- 18 sáý. 2016 00:00
- 362
Amerıkalyq jáne Brıtandyq aǵylshynshanyń aıyrmashylyǵy
Aǵylshyn tili — Úndieýropa tilderi januıasynyń batys german tobyna jatatyn til. Aǵylshyn tili ejelgi til bolyp esepteledi, ol qazirgi Ulybrıtanıa aýmaǵyn ejelde basyp alǵan Anglosaksondardyń tili, biraq jaýlanǵan keltterdiń tilderi de áserin tıgizgen.
Aǵylshyn tili — halyqaralyq til (de-fakto - lıngva franka). Álemdegi eń kóp taraǵan, ári qytaı tilinen keıingi halyq sany boıynsha eń kóp paıdalanatyn til.
Aǵylshyn tili brıtandyq jáne amerıkalyq bolyp eki túrge bólinedi. Brıtandyq Aǵylshyn tili óz ishinde shotlandıalyq, soltústik, batys, shyǵys, ońtústik dıalektilerge jikteledi. 7-11 ǵ-da anglo-sakson tilinde 4 dıalekt bolǵan: nartýmbrıalyq, mersıalyq, ýessek jáne kent. Aǵylshyn tiliniń basty erekshelikteri: a) fonetıka júıesinde dybystarynyń kópshiligi birese sozylyńqy, birese qysqa aıtylady. Osyǵan oraı, Aǵylshyn tilinde sóz maǵynasy birsydyrǵy ózgeriske túsýi múmkin; b) morfol. salasyndaǵy ózgeshelik: syn esim men san esimniń barlyq jalǵaýlary, ıaǵnı septikteri, sondaı-aq, zat esim men etistik affıksteriniń kóbi bul kúnde tarıhı ózgeristerge túsken. Soǵan oraı, Aǵylshyn tilinde sóz ben sózdi baılanystyratyn predlogtar, artıklder, sondaı-aq kómekshi etistik sıaqty jańa tulǵalar, formalar (morfemalar) paıda bolǵan. Aǵylshyn tiliniń jazý erejeleri men sózderdiń aıtylýynda aıyrmashylyqtar bar. Orfografıalyq erejeler boıynsha burynǵy jáne qazirgi aǵylshyn tilindegi dybystardyń ózgeristeri jazýda qatań saqtalady.
Amerıkalyq jáne Brıtandyq aǵylshyn tilderiniń keıbir aıyrmashylyqtary: