InfoHub Logo

Erte zamanda Álip degen han bolypty. Onyń jalǵyz uly bolypty. Uly sıyqsyz, aqylsyz, jigersiz bolǵan eken. Han balasynyn mundaı bolǵanyna qatty qaıǵylanady. Kózim jumylsa myna jaman ul, mırasqorym bola almas, altyn taq, qısapsyz mal-múlik bireýdiń jemi bolar dep oılaıdy. Han ýázirleri men eldin ıgi jaqsylaryn jınap aqyldasady. Olar hanǵa:

          —Balańyzǵa elden tańdap aqyldy qyz alyp berip, odan nemere súıseńiz, mırasqoryńyz sol bolar, desedi. Han búkil elden qyz tańdap, ózine laıyqty kelin bolar adam tappaıdy. Han bir kúni elindegi ataqty sýretshini shaqyryp alady da:

         — Álemdegi jandy, jansyz nárseniń sýretin kórkem etip syz,-deıdi. Sýretshi birneshe aı boıy uıky-kúlki kórmeı ónerin tóge otyryp, sýretterdi salyp bitedi. Han syzylǵan sýretterdi úlken shatqaldyn aýzyna jaıǵyzyp qoıady. El jaılaýdan etekke túskende osy shatqalmen túsedi eken. Shatqaldan shubyryp kósh túsip jatady. El sýretti kórip qaıran qalady. Ony qatty tamashalaıdy. Sýrettiń qasynda halyqtyń sýretti qalaı tamashalaǵanyn baqylap otyratyn hannyń arnaýly adamdary turady.Sýretten eshbir adam min tappaıdy. Han baqylaýshylaryna sýretten min tapqan adamdy belgilep   ákelýdi  tapsyrady.

         Kóshtiń   eń sońynda kók  ógizge kúrkesin  artyp, ógizdi  ózi   jetelep, qyzyna ógizdi aıdatyp, músápir shal keledi. Shaldyń qyzy asa kórikti eken. Ol sýretti  tamashalap turady da:

         – Qansha ónerin  salsa da,

         Qabylandy qalaı umytqan.

         Kóp tolǵanyp syzsa da,

         Aıdy   qalaı umytqan.- deıdi de júre beredi.

Bul jaıdy baqylaýshylar hanǵa kelip aıtady. Han oılanyp qalady. Qyzdy balasyna aıttyraıyn dese, ol tómeńgi násildiń adamy. Aıttyrmaıyn dese, elden aqyldy qyz tabylmaıdy. Han ýázirleri men ıgi jaqsylaryna aqyldasyp, ózi baryp qyzdy kórip, synamaqshy bolady.

Han kúrkege kelgende, qyz tezek terip ketipti de, kúrkede shal ǵana otyr eken. Han shalǵa ámir únmen:

         — Men erten qaıtyp kelemin. Kók ógizdiń sútimen qatyq uıytyp qoı. Eger oryndamasań   basyńdy alamyn, – deıdi. Qyzy  tezekten   kelgende   shal qatty muńaıyp, ahylap-úhileı beredi. Qyz ákesiniń   moınyna oralyp nege muńaıǵanyn suraıdy. Shal bolǵan oqıǵany baıandaıdy. Qyz sál oılanyp turady da:

         — Áke, qamyqpa,  hanǵa jaýabyn  men bereıin. Erteń kúrkeniń   syrtyna han   kelgende,   oranyp kúrkede otyryp al, – deıdi.

         Erteńinde han  kelip,    attan    túskeli     jatqanda kúrkeden  qyz shyǵyp:

         — Mártebeli    taqsyr, búgin bizdiń kúrkege adam enbeıtin   kún, – deıdi.

         — Kirýge nege bolmaıdy ?– deıdi   han.

         — Taqsyr, ákem jańa ǵana bosanyp, qol-aıaǵyn baýyryna alyp edi.  Sondyqtan kirýge bolmaıdy.

         — O zamanda  bu zaman,   erkek adam bala tabýshy ma edi? Ákeńdeı   adamdy nege mazaq   etesiń  balam?

         — O  zamanda bu zaman, erkek bala tappasa, ógizden sút   shyqkanyn qaıdankórdińiz?-deıdi. Han sózden jeńilip ketip qalady. Erteńinde han kisi jiberip shaldy  shaqyrtyp  alyp:

         — Maǵan erteńgedeıin kúlden shider túıip ákel, eger oryndamasań basyń alynady, – deıdi. Shal kúrkesine kelip han jarlyǵyn aıtady. Qyz ákesine qıaq julyp ákeledi de shider túıdiredi.  Ony temirdiń ústine  salyp órteıdi   de;

         — Osy kúıinde buzbaı hanǵa berip – «túıýin   men túıdim, al endi buzbaı qoldaný sizden» deńiz de júre  berińiz, – deıdi  qyz kúl    shiderdi ákesiniń qolyna  berip.

         Shal hanǵa  kelip  qyzynyń  aıtqanyn isteıdi.

         Xan shalǵa:

         — Maǵan erteń erte kel. Kelgende atpen de kelme, jaıaý da kelme, maǵan kelgende úıge de kirme, dalaǵa da turma. Eger bul sharttardyń biri oryndalmasa, basyń alynady, – deıdi. Shal han jarlyǵyn qyzyna aıtady. Qyz sál oılanyp otyrady da ákesine:

         — Túnde hannyń qorasyna kirip bir serkesin ustap ákel de erteń sony minip bar. Sonda jaıaý da emes, atpen de emes  bolǵanyń.

         Barǵanda han úıiniń týyrlyǵy men shıiniń arasyna kirip hanǵa tildes. Sonda úıge de kirmeı, dalaǵa da turmaı sóıleskeniń, – deıdi. Shal qyzynyń osy aqylyn buljytpaı oryndaıdy.

         Han synamaq úshin berilgen úsh shartty da múdirmeı oryndaýǵa aıla tapqan qyz ekenin biledi de,  qyzdy  balasyna  aıttyrady.

         Ulan-asyr toı jasap, kelin túsiredi. Han kelininiń burynǵy atyn ózgertip Aqqaıshy qoıady. Onysy qaıshydan ótkir degen maǵynada eken. Han bir kúni   ulyn shaqyryp   alady da:

         — Jylqyǵa baryp eki basty  at minip kel,–deıdi. At erttetip ketkeli  jatqanda kúıeýine Aqqaıshy:

         — Qaıda  barasyń? – deıdi. Kúıeýi   ákesiniń  ámirin oryndaý úshin jylqyǵa baryp,  eki basty at izdeıtinin  aıtady. 

         Aqqaıshy kúıeýine:

         — Saǵan eki basy bar at tabylmaıdy. Sol úshin jylqyshylarmen sóıles te búgin týady degen bıeni   ustatyp  erttet. Aıylyn shabynan qatty tartyp, mine shaýyp ákeńniń esiginiń  aldyna kel de:

         —Áke eki basty at minip  keldim dep aıqaı sal, – deıdi.

         Jigit kelinsheginiń aıtqanyn isteıdi. Jigit býaz bıeni minip shaýyp kelse, bıeniń artynan kulynnyń basy salaqtap shyǵyp tur eken. Han balasyna:

         — Jaraıdy,  balam,  eki   basty atty   taýyp    minipsiń. Endi jylqyda úsh jıren at bar, sony baılamaı, matamaı óriste jarat, jeti kúnnen son baryp kóremin, – deıdi. Jigit jylqyǵa kelip úsh jıren atty qýady da júredi. At jaramaıdy, jigit sharshap jalyǵady. Ol bul jaıdy kelinshegine aıtady.

         Aqqaıshy han ámirin  estigen soń kúıeýine:

         — Úsh jıren atty jylqyshylarǵa ustatyp al da, tilin jibekpen  býyp   qoıa ber, – deıdi. Han jeti  kún  ótken  son jylqyǵa kelse, úsh jıren at qanshyrdaı qatyp ólýge aınalǵan. Han    jylqydan úsh besti   asaý  ustatyp ákeledi  de balasyna:

         — Ana úsh asaýdy  búgin jibermeı baǵyp qon!–dep bir qulash    qaıys beredi. Jigit jalǵyz qulash qaıyspen úsh asaýdy qalaı  mataryn  bilmeıdi. Oǵan  Aqqaıshy  kelip:

         —Úsheýiniń de tuıaǵynan teskizip, tuıaǵynan tizip qoı,–deıdi.     Jigit kelinsheginiń aıtqanyn isteıdi. Aqqaıshy hannyń kúıeýine bergen ámirin ózin synaý  úshin berip otyrǵandyǵyn biledi  de, bergen ámiriniń bárin múdirmeı oryndaý aqylyn aıta beredi. Jyljyp jyldar ótedi. Aqqaıshynyń danyshpandyǵy búkil elge aıan bolady. Kúnderde bir kún Álip hannyń elin basqa bir hannyń qalyn qoly kelip jaýlap alady. Han qolǵa túsip sol elge tutqyn bolyp ketedi. Bir kúni han Álipti aldyna aldyrtyp:

         — Elińdi túgel bizge qaratasyń ba, joq basyńdy alaıyn ba?–deıdi.

         —Meniń  elim endi ásker barmaı-aq sizge qaraıdy. Men hat jazyp bereıin, túgel   kóshirip kelsin, kóp kisiniń keregi joq, úsh-aq kisi jiberińiz, – deıdi. Álip sózine han senedi de, úsh kisi elshi jibermek bolady. Álip han óziniń bas ýázirine mynandaı hat jazady. «Men bul elde jyrǵaýly  turmystamyn. Astyma tósegenim qara torǵyn, ústime jamylǵanym kók  torǵyn, artymnan on kisi  súıep júredi. Hannyń maǵan bergen enshisine esep jetpeıdi. Sondyqtan osy elge baǵynyńdar. Eldi túgel kóshirińder.  Saraıdyń aldyna ekken úsh terektiń birin myna úsh kisi barysymen kesip otqa jaǵyńdar. Endi birin jolda jaǵyńdar, úshinshisin meniń kózime kórsetińder. Kóshkende maldyń múıizdisin aldyna  júrgizińder.

         Úsh elshi Álip hannyń eline jetip, bas ýázirge hatty beredi. Hatty oqyǵanda Álip hannyń báıbishesi, balasy, ýázirleri qýanady. Tek Aqqaıshy ýaıymdaıdy. Ol hannyń báıbishesin, ýázirlerin, eldiń ıgi jaqsylaryn bir jerge jasyryn jıǵyzady  da hannyń jazǵan  hatyn sheshedi.

         — Astyma tósegenim qara torǵyn degeni – tóseneri joq, qara jerde jatqany, ústime jamylǵanym kók torǵyn degeni – ústinde kók aspannan ózge dáneme joq, jalanash jatqany. Artymnan on kisi súıep júredi degeni – eki qolyn artyna qaıyryp baılap qoıǵandyqtan on saýsaǵyn aıtqany. Hannyń bergen enshisinde qısap joq degeni, ústin bıt basqany. Saraıdyń aldynda úsh terek degeni, myna kelip otyrǵan úsh kisi. Birin bara kesip otqa jaq, degeni onyń birin bara óltir, birin jolda jaq degeni, endi birin jolda óltir, birin kózime kórset degeni úshinshisin tiri ákel degeni. Eldi kóshir degeni, ásker jınap ákel degeni. Múıizdi maldy aldyna aıda degeni, qarý-jaraǵy saı áskerdi aldyna júrgiz degeni, – deıdi.

         Álip hannyń ýázirleri Aqqaıshynyń aqylymen ásker jınap, Aqqaıshyǵa bastatady. Ásker jaı-baraqat jatqan han eline tutqıyldan shabýyl jasap basyp alady.

         Álip handy tutqynnan bosatyp yrǵap-jyrǵap eline keledi. Álip han eline kelip, otyz kún oıyn qyryq kún toıyn istep, elin jınap, jurt aldynda Aqqaıshyǵa taǵyn beredi.

---