InfoHub Logo

Ońtústik Qazaqstan obylysy, Shardara aýdany
№16 kolej MKQK Sapa menedjment júıesi
Daıyndaǵan: TU-43 top stýdenti Jambyl Dınara Qarjaýbaıqyzy
Jetekshisi arnaıy pán oqytýshy Zakıraeva Roza Týrsynbaevna

JOSPARY

1. Kirispe

2. Negizgi bólim

Qantty qandaı ósimdikterden alamyz?
Qant óndirisimen óndiriletin qanttyń negizgi túrleri qandaı?
Qanttyń otany.
Qantty kúnine qansha gram tutynǵanymyz durys?

3. Zertteý bólim

Qanttyń erekshe qoldanysy
Qanttyń sapasyna qoıylatyn talaptary qandaı bilesiz be?
Qanttyń adam aǵzasyna paıdasy men zıany qandaı?
Qantty shamadan tys jeýdiń adam aǵzasyna áseri qandaı?
Sózdikteri

4. Qorytyndy

5. Paıdalanǵan ádebıetter tizimi

Anotasıa

Stýdenttiń  «Qanttyń paıdasy men zıany» atty shyǵarmashylyq zertteý jumysyna pikir bildire otyryp, jumystyń sapaly jasalǵanyn aıtýǵa bolady. Adamdardyń kúndelikti ómirde paıdalanyp júrgen qant jaıly málimetter jınap, baqylap tanysyp, ártúrli joldaryn zertteýdi maqsat etken. Zertteý jumysynyń bereri kóp ekenine kózim jetti. Shyǵarmashylyq zertteý jumysynda qanttyń paıdasy, hımıalyq, bıologıalyq quramy aıtylyp, jumys kyzyqty málimettermen tolyqtyrylǵan. Zertteýshi óz jumysyn qoryta kele, qantty shamadan tys tutynýdyń zıandylyǵyn jáne shamadan tys tutynbaýdy usyndy. Usynylyp otyrǵan zertteý jumysynda qant jaıynda málimetter jınaldy. Qanttyń adamǵa paıdasy men zıanyn, emdik qasıetteri kórsetildi.

Óndiristik oqytý sheberi: Zakıraeva Roza

Ǵylymı izdenis jumystyń maqsaty:

Zertteý jumysynyń mindetteri:

- Qanttyń eń alǵash qaıda paıda bolǵanymen tanysý;
- Qanttyń jasalý tehnologıasymen tanysý
- Qanttyń sapasyn anyqtaý;
- Qantty táýligine qansha gram tutyný kerektigin bilý;
- Qanttyń adam densaýlyǵyna paıdasy men zıanyn kórsetý.

Kirispe

As – adamnyń arqaýy.

Kez kelgen úıdiń dastarhan basynda nannan keıin qant turatyny belgili. Osy túsinikke bizdiń úırengenimiz sonshalyqty, qantsyz dastarhan bar degenge sengimiz kelmeıdi. Shaıǵa salǵandy jaqsy kóremiz, al tarıhyn biletinimiz kúmándi. Qant — qant qyzylshasy men qant qamysynan alynatyn taǵamdyq ónim. Aq, sary nemese qońyr tústi, tátti dámdi krıstal. Qant jáne shaqpaq qant (rafınad) túrinde shyǵarylady. 100 g qanttyń energetıkalyq qundylyǵy (410 kkal) shamasynda. Quramy jaǵynan qanttardyń kópshiligi – kómirsýtektiń sýmen qosylysy Sn(N₂O)m. Mysaly, geksoza S₆N₁₂O₆, saharoza S₁₂N₂₂O₁₁, sondyqtan olardy kómirsýlar dep te ataıdy. Qant kondıter, nan pisirý, konservileý, sharap jasaý, t.b. óndiristerde paıdalanylady.

Qanttyń otany Úndistan Qanttyń shyqqan jeri Ejelgi Úndistan dep esepteledi. Bizdiń elimizde qanttyń qant qyzylshasynan óndiriletinin bilemiz. Biraq qant jasaýdy dál 1747 jyldan bastalǵanyn ekiniń biri bile bermeıdi. Naq sol jyly nemistiń A. S. Marggraf degen hımıgi ne bolar eken degen oımen qyzylshadan aq krıstal zat shyǵaryp, dámin tatyp kórgende boryq qantynan aýmaıtynyn baıqaıdy. Alaıda jurt buǵan múldem den qoımaı, bul ádis elý jyldaı eleýsiz qala bergen. Qant óndirýdiń ónerkásiptik tehnologıasyn jasap 1802 jyly Kýner qalasynda alǵashqy qant zaýytyn saldyrǵan. A. S. Marggraftyń daryndy da isker shákirti F. K. Ahard boldy. Qazirgi ýaqytta qant qyzylshasy men, qant boryǵy jer sharynda árqaısysy shamamen 7mıllıon gektar alqapta ósiriledi. Degenmen qyzylshada qant az bolǵandyqtan dúnıe júzinde qanttyń 60‰-y qant boryǵynan óndiriledi.

Negizgi bólim

Qantty qandaı ósimdikterden alamyz?

Qanttyń otany

Qant qyzylshasyn kimder ósire bastady?
Tarıhı derekterge súıensek, eń alǵashqylardyń biri bolyp qant qyzylshasyn Mysyp jerinde ósire bastaǵan eken. Biraq ony qant alý úshin emes, quldarǵa taǵam retinde ǵana qoldanypty.
Qant qyzylshasynyń quramynda qanttyń kóptigin 1747 jyly Andreas Marggraf ashqan eken. Ol qant qamysynyń Eýropa jerinde óspeıtinine kóz jetkizgen soń, onyń ornyn basatyn ósimdiktikti izdeı bastaıdy. Sebebi, bul ýaqytta qant Eýropa jerine Kýba, Meksıka, Brazılıa jáne AQSH jerinen jetkiziletin edi. Sondyqtan da onyń baǵasy tym qymbat boldy.
Seleksıonerler qolda bar ósimdikterdiń quramyn tekserik shyqty. Eń qolaılysy ári quramynan qant alýǵa bolatyn qant qyzylshasy bolyp shyqty. Marggraftyń oılap tapqan jetistigin onyń shákirti Frans Karl Ahard qana iske asyra aldy. Ol ómiriniń barlyǵyn qant qyzylshasynan qant alýǵa jumsap, 1801 jyly arnaıy fabrıkany jabdyqtady.
Shaqpaq qantty kim oılap tapty?
Tórtburyshty úlgidegi shaqpaq (rafınad) qantyn eń birinshi bolyp cheh oqymystysy Rad Krıstof Iakov oılap tapqan. Ol óziniń eń birinshi Ol óziniń eń birinshi 350 túıirden turatyn bir qorap shaqpaq qantyn áıeline tartý etken. Bul 1841 jyly bolatyn. Sodan keıin bas kótermeı jumys istep tájirıbesin jalǵastyrdy. Alǵashqy shaqpaq qanttar satylymǵa 1843 jyly shyǵa bastady. Radtyń saýdaǵa shyqqan alǵashqy shaqpaq qanttary bir qorapta 250 túıir boldy jáne olar «Shaı qanty» dep ataldy.
Qant qalaı jasalady?
Aldymen terilip ákelingen qyzylsha úlken astaýǵa salynady. Sodan keıin birinen soń biri kezekte turǵan mashınalar joǵary kóterip, jýyn, ony maıda tilikterge kesedi. Tilikterden shyryn bólinedi. Biraq túsi aq qyzylsha qara sól bóledi. Osy sólder úlken ydysta jınalyp tútiksheler arqyly óńdeýden ótkende, onyń túsi móldir bolady. 
Qyzylshadan alynǵan sól qoıý bolýy úshin úlken munarada onyń quramyndaǵy artyq sýlardy býlandyryp shyǵaryp tastaıdy. Shyqqan zatty taǵy da tazartýdan ótkizip, oǵan qant ulpalaryn sebedi. Ulpalar qoımaljyń shárbatqa aralasyp túıirshik bolyp «óse» bastaıdy. Osylaı qant krıstaldary paıda bolady. Krıstaldardy arnaıy qondyrǵyda jýyp keptirgen soń sheker paıda bolady. Al shekerden shaqpaq qant jasalady. Mine, bir túıir qant jasalý úshin úlken jumystar istelip, kóp ter tógiledi.
Sen bilesiń be?
•Qanttyń orys tilindegi «sahar» sózi arabtyń «sýkkar» jáne sanskrıttegi «sarkara» ataýymen týystas.
•Tarıh mamandarynyń aıtýynsha, Úndistanmen qatar Qytaı da qanttyń otany sanalady.
•Saýdaǵa túsken eń alǵashqy qant satyp alǵan adamnyń baılyǵynyń qandaı dárejede ekenindigin kórsetetin bolǵan.
•Qant qamysyn aldymen parsylar, sodan keıin baryp arabtar ony Mysyr jerine aparyp ósirgen.
•Munan 2000 jyl buryn úndistandyqtar qant krıstaldaryn jasaı bilgen. Eskendir Zulqarnaıyn (Aleksandr Makedonskıı) Úndistan jerine jetkende aralarsyz «bal» alynyp jatqandyǵyn kórip tań qalypty.
•Qantty Eýropa jerine tanystyrǵandardyń biri de osy Eskendir Zulqarnaıyn men onyń jaýyngerleri.

Qantty kúnine qansha gram tutynǵanymyz durys?

Qanttyń táýliktik fızıologıalyq normasy gr dy quraıdy. Biraq ony adamnyń jasyna, densaýlyǵyna baılanysty dıfferensıaldaý kerek.

Jasóspirimderge bir kúnde 25 gram ǵana ( eń kóp degende) qant berýge bolady eken. Muny bir shaı qasyqpen eseptegende altaýy shyǵady.

«Circulation» basylymynyń jazýy boıynsha, 2 jas pen 18 jasqa deıingi jasóspirimder kúnine 6 shaı qasyq qanttan kóp paıdalanbaǵany abzal. Eger balalardyń birkúndik qant mólsheri 25 gramnan asatyn bolsa, júrek-qan tamyrlary, sozylmaly jáne semizdik sekildi aýrýlarǵa tez shaldyǵý kórsetkishi joǵarylaıdy eken. Sondaı-aq basylym sarapshylary birkúndik qant mólsherin bir shaı qasyqpen ólshep qana qoımaı, kúndelikti tutynatyn sýsyndary men taǵamdarynyń quramyndaǵy táttiniń mólsherine de mán berýge keńes beredi.

Eki jasqa tolmaǵan sábılerge qant berýdiń tipti qajeti joq. Qant - cábıdiń densaýlyǵyna keri áserin tıgizedi. Al eki jastan keıin de balanyń táttige aıryqsha qumar bolýyna jol bermeý kerek eken.

Aıta keteıik, jaqynda Núkasl ýnıversıtetiniń (Ulybrıtanıa) ǵalymdary júrek pen qan tamyrlary, sýsamyr men tis aýrýlarynan saqtaný úshin kúnine 5 shaı qasyq qanttan artyq paıdalanbaý týraly ǵylymı-saraptamalyq qorytyndysyn jarıalaǵan bolatyn.

Zertteý bólimi

Qanttyń erekshe qoldanysy

Qant bizdiń túsinigimizde densaýlyǵymyz ben syrt kelbetimizge jaǵymsyz áser etetin tátti qospa. Alaıda onyń erekshe qoldanylýy keıbir jaǵdaılarda paıdaly bolýy múmkin.

Ǵalymdardyń júrgizgen saraptamalarynyń nátıjesi tań qaldyrmaı qoımaıdy. Qant aýyr aýrýlardy qozdyratyn, sondaı-aq jaralardyń tez emdelýine kedergi keltiretin bakterıalardy zalalsyzdandyra alady eken. Bakterıalarǵa damyp kóbeıýi úshin ylǵal qajet, al qant artyq ylǵaldy ózine jutyp alady.

Ashshy tamaqtan keıin aýyzǵa salynǵan bir kesek qant ashshy dámdi ońaılyqpen basa alady.

Qant qosylǵan dene terisine arnalǵan skrabtar baıaǵydan-aq tanymal. Ondaı skrabty ózińiz de jasap alsańyz bolady. Ony záıtún maıy men kez kelgen efır maıynyń birneshe tamshysymen aralastyryp qoldana berińiz. Terińiz taza, názik bola qalady.

Mine qyzyq: eger dalap jaǵylǵan eringe qumsheker seýip, birneshe sekýndtan keıin jalap jiberseńiz, dalap áldeqaıda uzaq saqtalady.

Qantty daq ketirgish retinde de qoldanady. Ol shóptiń izinen qalǵan, jáne t.b. daqtardy ońaılyqpen ketiredi. Sýlanǵan daqqa qantty seýip, birneshe saǵatqa qoıyp qoıyńyz.

Kofe usatqysh, blender, et tartqyshtaǵy qalǵan jaǵymsyz ıisterdi (sarymsaq, kofe, t.b.) qant ketire alady.

Qant tilińiz ystyq shaı ne kofege kúıip qalǵanda kómekke keledi. Qant salynǵan qasyqty tilińizge qoısańyz, aýyrǵany sol sátte qoıady.

Erinińizge dalap durys jaǵylmaı ma? Erinińizge záıtún maıy men qantty aralastyryp jaǵyńyz. 30 sekýndtan keıin ony súrtip tastap, dalapty jaǵa berińiz.

Qant syılanǵan gúlderdiń ǵumyryn uzarta alady. Gúl turǵan sýǵa 3 as qasyq qant, 2 qasyq sirke sýyn qosyńyz. Qant gúldiń butaǵyn saqtasa, sirke sýy ony bakterıalardan qorǵaıdy.

Qanttyń sapasyna qoıylatyn talaptary qandaı bilesiz be?

Qant sapasyn eki standart boıynsha: qumsheker jáne rafınad qantqa arnalǵan baǵalaıdy. Qumshekerdiń túsi jyltyr, aq tústi, al rafınad qant kógildir reńdi daqsyz, bóten qospasyz bolýy kerek. Dámi qurǵaq kúıinde de, sýly eritindisinde de tátti. Sýda tolyq erý kerek, eritindisi móldir, tunbasyz bolý shart. Standarttarmen ylǵaldylyǵy, saharoza mólsheri, redýsırlenetin qanttyń mólsheri, beriktiligi (rafınad qant úshin), sýda erý uzaqtyǵy, t.b. normalanady. Saharoza mólsheri 99,7%-dan az bolmaýy kerek, rafınad qantta saharoza mólsheri - 99,9%, ylǵalldylyǵy  0,1-0,4% - ǵa deıin.

Qanttyń adam aǵzasyna áseri

Taǵam retinde qoldanylatyn qant adam organızminiń qalypty tirshilik etýine birden bir qajet hımıalyq zattar — qanttar men kómirsýlar tobyna jatady. Kómirsý jáne maı almasýynyń buzylýymen birge júretin keıbir aýrýlarda (dıabet, semirý) qantty paıdalanýdy birden shektegen jón. Dene eńbegimen jetkilikti dárejede aınalyspaǵanda, ásirese qart adamdarǵa qantty mólsherden tys paıdalaný júrek-qan tamyr aýrýlaryn týǵyzady. Qant kúrdeli (krahmal, laktoza, saharoza) jáne qarapaıym (glúkoza, frýktoza) bolyp eki topqa bólinedi. Eń keń taraǵan kúrdeli qant — krahmal — nannyń, kartoptyń, jarmanyń quramynda bolady. Kókónisterde, jemisterde jáne basqa keıbir azyq-túlikterde krahmaldan basqa, laktoza (sút qapty), ózindik as qanty — saharoza (qyzylsha nemese qant quraǵy) bar. Bul ónimderde jaı qant ta kezdesedi, olardyń ishinde eń jıi taraǵany glúkoza (vınograd qapty) jáne (jemis-jıdek qanty). Glúkozanyń kóp mólsheri — júzim shyrynynda, al frýktozaniki — jemis-jıdekter men balda bolady. Qarapaıym qant (ásirese glúkoza) organızmge jeńil sińedi jáne bárinen de kóp mólsherde energıa beredi, sondyqtan olardy shuǵyl túrde adamnyń ál-qýatyn molaıtatyn zattar qajet bolǵan kezde paıdalanǵan jón.

Qamys qantynyń paıdaly qasıetteri áldeqaıda kóp eken. Qońyr qant klechatka, mıkroelementter men júıke júıesin retteıtin V dárýmenine baı. Qamys qantyndaǵy kalıı aǵzadaǵy artyq suıyqtyqty shyǵarýǵa kómektesedi. Osy qant túriniń quramyndaǵy kálsı súıekterdi berik qylady. Aıta ketsek, qyzylsha qantynda bul element 23 ese az eken. Qanttaǵy myrysh jalpy aǵzaǵa paıdaly.

As qantyn — saharozany — qant qyzylshasynyń tamyrynan jáne qant quraǵynan alady. As qorytý kezinde álsiz qyshqyldar men fermentterdiń áserimen as qanty glúkoza men frýktozaǵa bólinip organızmge tez sińedi. As qanty 200ᵒS-tan joǵary qyzdyrylǵanda boıaǵysh zattar (ıaǵnı qanttyń karameldenýi) paıda bolysymen jiktele bastaıdy; bul prosester kondıter ónerkásibinde keń qoldanylady. Qoıýlanǵan (64%-ten astam)

Sorbıt

qant eritindisin konservileýge bolady, qaınatpa, djem, sondaı-aq jemis pen jıdekti konservileýde qanttyń qoldanylýy osyǵan negizdelgen. Qant ornyna qoldanylatyn zattar bularǵa sorbıt pen ksılıt jatady. Olardy qantty paıdalanýǵa bolmaıtyn jaǵdaıda (qant dıabetimen aýyrǵanda, semirgende) qoldanady.

Sorbıt — aq tústi, tátti, ıissiz, sýda jaqsy erıtin krıstaldy untaq. Ol shetenniń jemisinde jáne kóptegen jemis-jıdekterdiń quramynda bolady. Sorbıttiń táttiligi qantqa qaraǵanda 2 ese az. Organızmge sińgennen keıin, qandaǵy qant mólsherin arttyrmaıdy. Dıabetpen aýyrǵandardyń uzaq ýaqyt boıyna táýligine 100 g-ǵa deıin sorbıtti paıdalanýy onyń tolyǵynan zıansyz ekendigin anyqtady. Sondaı-aq ony ót qyzmetin jaqsartýǵa da paıdalanady.

Ksılıt te sorbıt sıaqty qoldanylady. 50 g-nan artyq paıdalanýǵa bolmaıdy.

Qantty kóp jeý qantty dıabetke ǵana emes, ateroskleroz ben júrek qan tamyrlary syrqattaryna ákelip soqtyra alady. Onsha kóp kúsh jumsamaıtyn adam tátti taǵamdardy shamadan kóbirek jese, tek qanttan ǵana emes, krahmaldan da aǵzasynda artyq zattar jınala bastaıdy. Artyq jelingen qant zat almasýyn buzyp, qandaǵy holesterınniń mólsherin arttyrady, ishektegi mıkrobtardyń vıtamınderdi, ásirese organızmge qajet V12 vıtamınin sıntezdeý qabiletin tómendetedi. Kóptegen zerthanalarda júrgizilgen baqylaýlarǵa qaraǵanda, adamnyń qanynda qant uzaq ýaqyt boıy saqtalyp, adam aǵzasy ony ýaqytynda sińirýge úlgermeıdi eken. Osy jaǵdaılardyń bárin eskergen sheteldik zertteýshilerdiń barlyǵy da qantty shamadan tys jeýge qarsy. Qantty jemeý kerek degendi ásirese egde, semiz adamdarǵa aıtqan durys. Dıeta ustanýshylarǵa qantty taǵamdardy, kádimgi tazarty
Qantty shamadan tys jeýdiń adam aǵzasyna áseri qandaı?

Qant artyq mólsherde qabyldansa, organızmge zıan keltiredi: júrek tamyr júıesine teris áser etedi, maı almasý buzylady, dıabettiń damý qaýipi ulǵaıady, tisteri aýyrady.

Sózdikteri (Qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha)

Qant-Sahar-Sugar
Dastarhan-Ckatert-Tablecloth
Shaı-CHaı-Tea
Tátti-Cladkıı-Sweet
Dámdi-Vkýsnyı-Delicious
Kómirsýtekter-Ýglevodorody-Hydrocarbons
Qundylyǵy-Sennost-Value
Quramy-Sostav-Composition
Kondıter-Kondıter-Confectioner
Konservileý-Konservırovanıe-Sonservation,
Sharap jasaý-Winemaking-Vınodelıe
Qant qyzylshasy-Caharnaıa svekla-Beet sugar
Óndiris-Proızvodstva-Production
Taǵam-Blúdo-Dish
Ósimdikter-Rastenıa-Plants
Tórtburysh-Kvadrat-Square
Tájirıbesi-Opyt-Experience
Joǵary-Bysshee-Higher
Shyryn-Cok-Juice
Tarıh-Istorıa-Nistory
Normasy-The norm-Norma
Densaýlyq-Zdorová-Nealth
Gram-Gramm-Grams
Bakterıalar-Bakterıı-Bacteria
Ashy-Gorkıı-Bitter
Záıtún maıy-Olıvkovoe maslo-Olive oil
Ylǵaldylyǵy-Vlajnost-Numidity
Krahmal-Krahmal-Starch
Energıa-Energıı-Energy
Boıaǵysh zattar-Krasáshıe veshestva-Dyes
Djem-Djem-Jam
Qaınatpa-Otvar-The broth
Vıtamın-Vıtamın-Vitamin
Qopalar-Dobavkı-Supplements

Qortyndy

Qoryta aıtsam, qanttyń adamǵa qajetti kádimgi taǵam retinde paıdalanylatyn qant adam organızminiń qalypty tirshilik etýine birden-bir qajetti hımıalyq zattar - qanttarmen ýglevodtar tobyna jatatyn qospalar. Qarapaıym qant organızmge jeńil sińedi jáne bárinen de kóp mólsherde kúsh-qýat beredi. Qant aýyr aýrýlardy qozdyratyn, sondaı-aq jaralardyń tez emdelýine kedergi keltiretin bakterıalardy zalalsyzdandyrady. Qantty daq ketirgish retinde qoldanady. Ol gúldińde ǵumyryn uzartýǵa septigin tıgizedi eken. Ol aǵzanyń túrli mıkrobtarǵa qarsy áserin kúsheıtip, onyń aýrýǵa ońaı berilmeýin qamtamasyz etedi. Meniń aıtarym qantty shamadan tys qoldanbaıyq. Árıne onyń zıany da, paıdasy da bar. Artyǵynan qoldanbaǵanymyz abzal. Sonda ǵana onyń zıany bolmaıdy. «Artyq tamaq shashty aǵartyp qınaıdy. Al qanaǵat uzaq ǵumyr syılaıdy.» - dep Ý. Shekspır taýyp aıtqandaı-aq. Sonymen aıtqym kelgeni artyq jep aýrý týǵyzǵannan, az ǵana jep densaýlyǵymyzǵa paıdasyn tıgizgenimiz artyq!

Paıdalanylǵan ádebıetter

1. Almaty: «Arys» baspasy. Ǵ.Qalıev, O.Naqysbekov, Sh.Sarybaev, A.Úderbaev. 2005.
2. O.D.Daıyrbekov, B.E.Altynbekov, B.K.Torǵaýytov, Ý.I.Kenesarıev, T.S.Haıdarova Aýrýdyń aldyn alý jáne saqtandyrý boıynsha oryssha-qazaqsha termınologıalyq sózdik. Shymkent. “Ǵasyr-SH”, 2005 jyl.
3. Qazaq tili termınder sózdigi I tom
4. Shańyraq : Úı-turmystyq ensıklopedıasy. Almaty : Qaz.Sov.ensıkl.Bas red., 1990
5. Qazaqstan Respýblıkasynyń tabıǵaty 3 tom, 2 bólim
6. Astyq jáne astyq ónimderi= Zerno ı zernoprodýkty.- Qazaqstan, 2004-2006.- 4/g.- (Ǵylymı-tehnıkalyq jýrnal - Naýchno-tehnıcheskıı jýrnal).

---