InfoHub Logo

Bir jarly shal bolypty. Onyń bir ul, bir qyzy bolypty. Uly men qyzy on jeti-on segiz jasqa kelgende shaldyń kempiri qaıtys bolypty. Kempiri qaıtys bolǵan shal qolyńdaǵy birli-jarym iri qarasy men jıyrma shaqty usaǵyn berip, ózi sıaqty bir kedeıdiń jalǵyz qyzyna balasyn úılendiripti. Shaldyń kelini asqan sulý bolypty. Úılengen soń kóp keshikpeı shaldyń uly qaıtys bolypty da kelini jesir qalypty. Shal kelini men qyzyn asyrap otyra beripti. Kelini basqaǵa turmysqa shyqpapty.

Kúnderde bir kún shaldyń úıine úsh kisi kelip qonady. Onyń biri qarapaıym kıim kıip, el arasyna seıilge shyǵyp júrgen basqa bir eldiń hany eken. Onyń kózi shaldyń sulý kelinine túsedi  de:

— Myna kelinińe quda túskim keledi, qalyńdy mol bereıin, maǵan ber, – dep shalǵa qolqa salady. Sonda shaldyń kelini:

— Men atama ul ornyna ul, qyz ornyna qyz bolyp otyrmyn. Maǵan úılenem deseń, maldyń keregi joq, atam men qaıyn sińilim úsheýimizdi asyrap osy úıde turasyń, áıtpese men saǵan tımeımin, – deıdi. Aqyry han úılenip, shaldyń úıinde úsh aı turady. Shaldyń kelini júkti bolady. Bir kúni han kelinshekke:

— Men elimnen shyqqaly kóp ýaqyt boldy. Elime baryp qaıtyp oralaıyn. Eger men keshigip kelmeı qalsam, ishińdegi bala meıli ul, meıli qyz bolsyn myna júzikti ber, – dep óziniń aty jazylǵan júzikti beredi de, han eline qaıtyp   ketedi.

Han qaıtyp oralmaıdy. Kelinshek bosanyp ul tabady. Balanyń atyn Tólepbergen qoıady. Aı artynan aı, jyl artynan jyl jyljyp óte beredi. Tólepbergen on alty jasqa tolady. Batyr tulǵaly, sheshesi sıaqty asqan kórkem bolyp óse beredi. Kúnderde bir kún as bergen úlken toı bolady. Basqa elden de júırik at, ataqty balýandar keledi. Tólepbergenniń óz elinde túıe balýan degen balýany bar eken. Ol barlyq balýandy jyǵyp eń aqyrynda Tólepbergenmen kúresedi. Tólepbergen ony úıirip, asyqsha atqanda qabyrǵasy kúırep, aıaǵy synypty. Ábden masqara bolyp, baladan jyǵylyp mertikken balýan:

— Maǵan jasaǵan kúshińdi kórsetip, baıaǵyda tastap ketken ákeńdi nege taýyp almaısyń, – depti. Tólepbergen úıge kelip, ákesi men sheshesine, – ákemdi taýyp alamyn, qaıda ekenin aıtyńdar, – dep bolmaǵan soń, altyn júzikti qolyna berip qoıa beripti.

Tólepbergen aıdan aı ótip, sharshap-shaldyǵyp kelip, ıen daladaǵy úlken qorǵany bar qalyń beıitterdiń arasyna kelip túnepti. Túnde qorǵannyń bir shetine bir top adam keledi de, bir nárseni tez kómip ketip qalady. Tólepbergen kómgen nárseni aqtaryp kórse, altyn sandyq eken. Sandyqtyń ishin ashsa, óne boıy qan-qan sulý qyz jatyr. Sandyqqa qosa salǵan toǵyz altyn aqsha, bir ýys tuz. Qyzdyń shala jany bar.

Tólepbergen qyzdy sý jaǵasyna kóterip kelip, qanyn jýyp-shaıyp, sý jutqyzdy. Qyzǵa es kirip:

— Men seni muratyńa jetkizemin. Men qashanda sendikpin. Biraq ekeýimiz qosylatyn ýaqytymyz keıin. Sen oǵan deıin meniń aty-jónimdi surama. Al seniń aty-jónińdi men suraımyn. Myna toǵyz altyn aqshamen meni emdetip jaz, – deıdi. Tólepbergen qyzdyn toǵyz jerden naıza tıgen jaraly ekenin ańǵarady. Qyz basyn kóterip otyrady da hat jazady. Ol Tólepbergenge:

— Otyz shaqyrym jerde qala bar. Qalaǵa enseń tórtburysh úıde aqsaqaldy shal otyrady. Osy hatty soǵan berseń ol erip keledi, – deıdi. Tólepbergen shalǵa hatty berip, ertip keledi. Shal Tólepbergen men qyzdy úıine ákelip, qyzdy emdeıdi. Qyz ábden saýyǵady.

Tólepbergen toǵyz altyn aqshany tamaqqa satyp taýysady. Aqsha taýsylǵan soń jigit taryǵady. Qyz hat jazady da:

— Osy hatty eshkimge kórsetpeı qalanyń ortasynda, esiginiń aldynda kisiniń basy ilýli turǵan altyn saraıǵa enseń, aqsaqaldy shal otyrady. Hatty soǵan berseń maǵan altyn aqsha beredi, – deıdi. Tólepbergen hatty berip, myń som aqshany alyp keledi. Bir kúni   Tólepbergen renjip:

— Men bosqa áýrelenip jolymnan qaldym,–deıdi qyzǵa. Qyz taǵy hat jazyp baǵanaǵy myń aqsha bergen shalǵa osy hatty berseń, patshalyq kıim beredi. Ony kımeı maǵan kel, — deıdi. Tólepbergen ony da alyp keledi. Qyz Tólepbergenniń qolyna jıyrma bes altyn aqsha ustatyp:

—Qalanyń eń aıaǵynda arǵymaq satatyn bazar bar. Soǵan barsań eń birinshi arǵymaq 25 altyn aqsha. Sonan óziń tańdaǵan bir arǵymaq satyp ákel, – deıdi. Tólepbergen arǵymaq satyp ákeledi.

Qyz Tólepbergenge patsha kıimin kıgizip, arǵymaqqa mingizedi de:

— Qalany aralasań at oıyny bolyp jatady. Sol jerde eki patshaǵa kezdesesiń. Ol seni kórgen soń qonaqqa shaqyrady. Túnde qonbaı qaıtyp kel. Olardyń esiginiń aldynda altyn dingek bar. Atyńdy dingekke baılamaı bos qoı. Qaıtaryńda úıge qonaqqa shaqyr. Syryńdy aıtpa, – deıdi.

Tólepbergen at oıyny bolyp jatqan jerden eki patshaǵa kezigedi. Olar Tólepbergendi qonaq qylady. Tólepbergen olardy qonaqqa shaqyrady. Tólepbergen tańerten qyzǵa kelip olardy qonaqqa shaqyrǵandyǵyn aıtady:

— Men eki patshany seniń aıtýyń boıynsha shaqyrdym. Myna kedeı shaldyń tórt burysh tamyna qalaı kútemiz, nemen syılaımyz, – deıdi. Qyz taǵy hat jazyp Tólepbergendi baıaǵy myń altyn aqsha bergen shalǵa jumsaıdy. Shal qyryq dıý ertip keledi de, kózdi ashyp-jumǵansha qyryq bólmeli saraı saldyrady. Birinen-birin alasa etip, ortasyna úsh altyn taq ornatady. Alýan túrli-tátti taǵamdar ázirleıdi. Keshke eki patsha keledi. Tólepbergen men qyz olardy qarsy alyp kútedi.

Saraıdyń tóńiregindegi bıik taqqa Tólepbergen otyrady. Onan sońǵy eki taqqa eki patsha otyrady. Qyryq dıý olarǵa qyzmet etedi. Án, kúı tartylyp, qyzý dýman bolady. Tólepbergen men qyz eki patshany jibermeı qondyrady. Tólepbergen uıyqtap jatsa bireý kelip oıatady. Qarasa óziniń joldas qyzy. Qyz Tólepbergenge qyryq dıýǵa eki patshany óltirtkendigin aıtady.

— Beıýaz adamdy nege óltirttiń, men senimen dos bolmaımyn, – deıdi Tólepbergen qyzǵa. Sonda qyz:

— Olardyń maǵan istegen zulymdyǵyn keıin aıtamyn. Óz istegenderin aldyna keltirdim. Endi uıyqtaı ber, – dep ketip qalady.    Tańerteń Tólepbergen oıansa saraıda qyz joq, ózi úlken darıanyń jaǵasynda jalǵyz jatyr. Ol óz isine qapalanady da jardan qarǵyp sýǵa túsip ketedi. Ony aǵyp bara jatqan jerinen bireý ilip alady. Qarasa baıaǵy qyz, ústinde patshalyq kıim.

Qyz Tólepbergenge syryn aıtady.

— Men Álim degen patshanyń jalǵyz qyzy edim. Atym Aıgúl, ákem óldi de, men onyń ornyna patsha boldym. Ákemniń eki ýáziri bar edi. Olar qyz patsha bola almaıdy, – dep menimen baqtalastyq jasady. Olar men uıyqtap jatqanda naızalady da, sandyqqa salyp kómdi. Men saǵan túsimde ǵashyq boldym. Túsimdi bir tús jorýshyǵa jorytqanymda: — Senimen ólip kórge túskende jolyǵasyń, – dep edi. Onyn jorýy dál keldi. Baǵanaǵy óltirgen eki patsha sol eki ýázir. Alǵashqy meni emdegen aqsaqaldy shal ákemniń dosy – ǵalym adam. Al myń aqsha bergen ákemniń sharýashylyq bastyǵy. Al qyryq dıý ákemniń periden ákelgen qyryq jigiti. Olar qus bolyp aspanǵa da ushady. Seniń ákeńniń patsha ekendigin seniń sony izdep shyqqandyǵyńdy aqsaqaldy ǵalym oımen taýyp maǵan aıtty. Seniń dalada jalǵyz qalǵandyǵyń meniń taqqa otyrýym. Endi meniń ornyma patsha bol. Ákeńdi perige minip izdeıin, – depti qyz. Tólepbergen:

— Ákemdi óz zeınetimmen izdep tabamyn, – dep qyzdyń aıtqanyna kónbepti. Tólepbergen kónbegen soń, qyz Tólelbergenge altyn aqsha berip, arǵymaq mingizip, ákeńdi tapqan son, maǵan qaıta oral, – dep qoıa beredi. Tólepbergen aıdan aı ótkende bir qalaǵa kelip, saýdager bolyp, dúken ashypty. Onyń turpattylyǵyna qala halqy qaıran qalypty. Bir kúni úlde men búldege bólengen úsh qyz kelip, Tólepbergendi qonaqqa shaqyrypty. Tólepbergen úsh qyzdyń saraıynda tamaq iship otyrǵanda eki músápir adam kelipti. Olar tamaq iship bolǵan soń ketip qalady. Tólepbergen úsh qyzdyń saraıyna túneıdi.

Erteńinde sol qalanyń patshasy Tólepbergendi shaqyryp alyp túnde qaıda bolǵandyǵyn suraıdy. Tólepbergen bolǵan oqıǵany aıtypty. Tólepbergen qonaq bolǵan úsh qyz sol patshanyń qyzdary eken. Tólepbergen qonaq bolyp otyrǵanda kelgen músápir bolyp barǵan patsha men ýáziri  eken.

Patsha ámir etip úsh qyzdy da, Tólepbergendi de darǵa asyp óltirmek bolady. Darǵa asqaly jatqanda, Tólepbergen qolyndaǵy patshanyń aty bar júzikti patshanyń aldyna laqtyryp:

— Ákemdi izdep júrgen jetim edim. Osyny kezikse, ákeme tabys et. Meniń ólgendigimdi aıt, – depti.

Patsha júzikti kóre  salyp Tólepbergendi qushaqtaı alypty. Bul patsha Tólepbergenniń baıaǵydaǵy ákesi eken.

Sóıtip Tólepberten úsh qyzdy ólimnen aman alyp qalypty. Tólepbergen ákesiniń ornyna patsha bolyp turǵan kezinde, eline basqa bir eldiń patshasy jaýlyq jasapty. Soǵysta Tólepbergen ózi shyǵyp, jaýlyqka kelgen eldiń patshasyn jekpe-jekke shaqyrypty. Ol da taıynbaıtyn er eken, jekpe-jekke shyǵypty. Ekeýi úsh kún boıy alysyp, birin-biri jeńe almapty. Sóıtip júrgende jaýlyqqa kelgen eldiń patshasynyń betindegi perdesi túsip ketipti. Ol baıaǵy Aıgúl patsha eken. Ekeýi birin-biri tanyp, qushaqtasyp qosylypty. Eki patsha Tólepbergenniń uly ákesi  men sheshesin, ápkesin izdep taýyp, muratyna jetipti.

---