InfoHub Logo

Álıhan Bókeıhanov- ulttyq bolmysy erekshe, ór minezdi, Alashtyń ardageri. Álıhan Bókeıhanovtyń azamattyq bolmysy men ulttyq ıdeıaǵa sýarylǵan alyp oılary aqıqatqa aınalyp, atylyp ketkenge deıingi ǵıbratty ǵumyr joldarynda tek jany da, oıy da «qazaq» dep órilip, kókiregindegi tereń kúrsinisi men júregi de taǵy «qazaq» dep soqty. Alashtyń ǵasyrlyq tarıhy, Alashtyń kúlli ómir joldary onyń negizin qalaýshylardyń biri bolǵan Álıhan Bókeıhanov esimimen tyǵyz baılanysty.. «Ultyna, jurtyna qyzmet etý – bilimnen emes, minezden»- dep qaldyrǵan asyl sózi bir ǵasyr ótse de osy shynaıy júrekten shyqqan janashyr sóz, oralymdy oı qanshama jyldardyń leginen ótip, árbir qazaqtyń júregine ot berip, ulttyq qasıetin kemeldendirý baǵdarynda qyzmet etip keledi.

Qazaqqa qyzmet etý degenimiz ne? Bul saýaldyń tolyq jaýabyn Á.Bókeıhanovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵy, qaıratkerlik qyzmetinen tabýǵa bolatyn sıaqty. Judyryqtaı júregine Alash jurtynyń aýyr qasiretin arqalap, kúlli asyl ǵumyryn el muraty men halyqtyq múddege arnaǵan Á.Bókeıhanov syndy tuǵyrly tulǵalardyń Alashtyń san ǵasyrlyq tarıhynda qaldyrǵan izi tereń.Mustafa Shoqaı aıtyp ketkendeı, «Júktelgen mindetterdi atqarýmen ǵana shuǵyldaný jetkiliksiz. Zıalylar óz halqyna qyzmet etýdiń, halyqpen ortaq til tabysa bilýdiń neǵurlym tıimdi joldaryn taba bilýleri kerek».  Álıhandyq maǵynaly murat, Álıhandyq oı – Alashtyń oıy, Alashtyń asyl muraty, Alashtyń ıdeıasy, tipti Alash pen Álıhan sózderi sınonım sıaqty desek, artyq aıpaǵan bolar edik.Álıhan Bókeıhanov –halyqtyń rýhanı baılyǵynyń biri –kórkem ádebıetke sonyń ishinde baspasózge de kóp kóńil aýdarǵan ǵalym. Halqymyzdyń sarqylmas qazynasy –aýyz ádebıeti muralaryn jınaý, olardy óńdep bastyrý jáne qazaq ádebıeti men baspasózin damytýda jetekshi rol atqarǵan. «Qazaqtyń ult bolyp órkenıetti el qatarly ómir súrýi úshin, eń aldymen, halyqtyń sanasezimin oıatatyn jaǵdaı týdyrý kerek, qazaqtyń ulttyq tilin, ádebıetin óristetý kerek. Óz ádebıetin qalyptastyrýda tabysqa jetken halyq qana azat ómir súre alady», -dep ony órkendetýge jan-tánimen berilip birsypyra eńbekter jazady. Ómiriniń sońyna deıin halyq aýyz ádebıeti shyǵarmalarynyń úlgilerin jınap, ony jan-jaqty zerttep jáne nasıhattap, óńdep bastyryp otyrǵan. Árıne, Álıhan Bókeıhanov eń aldymen tarıhta esimi qalǵan qoǵam qaıratkeri boldy. Sondyqtan bizdiń kózdegen basty maqsatymyz, qolda bar kitaptardy aýdarystyra otyryp, Alash avtonomıasy dep atalǵan memleketimizdiń «birinshi tóraǵasy» atanǵan ultjandy azamatymyzdyń elimizdiń bostandyǵy jolyna istegen jumystary men ádebıet pen baspasózge qosqan úlesine úńilip, ótken ómiriniń qatparly syrlarynan málimet alý. Ádebıetke qaldyrǵan muralary degende bizdiń oıymyzǵa eń aldymen kóne zamannan kele jatqan «Qozy-Kórpesh Baıan sulý», «Er Tarǵyn», «Er Saıyn» jáne qazaqtyń tórt ǵasyrdan bergi jınaqtalǵan «Jıyrma úsh joqtaýy» shyǵarmalaryn bastyryp shyǵaryp, oǵan túsindirmeler jazǵany keledi.
Abaıtanýdyń negizin qalagan - Álıhan Bókeıhanov .Solardyń ishinde Abaıtaný salasy búgingi ádebı ómirimizde úlken ǵylymı arnaǵa aınalyp otyr. Alaıda uly kemeńgerdiń óneri men tvorchestvosy haqyndaǵy alǵashky zertteý maqala kashan jáne qaıda jarıalanǵany oqyrman qaýymǵa onsha maǵlum emes. Abaıdyń ósken ortasy men tvorchestvosyn júıelep tuńǵysh ret bir izge salgan, Abaıtanýdyń negizin qalagan - Álıhan Bókeıhanov. Ol qazaq ádebıettaný salasynyń úlken arnasy - Abaıtanýdyń negizin saldy. Kákitaı Abaı ómiriniń bel-belesin, tvorchestvolyk jolyn, izdenis baǵyttaryn saralap, bir júıege negizdep, tuńgysh ret Abaı týraly derekti Álıhan Bókeıhanovqa jıystyryp beredi. Abaı qaıtys bolgan soń jeti aıdan keıin. Iaǵnı 1905 jyly Semeı kalasynyn Geografıalyq bólimshesinin «Semıpalatınskıı lıstogynda» orys tilinde Álıhan Bókeıhanovtń azaly ǵumyrnamasy  jarıalandy. Onyń sońynda bul derekterdi retke keltirip, baspaǵa usyngan Kákitaı Ysqaqov ekendigi týraly silteme bar. Bul qazirgi tolysqan Abaıtaný ǵylymynyń bulaq bastaýyna Abaıdyń Geografıalyk qoǵamdaǵy dostary Mıhaelıs, Gross, Konshın sıaqty kóńili nıettes dostarynyn sebepkerligi tıgeni aıqyn. Osy maqala jarıalanǵan soń Álıhan Bókeıhanov Patsha ókimetine qazaqqa derbes quqyq berý týraly málimdeme jazyp, elge qol qoıdyrý úshin Kereký óńirin aralaýǵa attanady. Sol jaqta júrip 1906 jyly 8-ánvarda túrmege kamalady.Ǵalym Qaıym Muhamethanovtyń deregi boıynsha, Álıhannys portfelinde Abaı óleńderiniń qoljazbasy bolǵan. Ony 5 myń somǵa baǵalap, aman saqtaýyna advokat arqyly ótinish túsirgen. 1907 jyly sol Geografıalyk qoǵamnyń arnaıy jınaǵynda Abaıdyń sýreti tuńǵysh ret baspa bederine tústi. Osymen qatar 1909 jyly Kákitaı Ysqaqov Peterbýrgtegi Boroganskıı baspahanasynan Abaıdyń tuńǵysh óleńder kitabyn jaryqqa shygaryp, ómirbaıany, óleńderi taqyrypqa rettelip, túsiniktemeler berildi. Abaıtanýdaǵy Kákitaıdyń enbegi jóninde Muhtar Áýezov: «... Bul jóninde kazaqtyn mádenı tarıhyna Abaı murasyna erekshe eńbek sinirgen, Abaı ózi tárbıelep, baýlyǵan - Kákitaı Ysqaqulynyń eńbegin erekshe aıtý kerek. Kákitaı Abaı shyǵarmalarynyń eń alǵashky tańdamaly jınagyn birinshi ret Peterbýrgtegi Boroganskıı baspahanasynda 1909 jyly shyǵardy. Sol jınaqtyń aıaǵynda akynnyń Kákitaı jazgan birinshi ómirbaıany beriledi»,- dep jazdy. Shyndyǵynda, bul Kákitaıdyń áńgimesi boıynsha Álıhannyń Abaı ómiri týraly tolyqtyrylyp jazǵan ekinshi maqalasy edi. Onyń algashqy nusqasy 1905 jyly «Semıpalatınskıı lıstohta» orys tilinde basyldy. Biz osy maqalany okyrmandar nazaryna usynyp otyrmyz. Bul - uly Abaıdyń qagaz betine túsken eń alǵashqy ǵumyrnamasy bolatyn.

Álıhan jáne Alash.Álıhan 1908-1915 jyldar aralyǵynda Samar qalasynda turady. Onyń asa iri saıası qoǵam qaıratkeri retindegi tulǵasy osy jyldary aıryqsha aıqyndalady. Semeı oblysy qazaqtary atynan Reseıdiń I-Memlekettik dýmasyna depýtat bolyp saılanyp, onyń quramyndaǵy komıtettiń musylman fraksıasynyń Búro múshesi qyzmetin atqarady. Shynynda onyń osyndaı deńgeıdegi qaıratker bolyp shyǵýynyń syry nede?Birinshi, jasynan halyqtyń baı aýyz ádebıeti men el arasyndaǵy ańyz áńgimeleriniń tálimdik tárbıe beretin taǵylymdaryn uǵynyp ósken zerektigi. Ekinshi, onyń sol tustaǵy tárbıe alǵan aınalasyndaǵy adamdardyń ozyq oıly mádenıeti men mán-maǵynasy kelisken saltdástúri. Úshinshi, onyń júrgen ortasynyń ózgeshe bolýy men alǵan bilimi. 1916-1917 jyldar aralyǵynda Ýaqytsha ókimettiń komısary qyzmetinde júrip ol: «Bostandyq, teńdik, týysqandyq XVIIIǵasyrdan beri jaryqqa shyqqan taza pikir. Muny maıdanǵa salǵan Fransıa jurtynyń saıası erleri. Osy úsh túrdiń bári bizdiń tarıhtan, injilden, býdda oqýynan, Lev Nıkolaevıch Tolstoı fılosofıasynan tabylady, kózi ashyq talapty er izdese. Bul úsh urannan bólek adam balasynyń baqyt, mahabbatyna jol joq. Bul joldan shyǵa jaıylǵan haıýandyqqa qaıtqan bolady» -dep, bostandyq pen teńdikti armandaǵan oıyn dáleldeıdi. Osy joramaldarǵa oı jiberip, onyń orystyń klasık jazýshysy L.N. Tolstoımen qatar fransýz jazýshylarynyń shyǵarmalaryn, tipti eski efsanalar jazylǵan dinı ádebıetterdi de oqyǵanyna tańdanýǵa bolady. 

Álıhan Bókeıhanov osy eki jyldyń ishinde Orynborǵa kelip, 5- 13 jeltoqsan aralyǵynda ótken jalpy qazaq-qyrǵyz sezine ókil bolyp qatysady. Jalpy qazaq quryltaıy qaralǵan máseleler týraly qaýly alyp, Alash avtonomıasy dep atalatyn Ulttyq memleket qurylǵandyǵyn málimdep, ony bir aýyzdan sol tuńǵysh avtonomıaly memlekettiń tóraǵasy etip saılaıdy. Bul qazaq qoǵamy úshin onyń tarıhy mańyzy erekshe edi. Tarıhty bilmeı turyp qazirginiń qadirine jetý, bolashaqty boljaý múmkin emes deıtin ómirdiń óz qaǵıdasy bar. Avtonomıa bolý –óz aldyna memleket bolý. Sondyqtan, ony kókseýshilerdiń túpki maqsaty ulttyq memleket qurý boldy. Olardyń oıy boıynsha qazaq elin basqa órkenıetti elder qataryna alyp shyǵa alatyn dara jol – ulttyq memlekettik qurylymnyń bolýy edi. Shyndyǵynda, birneshe ýaqytsha úkimet ornaǵan alasapyran kezeńde qurylǵan avtonomıa qazaqtyń basyn biriktire aldy ma?. Endi soǵan keleıik. Alash qaıratkerleri usynyp otyrǵan «Qazaq avtonomıasy» býrjýazıalyq demokratıalyq respýblıka bolatyn. Bul, árıne, ózderin jumysshy tabynyń ókili sanaıtyn bólshevıkterdiń saıası ıdeıasyna qarama-qarsy edi. Onyń ústine komýnıser sosıalısik memleketti qurýdy maqsat etip, halyqty komýnızmge jetkizýdi armandady. Sol ornatqan KSROnyń kenetten ydyrap ketýi, onyń sońǵy basshysy M.S. Gorbachevtiń keńestik ımperıanyń kúıreýine ákelip soǵatyn kóptegen kátelikterdi jiberip alǵandyǵyn dál ýaqytynda boljap bile almaǵandyǵyn atap kórsetti. Sonyń ishinde Keńestik Qazaqstanda bolǵan saıası naýqandardyń zardaptary men asharshylyqtyń aýyrtpalyǵy, onyń ústine F.I. Goloshekın basshylyq etken kezeń elimizge orny tolmas náýbet ákeldi. Danqqumar basshynyń qýǵyn– súrginmen asyra siltegen jumystarynyń aıaǵy katelikterge ulasyp, «Asyra silteý bolmasyn, asha tuıaq qalmasyn» degen ur da– jyq urandy naýqan talaı jurttyń túbine jetti. Kózi tirisinde durys sheshim qabyldaýǵa dármensiz bolǵan baskeser basshy adamdardy bılikten, qarapaıym ómir súrý quqyǵynan aıyryp, qorǵansyzdyń kúnin ornatty. Alty mıllıon qazaqtyń úsh mıllıon tórt júz myńy basqa elge aýdy, óz elinde, óz jerinde ashtyqtan qyryldy, S. Seıfýllın, T. Rysqulov sıaqty zıaly qaýym ókilderi «halyq jaýy» atanyp, jazyqsyz repressıaǵa ushyrady .Búginde sol qazaq zıalylarynyń ǵasyrlar boıǵy armany, qıaly saıası shyndyqqa aınaldy, Egemen el atandyq. Táýelsizdik, egemendik degen uǵymdar sanaǵa sińe bastady. El bolý úrdisteri bastaldy. Memleket jáne onyń ınstıtýttary, Úkimet júıesi, Parlament júıesi qalyptasty .Sondyqtan, búgingi kúnniń azamattarynyń marksızm-lenınızm iliminen jáne keńestik sanadan jańa egemendi jáne táýelsiz eldiń azamattarynyń sanasyna ótýdi qalaýy «Qazaq eli - Máńgilik El» degen atababamyzdyń san myń jyldan bergi asyl armany edi. Sosıalısik qoǵamnyń adamdarynyń kózqarasy komýnıstik partıanyń ydyraýymen ózgerdi. Sondyqtan, ata-babamyzdyń armandaǵan asyl muraty aqıqatqa aınaldy. Máńgilik Eldiń irge tasyn qaladyq. Endeshe ulǵaıyp kele jatqan máńgiliktiń saıası tuǵyry ne? degen suraǵymyzǵa «Júzden astam ult ókilderi turyp jatqan Máńgilik Eldiń tuǵyry –ulttyq memleket. 1919-1920 jyldar aralyǵynda V.I. Lenın basqarǵan Keńes úkimeti Alash qozǵalysyna qatysqan M. Dýlatuly, J. Aımaýytuly, S. Qojanuly sıaqty saıası belsendilerge jarıalaǵan keshirimniń kezinde de basyn ashyp aıtatyn nárse Á.Bókeıhanulynyń óziniń «ultjandy» ustanymynan aınymaǵany. Osydan biraz ótken soń ony Máskeýge jer aýdarady. 1922-1927 jyldar aralyǵynda Á. Bókeıhanov Moskva qalasynda turǵan. Ásirese onyń urpaqqa qaldyrǵan ádebı murasynyń eń kólemdisi KSRO Halyqtarynyń Ortalyq baspasyndaǵy Qazaq seksıasynyń ádebı qyzmetkeri bolyp jumys istep júrip jazǵan kórkem aýdarmalary. Orystyń klasık jazýshylary L.N. Tolstoı, A.P. Chehov, V.G. Korelenkomen qatar tipti úndi jáne túrik tektes halyqtardyń da ádebı shyǵarmalaryn aýdaryp, qazaq jáne orys tilderinde qatar jazǵan pýblısıs. Oqý quraldary men qatar ǵylymı zertteýler jazǵan oqymysty. Olardyń ishinde bólshevıkterdiń kósemi V.I. Lenınniń jubaıy N.K. Krýpskaıanyń «Halyqty aǵartý týraly» zertteýin aýdarýǵa asqan yqylas tanytýy komýnısermen ymyralasý úrdisine jasaǵan qadamdary ma dep te oılaımyz. Desek te bizge onyń komýnıstik ıdeıaǵa qarsy bola tura, ony jaqtaýshylardyń jazǵandaryn oqýdan bas tartpaǵany málim bolyp otyr. Sondyqtan, kez-kelgen ıntelıgensıa úshin ózekti máseleniń biri qoǵamnyń tańdaǵan joly emes, ǵylymnyń qundylyqtaryn durys túsingendigi bolar degen oıymyzdy aıtyp ótýge tıispiz. Á. Bókeıhanov bizge qaldyrǵan kóptegen maqalalarynan basqa birneshe zertteýlerge qatysty aýdarmalardyń avtory bolǵan. Solardyń ishinde T.Týtkovskıdiń «Jerdiń qysqasha tarıhy», K.Flammarıonnyń «Astronomıa Álip-bıi», D. Graveniń «Dúnıeniń qurylysy». Ol negizgi aýdarmalaryn tóńkeriske deıingi «Dala ýalaıaty», «Qazaq» gazetterinen bastap Keńes dáýirindegi «Temir qazyq», «Jańa mektep», «Kedeı týy», «Áıel teńdigi», «Eńbekshi qazaq», «Aqjol», «Jas qaırat», «Jas qazaq» jáne «Aıqap» jýrnaldarynda jarıalap otyrǵan. Onda «Qyr balasy», «Syn stepeı», «Týzemes» degen attardy jamylǵan esimdermen qol qoıǵan. Degenmen de, onyń muralary túgel zerttelip boldy deýge bolmaıdy. Búginde uly jazýshynyń Omby, Samara, Orynbor, Máskeý sıaqty qalalardyń merzimdi basylymdarynan da jıi kóringeni málim bolyp otyr. Sondyqtan, onyń basqa shet elderdiń basylymdarynda basylǵan buryn belgisiz bolǵan maqalalaryna jan-jaqty zerteýler júrgizýge mán berilýde. Álıhan Bókeıhanuly óziniń mańyna Ahmet Baıtursynuly, Qalel Ǵappasuly, Mirjaqyp Dýlatuly, Maǵjan Jumabaıuly, Júsipbek Aımaýytuly syndy aqyn-jazýshylar men kórnekti zıalylardy toptastyrǵan úlken uıymdastyrýshy bolǵanyn da aıta ketkenimiz jón. Qazaq Keńes ádebıetiniń negizin qalaýshy Sáken Seıfýllın óziniń «Tar jol taıǵaq keshý» romanynda «Ár jerden gazet shyǵa bastady. Semeı qalasyndaǵy «Saryarqa» gazetin basqarǵan – Q. Ǵappasuly. Tashkent qalasyndaǵy «Alash» gazetin basqarǵan – K. Toǵysuly. «Birlik týy» gazetin basqarǵan – M. Shoqaıuly. Astrahan qalasyndaǵy «Uran» gazetin basqarǵan A. Musauly. Aqmola qalasyndaǵy «Tirshilik» gazetin basqarǵan– R. Dúısenbaıuly, jazýshysy S. Seıfýllın», dep sol kezdegi deńgeıi ár túrli gazetterdiń túrlerin ataı kelip, «Tirshilik» gazetinen basqasynyń bári «Qazaq» gazetiniń yqpalymen júrdi. Osy gazetterdi oqyp, Qazaqstannyń qaı jerinde ne bolyp jatqanyn syrttan baqylap jattyq. Qazaq komıtetteriniń kóbiniń-aq saıası joly, áleýmettik isi, bizdiń Aqmolanyń oblystyq komıtetterinen ózgeshe emes, kóbi-aq bir qalypty. Komıtetterdiń basynda qazaqtyń burynǵy úlken oqyǵandary otyrdy», degen óziniń emosıalyq pikirin de bildiredi . Mine, bul úzindiden A. Baıtursynuly, M. Dýlatuly jáne Á. Bókeıhanuly basqaryp Orynbor qalasynan shyǵarǵan «Qazaq» gazetiniń sol kezdegi qazaq qoǵamynyń saıası jáne rýhanı ómirin udaıy jazyp otyrǵandyǵyn jáne basqa basylymdarǵa onyń mániniń zor bolǵandyǵyn bilemiz. 

1913 jyly «Qazaq» gazetindegi «Qazaq tarıhy» maqalasynda, - kúsh-qýatty tıisti ornyna jumsamaı, biriniń kózin biri shuqýdan ýaqyty artylmady, istegeniniń bári jábir, zalym boldy; qylǵanynyń bári zorlyq-zombylyq edi».Sol sebepti de Álıhan týǵan halqy aldynda burynǵy han-sultandardyń tikeleı urpaǵy retinde ózin aıypty sezindi, keń sahara dalasynda emin-erkin kóship-qonyp ǵumyr keshken, qaıtalanbas salt-dástúri, mádenıeti bar halqyn esh qarsylyqsyz otarlyqqa jegip bergen aldyńǵy han-sultandardyń bar kinási men halqynyń keleshek taǵdyry úshin bar jaýapkerlikti óz moınyna aldy. «Han balasynda qazaqtyń haqysy bar edi, - dep jazdy Álıhan 1914 jyly jazǵan maqalasynyń birinde, - tiri bolsam, qazaqqa qyzmet qylmaı qoı­maımyn». Álıhan sońǵy demi bitkenshe osy sertine adal bolyp qaldy.

Jetekshisi: F.Qozybaqova, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti tarıh jáne arheologıa, etnologıa fakúltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń profesory

Daıyndaǵan: Almasova Nazıra,Ál Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıteti Fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1-kýrs stýdenti.

---