dárýmeni aǵzaǵa qys pen kóktem aılarynda kóbirek qajet.

R dárýmeni - jińishke qan tamyrlarynyń beriktigin arttyryp, qyzmetin qalypqa keltiredi.

E dárýmeni - bulshyq etterdiń qyzmetin jaqsartady.

Sondaı - aq almada marganes, kalıı, kálsı, fosfor, natrıı, molıbden, myrysh bar. Bular aǵzaǵa jetkilikti mólsherde bolsa, aýyrmaıtyn bolasyńdar. Oılaý qabiletteriń de jaqsy damıdy. Eń bastysy – alma temirge baı.

Almanyń adam aǵzasyna paıdasy

Almany kúndelikti taǵamǵa, salattarǵa qosyp paıdalanady. Ony ejelden em – dámdik taǵam retinde jáne as qorytýy buzylýyn retteıtin amal retinde qoldanǵan. Dárýmen jetispegende, bezgekke qarsy da jegen.almanyń quramyndaǵy temir qan aınalymy júıesine óte qajet. Ol júrek, baýyr, búırek, asqazan, ishek joldarynyń jumystaryn jaqsartady. Bakterıa men ártúrli vırýstardan saqtaný úshin kúnine bir alma jeý qajet.

Alma tánge kúsh berip, aǵzanyń ártúrli aýrýlarmen kúresýine kómektesedi. Syrqatqa shaldyqqandarǵa da, saý adamdarǵa da almany jeý paıdaly.Alma, basqa da jemister sıaqty, quramynda maılylyǵy múldem joq deýge bolatyn jemis. «Kúnde keshkisin bir alma jeseńiz, dáriger qajet emes», – degen maqal almanyń qanshalyqty paıdaly ekendigin bildiredi. Sonymen qatar, alma shyryny adam aǵzasyn aýyr metaldardan tazartýǵa, qan buzylý jáne júrek aýrýlaryn emdeýge qoldanylady. Alma jemisi tasymaldaýǵa, saqtaýǵa jaramdy.

Almanyń otany

Almanyń otany – Qazaqstan ekendigin bilesiz be? Bilmeseńiz, bile júrińizder! Ǵalymdardyń pikirinshe, ǵalamsharymyzdaǵy barlyq alma ataýlynyń arǵy atasy qazaqtyń jerinde ósken! Adam ata men Haýa ananyń alǵashqy mekeni, olar qýylǵan Jannat baǵy jaıly hrıstıan dininde de, Islamda da aıtylady. Hrıstıandyqtar Haýa anamyz dámin tatyp kórip, jumaqtan qýylýyna sebepker bolǵan jemis alma bolǵan dep sanaıdy. Eýropalyq mádenıette alma – tanym sımvoly, keıbir ǵalymdar almany tyıym salynǵan erekshe sezimniń – mahabbat pen yntyqtyqtyń sımvoly dep biledi. Demek, adam balasynyń jer betindegi alǵash mekeni, Jer sharyndaǵy alma jemisiniń alǵash paıda bolǵan jeri – Alataý óńirinde ornalasýy ábden múmkin.

Alma otanynyń bizdiń elimizde ornalasýy tek bir ǵajaıyp tujyrym dep oılaǵan bolarsyzdar, degenmen bul ǵylymı dáleldengen derek. Oksfordtyq botanıka profesory doktor Barrı Djýnıper jáne fransýz zertteýshisi Ketrın Peks buǵan dálel retinde genetıkalyq taldamaǵa negizdelgen zertteý jumysyn usynady.

Ǵylymdaǵy bul jańalyq – batys zertteýshileriniń kópjyldyq izdenisiniń nátıjesi. Ǵalymdar qazirde belgili barlyq almanyń suryptaryna genetıkalyq taldama jasap, jer betindegi alǵashqy jáne, bálkim, sol Taýratta aıtylatyn jumaqtaǵy alma jemisiniń otany – Qazaqstan, dálirek aıtsaq Almaly shatqaly  ekendigin moıyndady. Bul meken san ǵasyr boıyna osylaı atalyp keledi. Almaty qalasynyń ataýy da osy alma jemisinen shyqqandyǵy barshaǵa málim.

Qorytyndy

Men qoryta kele almanyń paıdaly ekenin jáne ony tutynýdy usynamyn. As úıinde aptalap, aılap turatyn azyqtyń biri – alma. Alma kóptegen ertegiler men hıkaıattarda sulýlyq, densaýlyqtyń sımvoly bolyp beınelenedi. Ómirdi uzartady. 2011 jyly Amerıkadaǵy hımıalyq qoǵamnyń ótkizgen zertteý nátıjesi boıynsha, almanyń kómegimen ómirdi 10 paıyzǵa uzartýǵa bolatyny anyqtaldy.

Este saqtaý qabiletiniń jaqsarýy. Massachýsets shtatynyń ýnıversıteti júrgizgen zertteý nátıjesi boıynsha, alma mıdaǵy neırotransmıtter asetılholınniń sanyn kóbeıtedi. Ol mıdyń jańa qurylymdardy quryp, ózgertýge kómektesetin neıroplastıkalyq modýlásıanyń qyzmetin iske qosady. Mıdaǵy asetılholınniń artýy este saqtaý qabiletiniń jaqsarýyna áser etip, Alsgeımer aýrýynyń aldyn alady.

Infarkt, ınsýlt qaýpin azaıtady. Ádette ınsýlt, ınfarkt, ateroskleroz aýrýlary LDL-holesterıniniń kóp bolýynan týyndaıdy. Al alma ol holesterın sanyn 23 paıyzǵa azaıtady. LDL-holesterındi azaıtatyn arnaıy dári-dármek 18-50 paıyzǵa deıin tómendetse de, ózge zıandy aýrýǵa aparyp soǵýy múmkin. Al alma mundaı artyq aýrýlarǵa tótep beredi. İsik aýrýlarynyń aldyn alady

Gavaı aralynda júrgizilgen zertteý nátıjesi boıynsha, eń kóp alma jegen topta qaterli isik aýrýynyń paıda bolý qaýpi 40-50 paıyzǵa deıin tómendegen. Almanyń quramyndaǵy antıoksıdanttar adam aǵzasyndaǵy ókpe isiginiń paıda bolýyna áser etetin úderisterge bóget bolady. «Kúnde keshkisin bir alma jeseńiz, dáriger qajet emes» degen maqal almanyń  qanshalyqty  paıdaly  ekendigin  bildiredi.Densaýlyǵymyzdy qolǵa alaıyq!

Alma,alma deısiń,
Alma ákelsem jısiń.
Aıtpady eken deme,
Almany jýmaı jeme! - degim keledi. Jalpy almanyń paıdasyn kóp ekenin bildik jáne onyń zıandylyǵyn umytpaǵan abzal.

Paıdalanǵan ádebıetter

1. "Qyzyqty  botanıka"  Álimqulova  R., Tártenova  M.
2. "Qazaqstannyń ósimdikteri men janýarlary"  Mýhanova  B., Musaqulov T., Sývorov N.
3. El arna aqparattandyrý ortalyǵy
4. Tamaq ónimderin taný. K.Kýzembaev, G.Kýzembaeva.
5. Aspazdyq. K. Kýzembaev.
6. Asyl mura. Qurastr:A.A.Temiralıeva. Almaty: «Kóshpendiler» baspasy, 2010j.

---