InfoHub Logo

Ómir-ózen toqtaýsyz aǵyp jatyr. Qaıyrylmaıdy, sýalmaıdy, óz arnasymen máńgilik sarynyn taýyp, búlkil qaǵady. Adam balasynyń sapary osylaı jalǵasa beredi, jalǵasa beredi…

«Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń, Óleńmen jer qoınyna kirer deneń», - deıdi uly Abaı.

Máńgiliktiń pálsapasy osy. Toqtaý joq, qozǵalys, tek qozǵalys!

Jol ústindegi jolaýshy sıaqty pende, shirkin, ótken ómirine qaıtyp kele almaıdy. Tek artyna urpaǵyn, asyl sózin, adaldan tapqan malyn, ǵıbratty úlgi-ónegesin, qoltańbasyn qaldyryp qana myń jasaıdy. Sondyqtan da "ótken kúnde belgi bar» dep eske alady, artyndaǵy bala- shaǵasyna júrgen izin, istegen isin mura etip qaldyrady.

Meniń búgingi maqalama arqaý bolǵan memleket qaıratkeri, etnograf, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty - Ózbekáli Jánibekov.

Halqymyzdyń ǵasyrlar qoınaýyna ketken tarıhyn, ádet-ǵurpyn, qolóneri men fólklorlyq ereksheligin, mádenı muralaryn zerttep, onyń keleshek urpaqqa jetýine altyn kópir bolǵan, ulttyq ónerimiz ben dástúrimizdi ǵylymmen ushtastyra bilgen ultymyzdyń janashyry, kórnekti memleket qaıratkeri, belgili etnograf, tarıh ǵylymynyń doktory Ózbekáli Jánibekov qazaq halqynyń úlken janashyry edi. Ózbekáli aǵamyz 1931 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy Otyrar aýdanyna qarasty «Saryqamys» aýylynda dúnıege kelgen. Qazaqtyń Abaı atyndaǵy ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń túlegi. Ózaǵań eńbek jolyn aýyl mektebinde ustazdyq etýden bastasa, keıin ártúrli basqarý mekemelerinde qyzmet atqarady. 1977-87 jyldary Qazaqstannyń Mádenıet mınıstriniń orynbasary, 1987-88 jyly Mádenıet mınıstri, 1988-91 jyldary Qazaqstan Kompartıasynyń Ortalyq Komıtetiniń hatshysy qyzmetin atqardy.

Ó.Jánibekov qazaqtyń ulttyq máde­nıetiniń órkendeýine, qazaq tiliniń mem­lekettik mártebe alýyna kóp kúsh-jiger jumsaǵan qaıratker. HH ǵasyrdyń jetpi­sinshi jyldarynda Qoja Ahmet Iasaýı kesenesin qalpyna keltirýge uıytqy bolǵan da Ózaǵań. Onyń bastamasymen kóptegen etnografıalyq murajaılar ashyldy, sonymen qatar qazaq jerindegi tarıhı jáne mádenı eskertkishterdi saqtaý men qalpyna keltirý maqsatyn kózdegen «Arqas» qoǵamy quryldy. Ol Torǵaıda «Sherter», «Ǵasyrlar pernesi», Almatyda «Sazgen», «Adyrna», «Altynaı» ansámblderiniń qurylyp, óner kórsetýine aqylshy, demeýshi bolǵan azamat. Ó.Jánibekovtiń «Qazaqtyń ulttyq qolóneri», «Jańǵyryq», «Ýaqyt kerýeni», «Jolaıryqta», «Qazaq kıimi», «Ejelgi Otyrar» atty birneshe jınaqtary jaryq kórgen. Osy oraıda «Taǵdyr taǵylymy» jınaǵynyń shyǵýyna oraı bas qosqan májiliste Ózaǵań «Qyryq eki jyl boıy halyqqa belgili adamdarmen istes boldym. Solardyń ıgilik isterin de, qamqorlyǵyn da kórdim. «Taǵdyr taǵylymynda» mádenıet jáne óner ­jaıynda sóz qozǵalady. Eski ádet-ǵurypqa ­baılanysty birshama dúnıeler qamtylǵan. Bul meniń alǵashqy ádebı shyǵarmam» dep, ózekjardy sózin aıtqan edi. Ózaǵań óziniń sanaly ǵumyrynda adam boıyndaǵy asyl qasıetti asha bilip, daryndy jastardy úlken sahnaǵa baýlyǵan óner janashyry. Ol kisiniń ustazdyq eńbegi, ónerli jastarǵa qamqorlyǵy jaıly halqymyzdyń kórnekti ǵalymy, akademık Z.Qabdolovtyń «Adamnan azamat shyǵaratyn, baladan dana jasap shyǵaratyn qudiretti kúsh – ustaz eńbegi. Óziniń ýaqytyn aıamaý, ózgeniń baqytyn aıalaý ustazǵa ǵana tán. Ózbekáli Jánibekov arda týyp, ómirde arman qýǵan jan. Adamdardyń nege qabileti bar, sony ósirýge kúsh-jigerin jumsaǵan jan, óner janashyry» degen pikiri Qazaq radıosynyń altyn qorynda saqtaýly. 1980 jyly 1 tamyzda Ortalyq Komıtettiń uıǵarymymen Respýb­lıkalyq saz aspaptar mýzeıin ashý týraly qaýly shyqty. Ózaǵańnyń basqarýymen toǵyz aıdyń ishinde mýzeı eksponattaryn izdestirip, Semeı oblysyndaǵy Abaı mýzeıinen aqynnyń dombyrasyn, Atyraýdan Muryn jyraýdyń, Qyzylordanyń ortalyq mýzeıindegi Shashýbaıdyń syrnaıyn, Á.Bektasovtyń kómegimen Birjan saldyń dombyrasyn aldyryp, bolashaq «Sazgen» ansambliniń aspaptary men ulttyq kıimin daıyndap, úlken uıymdastyrýshylyq jumystaryn jónge keltirdi. Ásirese belgili sheber D.Shoqparovtyń basqarýyndaǵy mamandar ansámblge qajet aspaptardy jasap, az ýaqytta kóp sharýa tyndyrdy. Sóıtip, 1981 jyldyń 24 sáýirinde Respýblıkalyq saz aspaptar mýzeıi ashyldy. Mýzeıdi basqarýǵa óner zertteýshisi, belgili kúıshi J.Shákárim shaqyryldy. Jákeń mýzeı janynan ashylǵan «Sazgen» fólklorlyq ansambline de jetekshilik etti. Mýzeı eksponattaryn tolyq­tyrýǵa belgili óner zertteýshisi Bolat Sarybaevtyń da qosqan úlesi erekshe. Ózaǵań B.Sarybaevty Torǵaıda ashylǵan «Sherter» ansamblin uıymdastyrýǵa kómekke shaqyrǵan-dy. Ol mýzeı sheberhanasynda jasalǵan aspaptarǵa keńesshi boldy. Ó.Jánibekov «Sazgen» ansamblimen alǵash Ońtústik Qazaqstan oblysyn aralady. Qazaqstannyń ár jerinen úsh júzdeı eksponat jınady. Osydan soń «Sazgen» Iýgoslavıa, Marıı AKSR-i, Túrikmenstan, Úndistan jerin aralap, Aljır men Fransıada konsert qoıdy. Máskeýge úsh ret baryp, halyqaralyq festıválderge qatysty. Osy oraıda teatr synshysy, profesor Áshirbek Syǵaı kózi tirisinde: «Ózbekáli Jánibekov – qazaq halqynyń birtýar azamaty. Óz kezeńiniń asa iri qaıratkerleri retinde salǵan joly saırap jatyr. Men 1974 jyly teatrdy kórýge Torǵaıǵa bardym. Ol jerde teatr ashylǵanyna nebary eki-úsh jyl bolǵan. Ó.Jánibekov Torǵaı obkomynyń hatshysy edi. Teatrdaǵy ár qoıylymda ­rejıserlermen aqyldasyp otyratyn. ­Artıserge qalaı oınaý kerektigin de úıretetin. Aıman-SHolpan kezdeskende bir-birine qalaı emeýrin tanytyp jatyr, Álibek, Arystandarmen kezdeskende qyzdar qalaı ózin-ózi ustaý kerek, osynyń bárin Ózaǵań úıretetin. Bul isi maǵan jaǵatyn. ­Sodan qyzmet babymen kezdesip turdyq. Keıin men ol kisiniń orynbasary bolyp qyzmet istedim. Ol kisi mınıstr bolyp keldi. Sosyn Ortalyq Komıtetke hatshy bolyp ketti. Jumys dese janyn aıamaıtyn jankeshti adam ekenin uǵyndym. Qazaqstanda sol kezde on jeti myńdaı eskertkish bar eken, sonyń barlyǵynyń qujattaryn Ózaǵań retke keltirdi. Tipti ottyqqa deıin, kóne sháınek, qumanǵa deıin aýyl-aýyldan jınap, murajaıdyń tolyǵýyna eńbegi sińdi. Qurǵan ansámblderin «Adyrna», «Arqas», «Sazgen», «Altynaı» dep ataýy da erekshe edi. Artynan birneshe kitap qaldyrdy. Qysqasy, bul kisi elim, jerim dep kúńirenip ótken kisi, oǵan daý joq» dep edi. Ǵalymdar úıiniń dırektory Ǵ.Bıbatyrova Ózaǵańnyń adamgershilik qasıetine erekshe toqtalyp, «Men ol kisimen zamandas bolǵanymdy maqtanyshpen aıtyp júremin. Ondaı adamdar óte sırek. Bul kisi úlken ǵalym, etnograf, pýblısıs, keremet eńbekqor adam edi, minez bolmasa tulǵa bolmaıdy ǵoı. Jaqsy kórgen adamyna ázili de jarasýshy edi, susy bar edi, sondyqtan kóbisi qarsy kelýge batpaıtyn. Bul kisiniń esimi el esinde máńgi qalady» dep tolǵanady. «Bulaq kórseń kózin ash» demekshi, Ó.Jánibekov daryndy jastarǵa qamqor bolyp, olardyń qanattanýyna, sahnalyq sheberligin shyńdaýyna erekshe kóńil bóldi. Sondaı qaryndastarynyń biri – Mádına ­Eralıeva edi. Syńǵyr daýysty syrnaıshy qyzdy jıyn-toıda kórip, ánshiligin moıyndaǵannan keıin Ózaǵań «Adyrna» ansambline ánshi retinde qabyldaıdy. Ol Mádınanyń oryndaıtyn ánderi men kıetin ulttyq kıimine erekshe mán berip, úlken sahnaǵa alyp shyqty, baǵyn ashty. Jas ánshi óz tyńdaýshysyn tapty, kópshilik qoshemetine bólendi. Akademık Á.Qaıdarov Ózbekáli Jánibekov jaıly «Ózaǵań týraly kóp aıtýǵa da, az aıtýǵa da bolady. Ol kisiniń qazaq halqyna jasaǵan jaqsylyǵy, ıgilikti isteri mol. Qazaq tiline memlekettik mártebe áperýge baılanysty biz birigip eńbek ettik. Aqtańdaqtardy aqtap alýǵa baılanysty kóp aqyldasýshy edik. Ol kisiniń artyna qaldyryp ketken ǵylymı eńbekteri baǵa jetpes qazyna. Qolǵa alǵan nársesin aıaqtaýǵa tyrysatyn. Qazaq tili qoǵamyn qurýǵa men muryndyq bolsam da Ózaǵańnyń kómegi kóp boldy. Tilimizge memlekettik mártebe berý degen úlken is. Sondyqtan bul iske halyqty aralastyrý, eldiń sanasyn oıatý kerek boldy. Osy isterdiń barlyǵyna jol kórsetip kelgen Ózbekáli Jánibekov edi» dep eske alady. Iá, tarıh qoınaýyna úńilip, halqymyz­dyń ómiri men tirshiligin, ádet-ǵurpy men salt-dástúrin zerttep, erligi men birligin pash etip, keler urpaqqa baǵa jetpes qundy eńbekteri men ósıetin qaldyrǵan elimizdiń birtýar iri tulǵalarynyń biri – memleket qaıratkeri, belgili etnograf, tarıhshy-ǵalym Ózbekáli Jánibekovtiń eńbegi jyl ótken saıyn qundylyǵy arta túseri anyq. Oǵan esh daýymyz joq.

Jetekshisi: Qozybaqova F.A.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń tarıh jáne etnologıa fakúltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń profesory

Daıyndaǵan: Bakrambekova Aıaýlym

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1- kýrs stýdenti

---