InfoHub Logo

                                                  

1.3

Sózder men sóz tirkesterin paıdalanyp, qarsylyqty baǵynyńqy-

ly sabaqtas qurmalas sóılemder qurastyryńdar.

 

     Qys, qar jaýmaý, erte, keshigip kelý.

 

 

 

2.3

Salalas   quramalas  sóılemniń  túrin  anyqtańdar.

Dalada  jel  soǵyp  tur, ári  sirkirep   jańbar  jaýyp  tur.

Kúz keldi  de, kún  sýyta  bastady.

 

 

3.3

Berilgen jalqy  esimdi  bir  baǵanaǵa  jalpy  esimdi  ekinshi  baǵanaǵa  jazyńdar.

 Asan, Aqtaý, Shyń-kitap, Qulager, qala, ózen, kól  

 

 

4.3

Berilgen jaı sóılemderdiń túrlerin aıtylýyna qaraı anyqtańdar.

Bizdiń  otbasymyz úlken.

Sen  óz  otbasyńmen  demalasyń ba?

Áset, áke-shesheńdi  shaqyr.

Otbasymyz  aman bolsyn!

 

 

5.3

Shartty  baǵynyńqyly sabaqtas qurmalas sóılemge  mysal  keltirińder.

 

 

6.3

Syn  esimniń  jurnaqtaryn  belgileńder.

Qysqy, jazǵy, kúzgi, sýsyz, álsiz, oblystyq

 

 

 

7.3

Berilgen sóılemnen ústeýdi taýyp, túrin anyqtańdar.

Erinshektiń erteńi bitpes.

 

8.3

Syn  esimderden  salystyrmaly  shyraı  jasańdar.

Dóńgelek, qysqa, bıik, jaqyn, kúshti, tómen, jýas

 

 

9.3

Oılaý  etistigin  ótken  shaqqa  qoıyp, jekeshe túrde  jikteńder.

 

 

 

                                                      10.3

Sebep baǵynyńqyly  sabaqtas quramalas  sóılemge  sıntaksıstik  taldaý  jasańdar.

Kún  jyly  bolǵandyqtan, biz  serýenge  shyqtyq.

 

 

11.3

Mezgil   baǵynyńqyly   sabaqtas  qurmalas  sóılemdi  aıaqtańdar.

      Orta mektepti bitirgen soń, ...   ...  .

 

 

12.3

Salalas  qurmalas  sóılemniń  túrin  anyqtańdar.

Bıyl  shóp  qalyń  shyqty, óıtkeni  jańbyr  kóp  jaýdy.

 

 

13.3

Talǵaýly  salalas qurmalas sóılemge  mysal  keltirińder.

 

 

14.3

Yńǵaılas  salalas  qurmalas  sóılemge  mysal  keltirińder.

 

 

15.3

Kezektes  qurmalas  sóılemdi  aıaqtańdar.

Men mektepke keıde avtobýspen baramyn,keıde  ...  ...  .

 

 

16.3

Qarsylyqty  salalas  qurmalas  sóılemge  sıntaksıstik  taldaý  jasańdar.

Onyń  daýsy  jaqsy, biraq   án  aıtýdy  jaqtyrmaıdy.

 

 

17.3

Tómende berilgen shylaýlardy qatystyryp, sóılem qurastyryńdar.

Da, qaraı, úshin, jáne

 

 

18.3

 Berilgen sóılemderden odaǵaıdy taýyp, túrin anyqtańdar.

Aýhaý – aýhaý dep keshki tymyq dalany basyna kóterdi. 

Alaqaı, erteń aǵam áskerden keletin boldy!

 

19.3

Qımyl-syn  baǵynyńqyly  sabaqtas  qurmalas  sóılemdi  taýyp  kóshirip jazyńdar.

Birlik  bolmaı, tirlik  bolmas.

Ol  birdeńe  aıtqysy  kelgendeı   bolyp, qolyn  kóterdi.

Eki  qoly  dirildep,Ospan  ishke  kerdi.

 

 

20.3

Tómende berilgen esimdikterdiń túrin anyqtańdar.

Men, sen, siz, ol

 

 

 

 

 

 

 

21.3

Myna  sóılem  sabaqtas  qurmalas  sóılemniń  qaı  túrine  jatatynyn   anyqtańdar.

     Jańa ǵana talyp qalǵandaı, Ábish eshbir belgi bermeı sulq jatyr.

 

 

 

 

22.3

Sóılemderden  túsindirmeli  salalas  qurmalasty  tabyńdar.

Tumannyń  qalyńdyǵy  sonsha, túk  te  kórinbeıdi.

Men  mektepke   aptysyna  bes  kún  baramyn.

 

 

 

23.3

Salalas qurmalas sóılemniń jalǵaýlyqty,jalǵaýlyqsyz  túrin  ajyratyńdar.

Kóz-qorqaq, qol – batyr.

Bıyl  jaılaýda  boldym   jáne  aýyldaǵy  aǵalarymnyń  úıine  bardym.

 

 

24.3

Kóp núkteniń ornyna san esimdi qoıyp jazyńdar.

... ala bolsa aýyzdaǵy keter,

... túgel bolsa tóbedegi keler.

 

25.3

Berilgen  sóılemderdi  jalǵastyryp, maqsat  baǵynyńqyly  sabaqtas  qurmalas  sóılemder  qurańdar.

Qystygúni  adamdar  tońyp  qalmaý  úshin, ...........

Biz  balalarmen  birge  báısheshek  termek  bolyp,..................

 

 

1.3

Qarsylyqty  salalas  qurmalas  sóılemge  sıntaksıstik  taldaý  jasańdar.

 

Men  úndemedim, biraq  óz  pikirimde  qaldym.

 

 

 

 

2.3

Salalas  qurmalas  sóılemniń   túrin  anyqtańdar.

Olar  tómen  túsip  edi, jol  ekige  bólindi. Maǵan  oıynshyq   berdi, aǵama  dop  berdi.

 

 

 

 

3.3

Jalqy  esimdi  bir  baǵanaǵa, jalpy  esimdi  ekinshi  baǵanaǵa  jazyńdar.

 

Almaty, Ertis, «Abaı  joly» romany, kitap, kisi, shóp

 

 

 

 

4.3

Berilgen  jaı  sóılemderdiń aıtylýyna   qaraı  túrlerin anyqtańdar.

Kún  jańa  ǵana  shyǵa  bastady.

Keshe  sen  kitaphanaǵa  bardyń ba?

Asan  erteń  mektepke   barasyń.

Gúldeı  ber, týǵan jerim!

 

 

 

5.3

Berilgen shartty baǵynyńqyly sabaqas qurmalas sóılemdi basyńqydan baǵynyńqyǵa qaratyp qoıylatyn suraýdy jaqsha ishinde kórsetińder.

Sen kelseń, kınoǵa barar edik.

Kún ashyq bolsa, oqýshylar ólkelik murajaıǵa barady.

Oqýshylar túgel jınalmasa, muǵalim sabaq bastamaıdy.

 

 

 

6.3

Berilgen syn  esimderdiń  jurnaqtaryn  belgileńder.

 

Kúshti, qarly, dámdi, aınadaı, aýdandyq, tuzsyz

 

 

 

 

7.3

Berilgen sóılemnen ústeýdi taýyp, túrin anyqtańdar.

Búgingi isti erteńge qaldyrma!

 

8.3

Tómendegi syn  esimderden   salystyrmaly  shyraı  jasańdar.

 

Qysqa, alasa, tar, keń, ádemi, úlken, sary

 

 

 

9.3

Berilgen   etistikti  ótken  shaqqa  qoıyp, jikteńder.

 

Bilý

 

 

 

 

10.3

Eki jaı sóılemnen sebep baǵynyńqy sabaqtas qurmalas sóılem qurańdar.

Aǵasy kelgen. Asan da kelip qalar.

 

 

 

 

 

 

 

11.3

Kóp núkteniń ornyna mezgil baǵynyńqyly sabaqtas qurmalas sóılemniń qosymshasyn qoıyńdar.

Men teledıdar qara..., daýsyn qatty shyǵarmaımyn.

 

 

 

 

12.3

Tómende berilgen salalas  qurmalas  sóılemniń  túrin  anyqtańdar.

 

Men  ol  kúni  kelmedim, sebebi  kólik  joq  edi.

 

 

 

 

13.3

Talǵaýly salalas qurmalas  sóılemge  mysal  keltirińder.

 

 

 

 

 

 

14.3

Yńǵaılas salalas qurmalas  sóılemge  mysal  keltirińder.

 

 

 

 

 

 

15.3

Tómende berilgen sóz tirkesterinen kezektes salalas qurmalas sóılem

qurastyryńdar.

Erte zamandarda paıda bolǵan, mýzykany zertteý, teorıalyq oı pikirler, ár túrli halyqtardyń, keń óris aldy, án ónerin zertteý 

 

 

 

16.3

Qarsylyqty  salalas  qurmalas  sóılemge  sıntaksıstik  taldaý  jasańdar.

 

Men  úndemedim, biraq  óz  pikirimde  qaldym.

 

 

 

 

17.3

Berilgen sóılemnen shylaýdy tabyńdar.

Búgin memlekettik emtıhandy jaqsy tapsyrý úshin tańerteń erte oıanyp, kitapty bir oqyp shyqtym.

 

 

 

 

18.3

Berilgen sóılemnen odaǵaıdy tabyńdar.

Pah, myqty eken – aý mynaý palýan!

 

 

 

 

 

19.3

Tómende berilgen qımyl - syn baǵynyńqyly sabaqtas qurmalas sóılemge suraq qoıyńdar jáne maǵynasyn túsindirińder.

Jurt súısinetindeı etip, ol án saldy.

 

 

 

 

20.3

Berilgen sózder esimdiktiń qaı túrine  jatady?

 

Barlyq, bári, barsha, búkil 

 

 

 

 

21.3

Tómende berilgen sabaqtas qurmalas sóılemniń túrlerin anyqtańdar.

Baqshanyń kólemi úlken bolǵanmen, ósimdik sırek shyqty.

Astyqty kóp bersek, Otanymyz baı bolady.

Jyly kıinse, adam tońbaıdy.

 

 

 

22.3

Berilgen sóılemderdiń qaısysy túsindirmeli salalas qurmalas sóılem ekenin ajyratyńdar.

Ózińe qaraı dos tańda: teń teńimen jarasady.

Adamdy eki nárse qartaıtpaıdy: biri jaqsy minez, ekinshisi jaqsy sóz.

 Aq bolsań, qaraǵa jýyma: aqqa tez qara juǵady.

Bizden burynǵylar aıtypty: bir tórge eki tóre syımaıdy.

 

23.3

Salalas qurmalas sóılemniń jalǵaýlyqty, jalǵaýlyqsyz  túrin  ajyratyńdar.

Bıyl  qys  sýyq  boldy, biraq  qar  az  jaýdy.

Bas  bolý  ońaı, bastamaq  qıyn.

 

 

 

24.3

Berilgen sóılemnen san esimderdi tabyńdar

Birinshi baılyq – densaýdyq.

 

 

 

 

 

25.3

Maqsat baǵynyńqyly sabaqtas qurmalas sóılemge sıntaksıstik taldaý jasańdar.

Biz oqý úshin, Almatyǵa alystan keldik.

 

 

 

 

---