InfoHub Logo

Ońtústik Qazaqstan obylysy, Shardara aýdany
№16 kolej MKQK Sapa menedjment júıesi
Daıyndaǵan: TU-43 top stýdenti Qýanyshbek Aıda Jeńisqyzy
Jetekshisi arnaıy pán oqytýshy Zakıraeva Roza Týrsynbaevna

Kirispe

Negizgi bólimi

Quramnyń túrleri
Muhammed paıǵambarymyz (s.a.s.) jáne qurma
Qurmadan jasalatyn taǵamdar

Zertteý bólimi

Qurmanyń quramy men paıdasy
Quran men súnnette
Qurma – aýyzashardyń sáni
Qurmanyń taǵy qandaı paıdasy bar?

Qorytyndy

Paıdalanylǵan ádebıetter

Anotasıa

Shyǵarmashylyq - izdenis jumysty jazý barysynda stýdent qurma týraly jazǵan. Jazý barysynda jalpy qurmadan taǵamdardyń jasalý jolyn sóz etti. Qurma týraly málimet bere paıdalaný jáne kishi kásipkerlik ashyp, osyndaı taǵamdar jasaý.

Stýdent bul shyǵarmashylyq izdenis jumysty jazý barysynda keńinen daıyndalǵanyn baıqatty. Jasalynǵan taǵamdardy, daıyndaýy sapaly ekeni jumystarynan baıqalyp tur. Mundaı úzdiksiz izdenistiń arqasynda qurmadan jasalǵan taǵamdardyń paıdaly ekenin jazyp, ony paıdalana bilý, onyń paıdaly ekendigin zerttep shyqty.

Óndiristik oqytý sheberi: Zakıraeva Roza

Jumystyń maqsaty: Adamnyń deniniń saý jáne úılesimdi túrde damýy úshin olarǵa salaýatty ómir súrýge, dárilik ósimdikterdi paıdalanyp,onyń quramyndaǵy bıologıalyq áserli zattardyń aǵzaǵa áseri bar ekendigin qalyptastyrý.
Zertteý jumysynyń mindetteri:

- Qoǵamdaǵy adamdardy únemshildikke, densaýlyǵyn jaqsartýǵa baýlý;
- Salaýatty ómir saltyn saqtaýǵa baýlý;
- Qurmadan daıyndalǵan taǵamdardy jaryqqa shyǵarý;

Kirispe

Dana kópten shyǵady, dári shópten shyǵady.

                                                     Halyq danalyǵy

Qurma pálmasy – jer betindegi eń qasıetti, ıgiligi mol, paıdasy orasan zor aǵashtardyń biregeıi. Qurmany Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) musylmanǵa uqsatqan. Sebebi, shyn musylman qarapaıym bolǵanymen aınalasyna paıdaly keledi emes pe? Qurma da sol sekildi: japyraǵy túspeıdi, jemis berýin úzbeıdi. Iá, qurma – Alla meıiriminiń ǵajap bir kórinisi, adamzatqa syı etilgen mártebeli jemis. Qurma – jemis ataýlynyń myrzasy: ári taǵam, ári dári, ári shyryn, ári qýat kózi...

Qurma (lat. Phoenix dactylifera) — pálmalar tuqymdasynyń Pálma teginiń bıologıalyq túri. Tik shanshylyp, 24 metr bıiktikke deıin ósetin qurma pálmasy kóbine ystyq klımatty aımaqtarǵa tán.[1] Qurma ósirý sharýashylyǵymen aınalysatyn arab elderine negizinen: Saýd Saýd Arabıasy, Irak, Aljır, Mysyr, Sýdan memleketteri jatady.

Qurma – arabtardyń kúnkórisinde  mańyzdy oryn alatyn  ıisi múldem bilinbeıtin biraq  dámi til úıiretin  tátti jemis. Bul jemis tarıhshylardyń aıtýy boıynsha, adamzat tarıhynyń  3500-4000 myń jyl buryn paıda bolǵan desedi. Qurmanyń 500-ge tarta  túri sýbtropıktik jáne tropıktik aımaqtarda taralǵan.

Atalyq jáne analyq bolyp bólinetin qurma aǵashy eski japyraqtarynyń túbimen búrtiktelip, órilip ósedi. Erekshe kórik berip turǵan tóbe jaǵyndaǵy ádemi shashaqty japyraqtarynyń uzyndyǵy 5 metrge deıin jetedi. Otyrǵyzǵannan 4-5 jyldan keıin baryp jemis bere bastaıdy. Salmaǵy 8 kg-ǵa deıin jetetin bir shoǵyryna myńnan asa jemis bitedi. Ár aǵashynan 40-80 kg jemis alýǵa bolady. Shamamen 150 jylǵa deıin ómir súredi. Bul jemis musylmandar úshin óte mańyzdy.

Negizgi bólim

Qurmanyń túrleri

Qurmanyń eki túri bar:

1. Ájýa qurmasy. Ardaqty Paıǵambarymyz (s.a.ý) bylaı deıdi: «Ájýa  jánnat jemisi. Ol ýlanýǵa qarsy». Buny búgin kúnimizdegi medısına ǵylymy da dáleldep otyr. Taǵy bir hadıs shárıfte: «Kimde-kim ash qarynǵa kúnige jeti ájýa qurmasyn jese, sol kúni keshke deıin sıqyr men ýlanýdan qutylady, al eger keshqurym  jeti  ájýa qurmasyn jese tań atqanǵa deıin sıqyr men ýlanýdan qutylady», –  degen (Mýslım). Birde sańlaq sahabalardyń biri Sad bın Ábýýaqqas (r.a) Mekkede qatty naýqastanyp qalady. Paıǵambarymyz  (s.a.ý) hal-jaǵdaıyn suraı baryp: «Sen júrek aýrýyna shaldyǵypsyń»,– dep, Harıs esimdi dárigerdi shaqyrýdy buıyryp, oǵan ájýa qurmasynyń jeteýin súıegimen birge sút nemese maıǵa aralastyryp qoıý kúıinde jegizýin ámir etken (Ábý Dáýid). Osydan keıin Sad bın Ábýýaqqas (r.a)  jazylǵan eken. Budan baıqaǵanymyzdaı ájýa qurmasynyń júrekke de em ekenin kórýge bolady.

2. Báranı qurmasy. Ardaqty Paıǵambarymyz (s.a.ý) ózin zıarat etip kelgen Abdýlqaıs taıpasynyń adamdaryna sol aımaqtaǵy qurmalardyń túrlerin áńgimelep, «Sizderde ósetin qurmalardyń eń jaqsysy ári eń paıdalysy ash adamdy toıdyryp, kúsh-qaıratty arttyrady, aýrýdy emdep esh aýrý týǵyzbaıtyn – báranı degen qurma» degen. Abdýlqaıs adamdary elderine qaıtqannan keıin, báranı degen qurmanyń túrin ósirýge arnaıy kóńil bólip, birshama ýaqyttan keıin birjolata qurmanyń osy báranı túrin ósirýge ǵana kóshken (Ahmad ıbn Hanbál).  

Jańa piskeni, kepkeni, irisi, kishisi, emge jaramdysy, dámi, túr-túsine qaraı qurmanyń kóptegen túrleri bar. Hıjrı VIII jyly Muhammed paıǵambarymyz (s.a.s.) ózin zıarat etip kelgen Abdýlqaıs taıpasynyń adamdaryna sol aımaqtaǵy qurmalardyń túrlerin áńgimelep, «Sizderde ósetin qurmalardyń eń jaqsysy ári eń paıdalysy – barnı degen qurma» degen. Abdýlqaıs adamdary elderine qaıtqannan keıin, barnı degen qurmanyń túrin ósirýge arnaıy kóńil bólip, birshama ýaqyttan keıin birjolata qurmanyń osy barnı túrin ósirýge ǵana kóshken (Ahmad ıbn Hanbál, 3/432).

Paıǵambarymyz ásirese Mádınada ósetin «Ajýa» dep atalatyn qurma sortyn jaqsy kórgen. Tipti «Ajýa qurmasy – jánnattaǵy jemisterdiń biri» (Tırmızı, Tybb, 22) degen. Osy sebepti ajýa qurmasy áli kúnge asa kóp suranysqa ıe.

Muhammed paıǵambarymyz (s.a.s.) jáne qurma

Jalpy arabtardyń kúnkórisinde qurma erekshe ról atqarǵan. Birqatar aqyndardyń shabytyna arqaý bolyp, maqal-mátelderge qosylǵan qurmany Allah elshisi (s.a.s.) de unatqan. Máselen, ol qurma maýsymynda ózine syılanǵan jas qurmalardy keri qaıtarmaıtyn (Buharı, Átǵıma, 41).

Bata alý úshin ózine ákelingen jańa týǵan nárestelerge alǵashqy dámdi qurmadan tattyratyn (Múslım, Ádab, 23-28).

Keshki asqa eshteńe taba almaǵandarǵa kepken qurma jeý kerektigin aıtyp, «Keshki asty tastamańyzdar, eshteńe tappasańyzdar, tym bolmasa, bir ýys kepken qurma jeńizder»degen (Ibn Majá, Átıma, 54).

Taǵy bir sózinde «Qurmasy joq úıdiń adamdary anyq ash qalǵany» dep, qurmanyń Mádınalyq kedeılerdiń kúnkórisinde qanshalyqty oryn alǵanyn baıqatqan (Ibn Majá, Átǵıma, 38.). Shańyraǵynda aılap qazan asylmaǵan ýaqyttarda óziniń de talǵajaý etkeni qurma men qara sý edi. Aısha anamyz (r.a.) sol kúnderdi: «Rasýlallah (s.a.s.) qaıtys bolǵanda da, qara qurma men qara sýdan basqa eshteńe tappaǵanbyz» dep eske alǵan (Buharı, Átǵıma, 6). Biraq tek qurma jep kúneltken ýaqyttarda sahabalardyń eshbiri aýrýǵa ushyramaǵan.

Jemistiń qaı túrine de qurmetpen qaraǵan Paıǵambarymyz (s.a.s.) qurmalardyń piskenin ári jaqsysyn unatatyn, alaıda qurttap ketkenderin tastaı salmaıtyn. Arasynan jaqsylaryn tańdap alyp jeıtin. Jerge túsken jemisterdiń bekerge shirip ketkenin qalamaıtyn. Sol úshin jolda jatqan jemis kórse, ony alyp, tazalap jegenniń durystyǵyn aıtatyn. Bir joly sahabalarymen kele jatqanda, jolda jatqan kepken qurmany kórip «Myna qurmanyń sadaqa emestigine kózim jetse, alyp jer edim» degen (Múslım, Zeket, 164).

Qurmany basqa nársemen qosyp jegen kezderi de bolǵan. Máselen, qonaqta ózine qaımaq pen kepken qurma aldyǵa tartylǵanyn kórgende, ekeýin qosyp jegen (Ibn Majá, Átǵıma, 43.). Buǵan qosa, jas qurma men qıardy qosyp jegeni, jas qurma men qarbyzdy da qosyp jegendigi týraly rıýaıattar kezdesedi (Ibn Majá, Átǵıma, 37). Jas qurma men qarbyzdy qosyp jeýiniń sebebin: «Jas qurmanyń ystyǵyn sýyq qarbyz arqyly, al qarbyzdyń sýyqtyǵyn qurmanyń ystyǵymen qaıtaramyz» dep túsindirgen (Ábý Dáýit, Átǵıma, 45).

Aısha anamyz (r.a.) óz tájirıbesinde jas qurma men qıardy qosyp jeý denege kúsh bitiretindigin aıtqan (Ibn Majá, Átǵıma, 37).

Alla elshisi (s.a.s.) qurmany emge de paıdalanýǵa bolatyndyǵyn bildirgen. Júregi ıa keýdesi aýyratyndyǵyn aıtqan bir sahabasyn Taıyfta turatyn Harıs ıbn Káláda atty dárigerge jiberip turyp: «Mádınanyń ajýa qurmasynyń jeteýin alyp, dánimen qosa ezip, keýdeńe jaǵyp, ýqalasyn» – dep, ajýa qurmasyn emdikte qalaı qoldanýǵa bolatyndyǵyn úıretken (Ábý Dáýit, Tybb, 12).

«Tańerteń turǵanda ajýa qurmasynyń jeteýin jegen adamǵa sol kúni sıqyr da, ý da keselin tıgize almaıdy» dep, ajýa qurmasynyń emdik ári rýhanı paıdasy baryn sezdirgen (Buharı, Átǵıma, 43).

Taǵy bir hadısterinde «Ásirese, qyrlarda ósetin qurmalarda shıpa bar» degen (Ahmad ıbn Hanbal, 6/77).

Qurmadan jasalatyn taǵamdar

Tehnologıalyq nusqaý №1

Taǵamnyń ataýy: Qurmadan kısel

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
			Shaımen usynamyz
Azyq-túlik ataýy	Sybaǵaǵa arnalǵan azyq-túlik normasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			6	7	15
	Brýtto	Netto	Azyq-túlik kólemi g (netto)
Qurma	200gr	200gr
Qant	49gr	49gr
Sý	864gr	864gr
Lımon qyshqyly	1,5gr	1,5gr
Krahmal	34gr	34gr
Shyǵymy:

Tehnologıalyq syzba №1

Taǵamnyń ataýy: Qurmadan kısel

Tehnologıalyq nusqaý№2

Taǵamnyń ataýy:  Qurmadan kampot

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
			Shaımen usynamyz
Azyq-túlik ataýy	Sybaǵaǵa arnalǵan azyq-túlik normasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			6	7	15
	Brýtto	Netto	Azyq-túlik kólemi g (netto)
Qurma	81gr	78gr
Qant	38gr	38gr
Sý	93gr	93gr
Lımon qyshqyly	1,5gr	1,5gr
Shyǵymy:

Tehnologıalyq syzba №2

Qurmadan kampot

Tehnologıalyq nusqaý №3

Taǵamnyń ataýy:  Qurmadan varene

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
Qaýyn(qabyǵy) ettarqyshtan ótkizip, sý men qant qosyp, otyz mın qaınatamyz.			Shaımen usynamyz
Azyq-túlik ataýy	Sybaǵaǵa arnalǵan azyq-túlik normasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			6	7	15
	Brýtto	Netto	Azyq-túlik kólemi g (netto)
Qurma	150gr	150gr
Qant	150gr	150gr
Sý	200gr	200gr
Shyǵymy:

Tehnologıalyq syzba №3

Qumadan varene

Tehnologıalyq   nusqaý №4

 Taǵamnyń ataý:  Qurma, shıe, qara smarodınadan kampot

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
Sý men qantty qaınatamyz.Qurma,shıe, qara smarodına jýyp, onyń ústine qaınaǵan sýdy quıamyz.Túsin saqtap qalýy úshin lımon qyshqylyn qosamyz.12-15S usynamyz. Ár úleske 150-200gr usynamyz.
Azyq-túlik ataýy	Shıkizat massasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			6	7	25
	brýtto	netto	Azyq-túlik kólemi g. (netto)
Qurma	25,5	24,5			637,5
Shıe	26,3	26,2			657,5
Qara smarodına	25,5	24,5			637,5
qant	25	25			625
sý	108,3	108,3			2707,5
Shyǵyn	-	208,5			5265

Tehnologıalyq syzba: №4

Taǵamnyń ataýy: Qurma, shıe, qara smarodına kampot

Tehnologıalyq nusqaý №5

Taǵamnyń ataýy: Jele

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
Qurmany jýyp,qant pen sý quıyp, lımon qyqylyn qosyp qaınatamyz. 1-1,5 saǵ salqyn jerge qoııyp qoıamyz. Sýy shyqqan soń, jáı otqa qoıyp qaınatamyz. Tosap qaınaǵan kezde astyn óshirip, 8saǵatqa salqyn jerge qoıý kerek. Sosyn taǵyda jáı otqa qoıyp qaınatamyz. Daıyn bolǵan soń, otty óshirip tosap sýyǵansha kútińiz. Usynamyz.(Ár úleske 100-150gr, 0-8S)			Shaımen usynamyz
Azyq-túlik ataýy	Sybaǵaǵa arnalǵan azyq-túlik normasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			6	7	15
	Brýtto	Netto	Azyq-túlik kólemi g (netto)
Qurma	80gr	80gr
Qant	60gr	60gr
Jelatın	38gr	38gr
Lımon qyshqyly	01	01
Sý	65gr	65gr
Shyǵymy:

Tehnologıalyq syzba: №5

Taǵamnyń ataýy: Jele

Zertteý bólimi

Quramanyń quramy men paıdasy

Sońǵy jyldarda júrgizilgen zertteýler nátıjesinde qurmanyń kóptegen qasıetteri ashylǵan. Túrkıadaǵy áıgili Sema emhanasynyń Taǵamtaný jáne dıeta bóliminiń mamany Haıreddın Mýtlýnyń aıtýynsha, qurma lıf, mıneral, fenol turǵysynan ári natrıı, kalıı, magnıı, kalsıı, temir, fosfat sekildi mıneraldarǵa óte baı. Atap aıtqanda, ol qurmanyń qasıetterin bylaı júıelep kórsetken:

Qurmanyń quramy jáne adam aǵzasyna paıdasy

Qurmanyń quramdas bóligin 15-ke jýyq tuz jáne mıneraldy zattar: mys, temir, magnıı, myrysh, marganes, fosfor, natrıı, alúmını, kadmıı, kobált, kúkirt, bor t.b. quraıdy. Quramynda fosfor men kalsııdiń moldyǵy súıek aýrýlarynan qorǵaıdy. Ǵalymdardyń zertteýi boıynsha, 10 túıir qurma adamǵa magnııdiń, mystyń jáne kúkirttiń táýliktik mólsherin qamtamasyz etedi. Jas qurmanyń boıynda 60-65 paıyz (kepken qurmada 75-80%) qant bolǵanyna qaramastan, adamdy semirtpeıdi. Jemistiń quramynda: almada, bananda, apelsınde joq 23 amınqyshqyldary bar. Quramyndaǵy temir qan azdyqqa paıdaly. Júıke júıesiniń sharshaýyn basady. Quramynda: A, V1, V2, V3, V6, PP dárýmenderi bar. B1, B2 dárýmenderiniń qatar kezdesýi baýyrdy saýyqtyrady Sondaı-aq, qurma quramyndaǵy pektın men taǵamdyq talshyqtar ishektiń jıyrylý qyzmetin kúsheıtip, rak aýrýlarynyń aldyn alady. Mıdyń jumys isteý qabiletin kúsheıtedi. As qorytýǵa paıdaly. Qurmada holesterın joq, al onyń quramyna kiretin ftor men selen elementteri tistiń saýlyǵyn nyǵaıtyp, júrek-tamyr aýrýlarynyń aldyn alady. Sonymen qatar, qurma beta-karotınge óte baı. Toıymdylyq qasıeti óte joǵary. Zertteýshi H.Ý.Deýson bir qurma men bir kese súttiń adamǵa qajetti bir kúndik kalorıaǵa teń ekendigin aıtqan. Betakarotın – adam aǵzasynyń jasýshalaryna shabýyl jasaýshy molekýlalardy baqylaý arqyly, qaterli isik jasýshalarynyń paıda bolýyna tosqaýyl qoıatyn erekshelikke ıe zat... Barlyq maqtaý asa dana ALLA Taǵalaǵa bolsyn!

Izraılde júrgizilgen zertteýde qurma men alma salystyrylǵan. Nátıjede almaǵa qaraǵanda, qurmada dárýmenniń kóptigi dáleldengen. Buǵan qosa, Mehmet Altannyń «Shólden jetken shıpaly qurma» atty qurmanyń qasıetterin zerttegen eńbeginde qurma dániniń de dárýmenge baı ekendigi, sol sebepti ony bir ýaqyt soryp júrgenniń adamǵa paıdaly ekendigi jazylǵan. Sonymen qatar 6-7 qurmany bólshektep, bir kese sýǵa salyp, birneshe saǵat turǵan soń sýyn súzip alyp, kúnine eki márte ysytyp iship otyrsa, eki apta kóleminde búırektegi tasty da túsiretindigi bildirilgen.

Qurma onkologıalyq aýrýlarda, týberkýlezdi emdeý kezinde jáne mı qyzmetin jaqsartý maqsatynda qoldanylady. Aryqtaǵysy kelip, alaıda táttiden bas tarta almaı júrgen adamdar konfettiń ornyna qurma qoldansa bolady, sebebi olardyń táttige qaraǵanda nárliligi az. Qurma pálmasynyń jemisteri gıpertonıkterge (qan qysymy kóterińki adamdar) asa paıdaly, sebebi qan tamyrynyń tarylýyn baıaýlatady. Qurma Allanyń qalaýymen kúsh-qýatty kóbeıtip, tonýsty arttyrady; kóptegen keselderde kómektesedi; ásirese ekologıasy nashar aýdandarda turatyn adamdarǵa jeýge keńes beriledi. Ash qarynǵa jelinse ishektegi qurttardy óltiredi. Qurma baýyrdy qýattandyrady,  asqazandy tazalaıdy, álsiz búırekti kúshtendiredi. Qurmany sút aralastyryp qalampyr qosyp ishse, ókpeniń qabynýy (Bronhıt) sıaqty tynys joldaryna shıpa. Qurmanyń quramynda tanın kóp bolǵandyqtan dene jaraqattaryn tez jazady. Adamdy aryqtatady, eger kúrishpen birge pisirse semirtedi. Quramynda A E B dárýmederine de baı, almadaǵy temirdiń eki esesi qurmada tabylady. Sol sebepti qan az bolǵan (gemoglobın) kisige kóp jeýine  keńes beriledi. Jańa bosanǵan ana úshin taptyrmas jemis, óıtkeni ana sútin kóbeıtedi. Sondaı-aq rak aýrýyna qarsy paıdaly, quramynda  mıkrop ataýly  joq birden-bir jemis. Qurma súıekterin úgitip kofe qyp qaınatyp ishse, júıke júıesin tynyshtandyryp demaldyrady. Sonymen qatar bettegi túrli daqtardy (bosanǵannan keıin áıelderde bolatyn jáne kúnge kúıgennen qalǵan daqtardy ketirip bet pishinin qaz qalpynda saqtap, ájimniń tez túsýinen qorǵaıdy. Sonymen qosa Qurmany jatardan aldyn jese sal aýrýyna qarsy óte paıdaly. Qurma – aǵzany tazartady ári shashtyń túpterin bekitedi. Kúnimizde medısına qurmany bır kúnde  eń  kóp degende beseýin jeýge keńes  beredi

Quran men súnnette

Bul jemisti shıki túrinde de, keptirilgen túrinde de jeı berýge bolady. Qurmadan salattar, nársý (kompot), desert, tipti bal da daıyndaıdy. Islam áleminde qurmanyń orny erekshe. Quran aıattarynda qurma pálmasy birneshe ret atalǵan. Ári on bes jerde qurmanyń Alla Taǵala tarapynan adamzatqa berilgen syı ekendigi aıtylady. Alla elshisi (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) qurma men sútti adam úshin eń jaqsy taǵam dep sanaǵan. Sondaı-aq júrek aýrýlarynyń emi retinde qurmany paıdalanýdy ósıet etken. Al, qazirgi medısınada, quramynda kalııdiń joǵary bolýy sebepti, dárigerler qurmany júrek qan-tamyr aýrýlaryna paıdalanýǵa keńes beredi... Quran aıattary men hadısterde: «Qurma dániniń salmaǵyndaı», «qurmanyń juqa qabyǵyndaı», «qurmanyń qylyndaı», «pálen saǵ qurmanyń mólsherindeı», «qurmanyń jartysyndaı» degen sekildi teńeýlerdi jıi jolyqtyramyz. Bul da óz kezeginde qurmanyń qurmettiligin kórsetedi... Alla Taǵala «Márıam» súresinde, tolǵaǵy kelgen Márıam anamyzǵa: «Qurmanyń dińin ózińe qaraı silki. Saǵan jańa pisken qurma túsedi. /Qurmadan/ je, sý ish ári tynyshtyqqa bólen!» dep buıyrady. («Márıam» súresi, 25-26) Al, Aısha anamyz (Alla oǵan razy bolsyn): «Alla Elshisi (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): «Eı, Aısha! Keptirilgen qurmasy joq úıdiń turǵyndary – ashtyqta. Eı, Aısha! Keptirilgen qurmasy joq úıdiń turǵyndary – ashtyqta (nemese turǵyndary ashyǵady)», – dep eki ne úsh ret aıtty», – degen. (Mýslım) Iaǵnı, bul hadıs adamnyń ashtyǵyn basý úshin keptirilgen qurma jetkilikti bolatyndyǵyn kórsetedi. Buharı men Mýslım jetkizgen hadıste Aısha (Alla oǵan razy bolsyn) jıeni Ǵurýaǵa: «Eı, ápkemniń uly! Biz jańa týǵan aıdy, sosyn (taǵy bir) jańa aıdy, eki aı ishinde úsh jańa týǵan aıdy kórsek te, (osy ýaqyt ishinde)Alla Elshisi úıleriniń (oshaqtarynda) ot jaǵylmaıtyn», – dep aıtqan. Ǵurýa: «Ýa, naǵashy ápke! (Sonda) kúnkóristeriń ne edi?» – dep suraǵanda, ol: «Eki qara: qurma men sý edi. Biraq Alla Elshisiniń ansar kórshileri bar edi, olardyń saýyn túıeleri ne qoılary bolatyn. Solar Alla Elshisine (saýyndarynyń) sútterin syılaıtyn, al ol bizge ishkizetin», – degen. - Taǵy bir hadıste: «Qurma keseldi ketiredi, (óıtkeni) onda kesel joq qoı. Shyn máninde, qurma – jánnattyq jemis jáne onda shıpa bar», – delinedi. (Qurma jaıly basqa da aıattar men hadıster bar. Biz tek osy maqalamyzǵa qajettisin atap óttik.)

Qurma – aýyzashardyń sáni

Aısha anamyzdyń (r.a.) aıtýynsha, Paıǵambarymyz (s.a.s.) orazasyn jas qurmamen, jas qurma bolmasa, kepken qurmamen, ol bolmasa sýmen ashatyn (Ábý Dáýit, Sıam, 21). Sol sebepti qurmamen aýyz ashýdy súnnet dep bilgen musylmandar qasıetti Ramazan aıynda dastarhanǵa qurma qoıýdy ıgi dástúrge aınaldyrǵan. Tipti qurmany aýyzashardyń sáni dep te aıtýǵa bolǵandaı. Quramyndaǵy qant mólsheriniń kóptigi oraza ustaǵan adamnyń kúni boıǵy denesiniń álsiregenin ketiretindigin aıtqan mamandar qurmany jaı ýaqytta da jıi jep júrýge keńes berýde.

Bir sózben aıtqanda, túrli dárýmenge baı, toıymdy ári emdik qasıeti mol qurma – ǵajap jemis. Endeshe, osy ǵajap jemisten dám tatqan saıyn, jomarttyǵy sheksiz Jaratýshyny eske alyp, shúkirshilik bildirgenge ne jetsin?!

Qurmanyń taǵy qandaı paıdasy bar?

Jańa zaman medısınasy qurma jemisine uzaq ýaqyt boıy den qoıyp, tabandy túrde zerteýler júrgizilip, nátıjesinde:

- Qurma adam densaýlyǵyna qaýipti qandaı bolsyn: bakterıalar, mıkrobtar men parazıtterdi tasymaldaýshy jemis bolyp tabylmaıtynyn;

- Qurma asa qaterli, ólim haline dýshar etetin ajaldy-ameba mıkroaǵzasyna qarsy eń jaqsy «kúresker» qural ekenin;

- Qurmanyń quramyndaǵy zattar – adam aǵzasyndaǵy aýrý juqtyrǵysh, aýrýdy paıda qylatyn bakterıalardy joıatynyn;

- Qurma – ǵaryshkerler úshin taptyrmaıtyn taǵam ári dári, sonymen qatar ıkraǵa qaraǵanda anaǵurlym paıdalyraq ekenin;

- Qurma jemisi tolǵaqty jeńidetetin ári jatyr bulshyq etteriniń óte jyldam jıyrylýyna kómektesetin zattardan turatynyn jáne t.b. kóptegen paıdaly, qunarly elementterdiń baı kózi bolyp tabylatynyn anyqtaǵan.

- Qurma – shyǵarmashylyqpen aınalysatyn, mımen jumys isteıtin adamdar úshin, júıke júıesine shaǵymy barlar úshin, bastyń jaqsy jumys isteýi úshin de dárigerler tarapynan usynylatyn asa paıdaly jemis.

–       Qurmany ash qarynda jeý parazıtterdi joıady.

–       100 g qurma 281-den 318 kalorıaǵa deıin qunarly. 100 g qurmanyń quramynda 20 mg fosfor bar. Fosforǵa baı bolýy sebepti qurma júıke jasýshalaryn nárlendirip, eńseni kóteredi. Qatty sharshaǵan adamnyń ózine qurmany jegeninen soń jarty saǵat ishinde kúsh-qýaty oralady, sergektik paıda bolady.

–       Qurma glúkoza men frýktozaǵa baı. Tábetti shaqyrady.

–       Dıetolog mamandary dámdi de paıdaly bul jemisti júıke júıesiniń buzylýynan zardap shekken balalarǵa jegizýge keńes beredi.

–       Qurma qan quramyndaǵy holesterınniń deńgeıin tómendetedi.

–       Qurma ishek qyzmetin qalypqa keltiredi. (İshtiń qatýy kezinde óte paıdaly)

–       Qurma kóz ylǵaldylyǵynyń saqtalýyna kómektesip, túnde kórgishtigin jaqsartady...

Qorytyndy

Qurmanyń qanshalyqty paıdaly ekeninen, biz áli de tolyq habardar emespiz. Qurma, sondaı jemis – quramyndaǵy nárli zattardyń arqasynda qanǵa jyldam túsip, aǵzaǵa jeńil sińedi ári tez qorytylady. Nátıjesinde sharshaýdy basyp, aǵzany qýattandyrady. Qurma – adamnyń júıke júıesine ıgi áser berip, tynyshtandyrady. Sondaı-aq, qurma – baýyr, ishek qurt ınvazıa aýrýlaryna, teriniń qurǵaýy, erinniń tilinýi, shashtyń túsýi, tyrnaqtyń synǵyshtyǵy sekildi jaǵdaılarda óte paıdaly. Ol – súıek pen tistiń saýlyǵyna óte qajetti fosforǵa baı. Quramynda A vıtamıniniń kóp bolýy júıke júıesiniń, qalqansha bezi men ókpe qyzmetiniń jaqsarýyna úles qosyp, kúsh-qýatty kóteredi jáne teriniń jańaryp otyrýyn qamtamasyz etedi.Ári onyń orasan zor paıdasyn jazyp taýysar emes sekildimiz. Qurmanyń paıdasyn, ony Adam balasyna syı etip bergen ALLA Taǵala ǵana tolyq Bilýshi. Búgingi tańda ǵalymdar, qurma – adam aǵzasyna qajetti barlyq paıdaly zattardyń baryn dáleldep te berip jatyr. Bir sózben aıtqanda, túrli vıtamınge baı, toıymdy ári emdik qasıeti mol qurma – ǵajap jemis. Endeshe, osy ǵajap jemisten dám tatqan saıyn jomarttyǵy sheksiz Jaratýshy ıemizdi eske alyp, shúkirshilik eteıik...

Paıdalanylǵan ádebıetter

1. Qazaq ulttyq ensıklopedıasy
2. Tamaq ónimderin taný. Q. Kýzembaev, G. Kýzembaeva
3. Berekeli dastarhan jýrnaly
4. Aspazdyq.

---