InfoHub Logo

^{«Alash» partıasynyń basshylary, 1917, soldan ońǵa qaraı: Ahmet Baıtursynuly, Álıhan Nurmuhameduly Bókeıhan, Mirjaqyp Dýlatuly}

Jurt paıdasyna taza jolmen týra bastaıtyn er tabylsa - qazaq halqy sońynan erer edi.

Álıhan Bókeıhanov

Álıhan Nurmuhameduly Bókeıhan 5 naýryz 1866 jyly Qarqaraly ýezi, Semeı oblysy, Dala Ólkesinde dúnıege keldi. 27 qyrkúıek 1937 jyly Máskeýde atyp óltirildi.

XIX ǵ. sońy men XX ǵ. basyndaǵy qazaq zıalylarynyń, qoǵam jáne memleket qaıratkerleri qataryndaǵy asa erekshe tulǵa. Kórnekti qoǵam jáne memleket qaıratkeri, ult-azattyq jáne Alash qozǵalysynyń jetekshisi, Alashorda avtonomıaly úkimetiniń tóraǵasy, pýblısıs, ǵalym, aýdarmashy.

1879-1886 j. Qarqaraly qalasyndaǵy qazaq balalaryna arnalǵan mektepte oqydy. 1886-1890 j. Ombydaǵy tehnıkalyq ýchılıshede oqyp, ony «tehnık» mamandyǵy boıynsha bitirip shyqty.

1890-1894 j. Sankt Peterbýrgtegi Orman ınstıtýtynyń ekonomıka fakúltetinde oqydy. 1896 – 1903 j. Sherbına ekspedısıasy jumysyna qatysty. Álıhan Bókeıhan ekspedısıa jumysyna qatysý barysynda qazaq dalasyna baılanysty Reseı ımperıasynyń kózdegen maqsatyn buryn ózi baıqaı bermegen jańa qyrynan kórdi jáne ortalyq bıliktiń taıaý jyldary iri sharalardy iske asyrýǵa daıarlyq jasap jatqanyn baıqaıdy. Ol qazaq dalasyn otarlaý saıasatyna bilek sybana kirisken patsha ókimetimen kúres júrgizý úshin áýeli búkil qazaq jurtynyń basyn biriktirýdi, sonymen birge orys qoǵamynyń ishinde resmı bılikke qarsy turǵan saıası kúresterge súıenýdi alǵa tartty.

Álıhan 1905 jyly qarashada Máskeýde ótken Zemstvo jáne qala qaıratkerleriniń sezine qatysty. Sıeze qazaq halqynyń joǵyn joqtap sóz sóıledi. Sózinde ol qazaq halqynyń til, saılaý, din, t.b. bostandyqtary máselesin kóterdi. XX-ǵ. basyndaǵy qazaq qoǵamynyń saıası jáne rýhanı ómirin de «Qazaq» gazetin uıymdastyrýda jáne onyń jalpy ulttyq deńgeıge kóterilýine Bókeıhanov zor eńbek sińirdi.

1914 jyly maýsymda memlekettik dýmadaǵy musylman Fraksıasynyń uıymdastyrylýymen shaqyrylǵan búkil Reseılik musylman sezine qatysty, musylman fraksıasy búrosynyń turaqty múshesi boldy.

Birinshi dúnıe júzilik soǵys jyldary maıdannyń qara jumysyna alynǵan qazaq, qyrǵyz, ózbek, t.b el azamattaryna qajetti túrli kómek kórsetý isine basshylyq jasady.

Á. Bókeıhan men A. Baıtursynuly bastaǵan bir top qaıratkerlerdiń usynysymen uıymdastyrý boıynsha 1917 jyly 5-13 jeltoqsanda Orynbor qalasynda qazaq memlekettigi týraly másele qaraǵan jalpyqazaq sezi bolyp ótti. Sıeziń kún tártibinde turǵan eń negizgi másele - keńestik bılikke qatynas jóninde baıandamany Bókeıhanov jasady. Sıez qazaq bolystaryn búlinshilikten saqtaý maqsatynda ýaqytsha «Ult Keńesin» quryp, onyń aty «Alash orda» bolsyn degen sheshim qabyldady. 25 orynnan turǵan bul úkimettiń tóraǵasy bolyp kópshilik daýyspen Bókeıhanov saılandy.

^{Á. Bókeıhannyń qýǵyn-súrgin kezeńinen 2 jyl aldyndaǵy men atý jazasynyń kúnindegisi.}

Azamat soǵysy bastalyp ketkennen keıingi kezeńde Bókeıhanov bastaǵan Alashorda ókimeti keńes bıligine qarsy kúresip, aq kazaktary men patsha generaldarynyń jaǵynda boldy. Bólshevıkter partıasy usynǵan baǵdarlamany qazaq qoǵamyn úlken apatqa uryndyrýy múmkin eksperıment esebinde baǵalap, al qazaq komýnıseriniń rotalyq bıliktiń qol shoqpary retinde aıyptady.

^{Á. Bókeıhannyń Jaza kesimi}

Keńes ókimeti 1919-1920 jyldaryndaǵy Alash qozǵalysyna qatysqandarǵa jarıalaǵan keshirimmen keıingi ýaqytta da Bókeıhanov óz prınsıpine senimdi kúıde qaldy. Budan keıingi jyldarda qajyrly eńbekterine shekteýler, tosqaýyldar tolastamaı, abaqtyǵa alyný, OGPÝ oryndary tarapynan qatań baqylaýǵa alyný jaǵdaılary sıreı tústi. 1937 jyly 27 qyrkúıekte KSRO joǵarǵy soty áskerı kollegıasynyń negizgi úkimi boıynsha atý jazasyna kesildi.

Ǵylymı eńbekteri

XIX ǵasyrdyń sońynda Omby orman sharýashylyǵy ýchılıshesinde oqytýshylyq qyzmet atqaryp, ǵylymı jumystarmen aınalysady.

- Ol 1896 j. kórnekti ǵalymdardyń kepildemesimen Orys geografıalyq qoǵamy Batys-Sibir bólimshesiniń tolyq múshesi bolyp saılandy.

- Álıhan «Reseı. Jalpy geografıalyq sıpattama» atty kóp tomdyq eńbektiń qazaq dalasyna arnalǵan 18 tomyna avtor retinde qatynasqan. Ol ǵylymı jumyspen qatar qoǵamdyq-áleýmettik saıası qyzmetterge de belsene aralasa bastaıdy.

- 1904 jyly qazaq dalasyna qonys aýdarý qozǵalysyn daıarlap bergen F.A. Sherbına ekspedısıasynyń quramynda boldy.

- 1911-14 jj. Álıhan Bókeıhan «Jańa ensıklopedıalyq sózdiktiń» 4-21 tomdaryna avtor retinde qatysty.

Álıhan Bókeıhan — ǵulama ǵalym ormantanýshy, ekonomıs, mal sharýashylyǵyn zertteýdi ǵylymı jolǵa qoıýshy, tarıhshy, etnograf, ádebıettanýshy, aýdarmashy, ári pýblısıs retinde qazaq halqynyń saıası áleýmettik, mádenı rýhanı tarıhynda óshpesteı iz qaldyrǵan uly tulǵa. Á.Bókeıhanulynyń ádebıettaný turǵysynan jazylǵan eńbekteri ǵalym D.Qamzabekuly tarapynan jan-jaqty qarastyrylady. Bul zertteýde Á.Bókeıhanulynyń alǵashqy eńbekteriniń biri retinde «Jenshına v kırgızkoı bylıne Koblandy» atty maqalasy saraptalǵan. «Týrkestanskıe vedomostı» gazetiniń birneshe sanynda jarıalanǵan. Á.Bókeıhanovtyń áıgili «Qobylandy» jyryndaǵy áıel beınesi» dep atalǵan maqalasy belgili ǵalym S.Qasqabasov tarapynan jan-jaqty taldanyp, sol kezdegi qazaq fólklorıstıkasy úshin asa mańyzdy birneshe másele kóterilgenin jerine jetkize aıtylyp: «Bular epostyń tarıhılyǵy, «Qobylandy» jyrynyń shyǵý mezgili, qazaq fólklorynyń túrleri, jyrshy jáne onyń sheberligi, qoǵamdyq oı-sanasynyń jyrda kórinis tabýy, «Qobylandy» jyryndaǵy áıelder beınesi, olardyń atqaryp otyrǵan ıdeıalyq qyzmeti. Osyndaı ǵylymı mándi problemalardy avtor sol kezdegi áleýmettik, moraldyq máselelermen ushtastyra qarastyrǵan»,- delingen.

---