InfoHub Logo

Aıagóz-Qabanbaı týy astynda tomaǵasyn tuńǵysh sypyryp,Jońǵar shapqynshylaryna naıza tirep,qylysh sýyrǵan Shyńqoja batyrdyń eli men jeri úshin shybyn janyn sadaqa etken otany.

Shynqoja Bazarqululy 1706 jyly qazirgi Shyǵys Qazaqstan oblysy Aıagóz aýdanyda dúnıege kelgen.Qazaq halqynyń jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúresinde erekshe erlik kórsetip, Qarakereı Qabanbaı batyr áskerinde talantty qolbasshy retinde aty shyqqan. Orta júz naıman ishindegi Qarakereı rýynyń Týma tarmaǵynan bolǵan.Týma rýy Shynqoja batyr esimimen belgili bolǵan. 

1727 jyly Bulanty-Bileýti shaıqasynda jeke erligimen kózge túsip, jas batyr atanǵan.

1730 jyly Ańyraqaı-Alakól shaıqasyna, 1741 jyly Shyńǵystaýdaǵy Shaǵan shaıqasyna qatysyp, týma, toqpaq, baıǵana rýlarynan quralǵan jasaqqa basshylyq etken.

1752 – 1754 jyldary Jetisý, Altaı, Tarbaǵataı óńirlerin jońǵarlardan azat etý joryqtarynda daryndy qolbasy retinde el qurmetine bólendi. 

Shynqojanyń batyr ataǵy alǵash shyqqany - Jońǵardyń «Aıýqara» atanǵan Doba degen batyrymen jekpe-jekke shyǵyp, ony óltirgen kezi, ol kezde batyr 21 jasta eken. Osydan bastap talaı shaıqastarda eren erligimen kózge túsken batyrdyń dańqy el arasyna ketedi.
Naıman eliniń, Týma rýynyń uranyna aınalǵan batyrdyń jońǵarlarǵa qarsy soǵystarda ataǵy shyqqan. Jekpe-jek saıysynda talaı myqty jońǵar batyrlaryn jeńgen, bir shaıqasta birinen keıin birin segiz batyrdy jeńgeni bar. Qabanbaı jasaqtarymen tize qosyp Ańyraqaı, Qalba, Alakól saıystaryna qatysqan. Qalmaq hany «Shynqojanyń basyn ákelgenge, sonyń basyndaı altyn beremin» degen eken.
Batyrdyń erlik jolyndaǵy eren esimi Týma rýynda bolyp jatqan oqıǵalardan bastaldy.Qojakeldi, Ernazar batyrlar, rýdyń uly qarıalar men ıgi jaqsylaryn jınap alyp: «Biz qartaıdyq. Týmanyń týyn kim ustaıdy. Kimge tapsyramyz?» deıdi. Jıyn toptyń ishinen bir jigit Qojakeldi batyrdyń aldyna kelip: «Ýa, batyr aǵa, ózińizben birge Tólendiqaranyń úıinde tústengenimizde, Jamankózden qalǵan Shynqoja degen bir janyp turǵan balany kórip edik qoı! Atymyzdy baılap, esik ashyp, qolǵa sý quıyp, oramal usynyp júrgen sol balanyń bitimi bólek, adamnyń qaraı bergisi keletindeı bala edi. Sizdiń týyńyzdy ustaýǵa sol laıyq!», – deıdi.

Qojakeldi batyr qasyna nókerlerin ertip, Jamankózdiń aýylyna Tólendiniń úıine túsedi. Attanar aldynda: «Osy úıde bir bala bar edi, ol kaıda?» deıdi Qojakeldi batyr. Tólendi tómen qarap kúmiljıdi. Sonda Tólendiniń áıeli; «Aǵalar, bul baýyrlaryńyz júzi kúıip, sizderden qorqyp úndeı almaı tur» deıdi de, bolǵan jaıdyń bárin, baıan etipti.

Tólendiqara urlyq jylqydan úlesine tıgen bir tý bıeni qara kúzde jyǵyp alady. Jylqy etiniń ıisin tústik jerden sezetinder bolady ol kúnde. Elge bildirmeı, urlyq jylqyny ıisin sezdirmeı jeý kerek. Jer toshalaǵa jasyryp otyrǵan bıeniń bir kesek maıyn Shynqoja istikke shanshyp, otqa ustap, pisirip jemek bolady. Shyjyǵan maıdyń ıisi murnyna kelgen Tólendi úıden atyp shyǵyp: «jetim ıt» – dep Shyńqojanyń qolyndaǵy maı shanyshqan istikti julyp ap, balanyń betine basady. Ystyq maıǵa óńin de buzbaǵan, kózin de jumbaǵan bala sol túni joǵalyp ketedi.

Shynqoja bala sol ketkennen mol ketip Tashkent asyp ketedi. Óstip alty jyl ótedi, Shynqoja ónerli, órimdeı jigit bolǵan kezinde ózbek hanynyń ásker jasaǵynda sarbaz bolady, irili usaqty soǵystarda erligimen jáne soǵysty basqarý, áskerlerdi soǵysta uıymdastyra bilý qabiletimen erekshe kózge túsip, birtindep on basy, júz basy, myń basy sodan ózbek handyǵynyń jasaǵynyń túmen basy qyzmetine taǵaıyndalyp, batyrlyq, qolbasshylyq ataǵy alys-jaqyn kórshi elderge jaıylady. Shynqojanyń habaryn bile almaı júrgende, onyń batyrlyq ataǵy men dańqy Qazaqstannyń qıyr shetinde, eldiń shetinde, jaýdyń ótindegi Tarbaǵataı óńirine de jetedi. Qart Qojakeldi batyr baýyry Shynqojany izdep Tashkent qaıdasyń dep tartyp beredi.Ózbek hanyna kelip: «Baýyrymdy qaıtaryp ber, ózimmen birge ala ketemin», – deıdi. Han bermeıin dese, naq baýyry ekenin bilip tur, bereıin dese bundaı batyrdy, áskerbasyn qaıdan tabady. Han berýge qımaı: «Myń sarbazdy birdeı kıindirip, eki sapqa bólip qarama-qarsy tizip qoıamyn, solardyń ishinen baýyryńdy dóp tanyp alsań ǵana qaıtaramyn, tanymasań saǵan joq, kelgen izińmen keri qaıtasyń» degen shart qoıady. Qojakeldi batyr bul shartty qabyl alady. Sonan keıin Qojakeldi batyr samsap turǵan qalyń sarbazdyń ortasynan atymen quıyndata shaýyp, eki jaǵyna kezek-kezek teńselip: «Baýyrym Shynqoja! Shynqoja!» – dep uran tastaıdy. Sol mezette urandy estip qany qyzyp, týǵan jerin ańsap, saǵynyshtan sarǵaıyp júrgen Shynqoja batyr da: «aǵekem, aǵakem, barmyn, barmyn!» – dep Qojakeldi batyrǵa qarsy shabady. Eki aǵaıyndy batyrlar óstip tabysqan soń, ózbek hanynyń amaly quryp Shynqoja batyrdy aǵasy Qojakeldi batyrǵa qosyp beredi.

Sodan beri búkil Týma balasynyń soǵystaǵy urany «Shynqoja» bolyp qaldy, áli de osy uran. Qyryq jyl sozylǵan qandy shaıqasta Shynqoja batyr Týmanyń qolyn bastap qazaq jasaǵynyń bas qolbasshysy Qabanbaı batyrdyń qosynynda boldy. Shynqoja batyr erligi týraly İ.Jumadilovtyń “Daraboz” dılogıasynda jaqsy sýretteledi.

Qazaq-qyrǵyz arasynda bolǵan qaqtyǵysta Shynqoja batyr qorshaýda qalyp qalady. Ábden óshikken jaýlary Shynqoja batyrdyń denesin keskilep-týralap ketedi.Sonda Shynqoja batyr barmaǵyn qylyshpen shaýyp oraıdy óz da, saý qalǵan batyrlarǵa qazaq jerinde kómýge amanat retinde tapsyrady, ózi sol “Jaıyl qyrǵyny” dep atalǵan shaıqasta erlikpen qaza tabady. Qabanbaı batyr súıegin izdep tabýǵa buıyryq beredi. Batyrdyń súıegin taba almaǵannan keıin, kúrekteı bas barmaqtyń Shynqoja batyrdyki ekenin tanyp, serikteri osy bas barmaqty Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Aıagóz aýdandaǵy Shynqoja esimimen atalǵan aýylda Naryn ózenniń boıyndaǵy bıik tóbeniń basyna arýlap jerlegen. 

Al 1996 jyly Shynqoja batyrdyń 290 jyldyǵy osy Aıagóz óńirinde keńinen atap ótilip, barmaǵy kómilgen jerge jańa kesene ornatyldy. Aıagóz qalasyndaǵy úlken bir kóshege Shynqoja batyr esimi berilgen.

Qoryta aıtar bolsam,Shynqoja batyrdyń eren erligi tarıh sahnasynda aıtarlyqtaı iz qaldyrdy.Batyrdyń esimi halyq janynan da,jadynan da máńgi óshpegen jáne óshpeıdi de!

Jetekshisi: F.Qozybaqova, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti tarıh jáne arheologıa, etnologıa fakúltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń profesory

Daıyndaǵan: Berikhanova Araılym,Ál Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıteti Fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1-kýrs stýdenti.

---