InfoHub Logo

Bizdiń aýyl Aqsaıdyń qaq basynda,
Kúmis júgen sýdyrar at basynda...

(Qazaq aýylynyń óleńi)

Kóksaıdyń boıýýn etektep
Men konoıýn, Bekbekeı.
Qara maqmal tonýńa
Jen boloıýn, Bekbekeı...

(Qyrǵyz aıylynyń yry)

1

Bizdiń aýyldy Aqsaı deıdi. Al el aýzynda Aqsaımen qatar Kóksaı da kóp atalady. «Aý, munyń Aqsaıy bizdiń aýyl bolǵanda, Kóksaıy qaı jaqta!» — deýshi edim ózime ózim.

Kóp uzamaı Kóksaıdy da kórdik.

Aısha meni erte oıatty. Soǵystyń úshinshi jylyna aıaq basyp bara jatqan kez. Qudaıǵa shúkir, bala bolsaq ta erte oıanýǵa úırengenbiz. Qansha aıtqanmen, tańǵy tátti uıqyny qıyp túregelý aýyr-aq.

— Tur, Barsqan, Qorǵanbaıdyń apasy keldi, — dedi Aısha.

«Qorǵanbaıdyń apasy» dep turǵany — Arzy. Al Aısha — meniń sheshem. Tek ákeı jastaıymnan onyń atyn atatyp úıretken.

Búginde Arzynyń úlken eki uly — Orha men Noha áskerde. Aısha Orha men Nohanyń atyn atamaıdy: «myrza aǵa», «shyraq» deıdi. Al olardyń inisi — Qorǵanbaı da qaınysy ǵoı, biraq onyń atyn ataı beredi de, Arzyny «Korǵanbaıdyń apasy»deıdi. Qorǵanbaıdyń menen eki jas úlkendigi bar.

— Úlken úıdiń kók esegin ákep baılap qoıdym,tura ǵoı, Barsqan.

«Úlken úıdiń esegi» — Ońǵarbaı atamnyń taıqary. Aty esek demeseń, attaı shabady. Ony bireýler jabaıy qulannyń tuqymynan eken desip te júrdi. Kók taıqar biz sıaqty bala-shaǵanyń taqymyna túse bermeıdi. Ońǵarbaı atam ony kóringenge mingizbeıdi.

— Daladan kók esektiń ishin tarta yshqynyp aqyrǵany estildi. Aısha asyqtyrdy:

— Áne, Qorǵanbaıdyń apasy da kelip kútip tur, bol, jyldam.

— Barsqan qaıda barady, a, apa? — dep qaryndasym men inim qyńqyldady.

— Qyrǵyz atanyń aýylyna barady.

Jaıshylyqta olarǵa kádirim joq, jaǵalasyp, talasyp ursysa beretin. Endi qazir ekeýi de meniń bedelimdi únsiz moıyndap, meni bir myna soǵys kezinde maıdanǵa attanyp, jaýdy jaıratyp oralatyn has batyrǵa balap turǵan sıaqty.Ekeýi de ezý tartyp, erbıisip, menen qysylǵandaı jalań aıaqtaryn qaıda qoıaryn bilmeı tur.

— Áı-ý, Aısha, boldyń ba? Qaıda álgi Barsqan? — dep syrttan Arzy apam daýystady.

Dalaǵa atyp shyqsam, Arzy apam júni jalbyraǵan, qarny salbyraǵan qara máshige minip tur eken. Aq polotnaı kımeshek, aq dáke kúndik salyp, kók doqaba qamzolyn kıipti. Aısha:

— Qorǵanbaıdyń apasy-aý, toıǵa baratyndaı kıinipsiń ǵoı, tegi, — dep kúldi.

— Kúnde baryp-kep júrgen jer emes, kópten kórmegen qyrǵyz qudalarǵa júdegenimizdi bildirmeı, syrtqy júnimdi qampaıtqanym ǵoı, túge.

— Qaıran Qorǵanbaıdyń apasy, syrlyaıaqtyń syry ketse de, syny ketpeıdi degen osy-aý, — dep Aısha meni kók esekke qoltyǵymnan kóterip bolyp edi, kónbeı ózim-aq qarǵyp mindim. Kók taıqar shydamsyzdana shyr aınaldy. Kolhoz bastyq Tasqoja ústinen túspeıtin aq boz aıǵyr taqymyma tıgendeı edáýir kóterilip qaldym. İnim men qaryndasym aýyzdary ańqaıyp dálizge shyǵyp qarap tur. Tańǵy yzǵardan jaq júnderi úrpıip, aýyzdarynan bý shyǵady.

— Áıda, úıge baryńdar! — dedim men kisimsip.

— Al joldaryń bolsyn! Domalaq áýlıeniń arýaǵy qoldasyn! — dedi Aısha.

— Aıtqanyń kelsin, — dedi Arzy apam.

Sodan aýyl syrtyndaǵy qara jolǵa túspek bolyp, Manas shoqysyn betke alyp júrip berdik.

Aqsaıdan salqyn samal seziledi. Aqbas arystan aýzyn ashqan kúıinde qatyp qalǵan tárizdi. Endi onyń sol aýzynan shyqqan dem de sap-salqyn. Taý ańǵary osyndaı. Al, aspan júzi jas náreste kózindeı jáýdir, kókjıegin ǵana kilegeı sharby bulttar tutyp tur. Shymshyqtar shyqylyqtap, qumyr qurqyldap qalypty. Úni tarǵyl-tarǵyl shyǵyp, qarǵa da qarqyldap qoıady, shubar kókek suńqyldaıdy.

Endi birde Aqsaı ańǵarynan samal emes, salqyn darıa kúlli aspan astyn tolqyndata ún-túnsiz shalqyp aǵyp, biz búkil úı-jaıymyzben, aýyl-aımaǵymyzben, qara jol, oı-qyrymyzben qosa sol kózge kórinbes qasıetti muhıtta áldeqaıda júzip bara jatqan sıaqtymyz. Aýany alaqanmen ýystap móldir bulaq sýyndaı simirýge bolatyn tárizdi-aý.

Artymyzdan aıqaı shyqqanǵa shoshyp qalyp, burylyp qarasaq Aısha eken.

— Áı-bý, Qorǵanbaıdyń apasy-aý, umytyp ketippin ǵoı. Qyrǵyz ataǵa aıta bar: Barsqanǵa Medethandy kórsetsin. Ótkende ne bolmady. Balalardyń jazyǵy ne. Birin-biri bilip júrsin, — dep Aısha kózine jas aldy.

— Qoı ári, balań jol júrip bara jatqanda, jylap jaman yrym qylma. Qoı, Aısha!

— Qoıdym, qoıdym, Qorǵanbaıdyń apasy, qoıdym.

Aısha artyna qaraı-qaraı úıge kaıtty. Sur shıneli onyń jotasyn búkireıtińkirep jiberedi-aq. Stansıada bir soldat poıyz júreıin dep turǵanda asyǵyp arzanǵa sata salǵan eken. Qazir Aıshanyń bir kıeri de sol. Átteń, Aıshanyń ústinen sur shıneli túser kún bar ma eken, dep armandaımyn.

Saı qabaǵyndaǵy az aýyl aýlaqtan úrkerdeı úrpıip kórinedi. Qara joldyń boıyndaǵy qyzyl ızen men buıra búrgenniń basynan boztorǵaı pyr-pyrlap ushyp, bizben biraz jerge deıin ilesip otyrdy.

Jol jaǵalaı seleý-seleý, túp-túp aqshı. Qarajol Shoqybas saıynyń basynan aınalyp ótken jerde jermen-jeksen bolyp zırat jatyr. İshine sıyrlar da kirip jaıylyp júr. Aınalasy qorshalmaǵan. Jer jetpegendeı týra túbinen taqap turyp egistik jyrtypty.

Arzy apam zırattyń tusynan ótip bara jatyp, aýzy kúbirlep qos alaqanymen betin sıpady.Onan soń maǵan burylyp:

— Zırattyń tusynan ótkende, «Qıamet-qaıym jaqyn» dep ót! — dedi.

— O ne degen? — dep suraımyn ańqaıyp. Arýaqtar qıamet-qaıymdy kútip zaryǵyp jatady deıdi. Jolaýshylar: «Qıamet-qaıym jaqyn» dep ótse, jaryqtyq arýaqtar qýanyp qalady deıdi. Al tiri adamdar zırat tusynan úndemeı ótse, arýaqtar qapalanyp qalady deıdi.

— Qıamet-qaıym degen ne ol?

— Aqyrzaman. Aqyrzaman bolǵanda o dúnıede adamdar bir-birimen tabysady. Ana balasymen, bala ákesimen...

Bu saǵynysh degende daýa bolsashy. Ólgen arýaqtar da jaqyndaryn saǵynyp jatady eken ǵoı.

Jol qatqaq. Shynynyń synyǵyndaı bop qabyrshaq muz kezdesedi. Marttyń ishi, naýryz bolsa da áli yzǵar bar. Osy taıaýda ǵana altyn kúrek jeli soǵyp, qalǵan-qutqan úrindi qardy sypyryp-sıyryp áketip, saı-saıda gúrildep qyzyl sý júrgen. Endi sý tartylyp, kók qyltıdy. Báısheshek jumyrtqa jaryp shyqqan balapan qusap, jerdiń qabyrshaqtanǵan topyraǵyn tesip shyǵyp, shoq-shoq bolyp tunyp tur.

Ótkende apta boıy azynaı soqqan aq borandardyń azabyn kórgen shońaına, sıyrquıryq, shyrysh sıaqty boıshań ósken qýraı bir jambastap jatyp qalǵan. Túbinen balaqtap jańa tirshilik bastalyp, jasyl barqyt balaýsa bas kótergen.

Táńirtaý ári qary túrilmeı,tek bir ojar tik bet tastary ǵana jalań tóstenip, taǵy bir qysty qasqaıa shyǵaryp salyp tur. Jaǵrapıa muǵaliminiń aıtýynsha, bizdiń bul taýymyz júz mıllıon jyldan astam jasapty. Munyń jasyna qaraǵanda bir adamnyń ǵumyry tozań sıaqty. Mine, men, mysaly, on úshke shyqtym. Aısha:

— Bir múshelge shyqtyń, Barsqan. Múshel jyl aýyr bolady deýshi edi, aman bolshy, áıteýir, — degen.

Azanǵy qatqaqpen edáýir jer óndirip tastadyq. Oń qol jaǵymyzda — Keregetastyń qar juqpas qara quzdary qalyp barady. Sol jaǵymyzda Qarataý jarysyp keledi. Aldymyz — Manas shoqysy.

İbyraı saıynan da óttik. Myńbulaqtyń eń tereńi osy. Qystygúni boran tyqpalaǵan úrindi qar siresip kópke deıin jatyp, jaqynda ǵana erip bitkeni áli kógi kópsimegen qarataqyr qabaqtan bilinip tur. Ótken aqpannyń aıaǵynda kenet kún jylynyp, qar ketip, mal dalaǵa jaıylyp jadyrap qalyp edi. Sonda osy İbyraı saıdyń úrindi qaryna Pıash kempirdiń ala sıyry túsip ketip, aram óldi. Qardyń beti qatty bolǵanmen, astynan erip, keýek paıda bolady eken de, ústinen júrgen mal keýekke túsip ketip, úıelep qalady eken. Tipti bir kóktemde Beısaly shaldyń joǵalǵan týshasy ábden qar ketken soń saı tabanynda jańa týǵan laǵymen jaıylyp júrgen jerinen tabylǵan. Biraq sıyr eshki emes qoı, úıelep ólip qalypty. Jalǵyz balasy soǵysta júrgen Pıashty shaldar aıap, «sýda ólgen mal adal» — dep ala sıyrdy soıyp, elge «qyryq jilik» qylyp taratyp, aqsha jıyp, ornynan tuıaq turǵyzǵan.

Arzy apam uıyqtap qalǵan ba, úndemeıdi. Esekterdiń pysqyrǵany, qabyrshaq muzdyń shytynaǵany ǵana estiledi.

Balalaryn oılaıtyn shyǵar. Orha men Noha qandaı edi. Saıdyń tasyndaı, ekeýi de eńsegeı, nurly júzdi, aı mańdaı azamattar edi. Arzynyń ózi ajary asqan kórkem kisi, sol soǵys bastalǵaly beri, ásirese sońǵy kezde tym qartaıyp ketti.

«Birdeńe dese qaıtedi?» — dep ún-túnsiz kele jatqan Arzy apamnyń betine qarap-qarap qoıamyn. Aqyry shydamaı:

— Apa, áli alys pa? — dedim.

Arzy qalǵyp ketip, kózin ashyp alǵan adamdaı basyn kóterip:

— A! — dep jan-jaǵyna qarady. — E, mynaý Shońqara ǵoı. Endi biraz bar. Anaý Manastyń tusyna taıansaq jetemiz. Áli Kóksaıdan ótemiz.

Ary-beri qatynaǵan jolaýshy kórinbeıdi. Aspanda birli-jarym taý búrkitteri asyqpaı qalyqtap júr. Olardan basqa qybyr etken jan, júgirgen ań, ushqan qus joq. Jol tastaq, esekter burynǵydaı qazdańdamaı tasyrqap keledi.

— Baıaǵyda osy jolmen seniń uly apań uzatylǵan, — dedi bir kezde Arzy úndemeýden jalyqqan adamdaı, sóz bastap.

— Ol qaı uly apa?

— Seniń ákeńniń ápkesi qazir biz bara jatqan Nuraly qyrǵyzǵa uzatylǵan. Jaryqtyq, jatqan jeriń jannat bolǵyr, álgi ápkemiz áýelide jat jurtqa úırene almaı qınalsa kerek. Qyrǵyzdar jaz jaılaýǵa shyǵyp, taý asyp ketedi. Sonda asýda jalǵyz aıaq jolmen ótedi eken kóshteri. Joǵary qarasań — tóbeden tónip turǵan quz, tómen qarasań — basyń aınalatyn shyńyraý. Attyń aıaǵy sál taısa bitti, alaýkıakpar deı ber. Sonda qyrǵyzdar:

— O, qoqı, ana qazaq kelinniń kózin tańyp tastańdar, — der eken. Áıtpese basy aınalyp, quzdan qulap keter eken. Sóıtken jaryqtyq, o da ótti dúnıeden, shaly bolsa áli tiri. Seniń jezdeń ǵoı, barǵan soń qulaǵynan tart, — dep Arzy apam sylq-sylq kúlip qoıdy.

— Arzy apa, Medethan nege bu jaqqa ketip qalǵan? — dep kópten kóńilimde kómýli jatqan jumbaqtyń sheshýin suradym. Óıtkeni sheshem ylǵı:

Medethan degen baýyryń bar. Qyrǵyz jaqta, — deıdi. — Senimen túıdeı jasty, — dep qoıady. — Nege o jaqta, nege bizben birge emes? — desem, úndemeı kúrsine beredi, keıde jylaıdy.

Qazir myna Arzy apam da kúrsinip qoıyp:

— Baıǵus bala, qaı-qaıdaǵyny eske salyp... — dep túıilip biraz otyrdy.

— Álgide aıttym ǵoı, uly apań osy qyrǵyzdar jaqqa uzatylǵan baıaǵyda dep. Onyń inisi — seniń ákeń Murat, o, atyńnan aınalaıyn, peıishte nuryń shalqyǵyr... Odan keıin Ámirequl... Ámirequl kókeńdi bilesiń be? Áı-bu, sen qaıdan bilesiń, o kezde bir jasta ekensińder ǵoı, Medethan da bir-aq jasta bolatyn. Sol Ámirequl kókeń álgi qyrǵyzǵa ketken ápkesiniń sońynan barǵysh edi. Sonaý qyrǵyzdyń jaılaýyna jaz boıy ketip te qalýshy edi. Sóıtip júrgende Osmanaly degen bir qyrǵyzdyń Shárban degen qyzyn alyp qashyp kelsin. Ol ózi bir jerge aıttyryp qoıǵan adam eken, qudaıym ózi pana bolsyn, qyrǵyz-qazaq qyrǵyn bola jazdap baryp áreń basylǵan. Qyz:

— Óz yqtıarymmen keldim. Men úshin qyrqyspańdar», — degen soń saıabyrsydy. Áıtpese Osmonalylar raıǵa keled degen ne? Sóıtip alǵan qyzdyń aqyry ne boldy? Aı, ózi de mańdaıǵa syıa qoımas has sulý edi ǵoı. Sulýlyǵyn kúndep, ishimizge sekseýil shoǵy túsip ketkendeı bolýshy ek. «Aǵaıyn bar bolsa kóre almaıdy, joq bolsa bere almaıdy». Ádire qalǵyr dúnıa sol eken ǵoı. Ámirequl men Shárbannyń baqytyn kúndemegen adam kemde-kem. Áıteýir, sol eldiń til-kózi tıdi me, kim bilsin, beıshara. Ámirequl kókeń sender týǵan soń bir jyldan soń qaıtys boldy. Sol, sirá, otyz úshinshi jyldyń kúzi bolar...

Shárban kúıeýiniń ólgenine senbeı, esinen adasqandaı bop qaldy. Sársenbaı qaınaǵasyna kúnde baryp jylaıdy eken.

— Ámirequldy bir kórset, — dep. El-jurt, ata-babanyń saltynda joq bolsa da, álgi perishtedeı áıeldiń jalynǵanyna shydaı almaı Sársenbaı jaryqtyq múrdeni ashyp, Ámirequldyń denesin alyp shyǵyp kórsetipti. Ádemi sulý murtynyń bir sheti jıdip túsip qalǵan eken deıdi. Áıel túńilip, teris aınalyp ketipti. Kóńili sýyp sala berse kerek. Sol-aq eken, jylyna jetpeı tórkinine ketemdi shyǵardy. Qaıran qazaq, ámeńger jolymen seniń ákeń Muratqa qosamyz dep kórip edi, osy jaman shesheń shan-shuń shyǵaryp kónbedi. Endi osy kúni ózi ókinip júr. Shárbannan qyzǵanǵan kúıeýi aqyry ózine de buıyrmaı ketti. Alda aınalaıyn myrzaǵa-aı, jatqan jeriń jannatta bolǵyr-aı!.. AH-H!

Dál joldyń jıeginen pyr-pyr etip bir top qus jer baýyrlap usha jóneldi de, kóp uzamaı qona ketti. Meniń tań qalǵanymdy baıqap, Arzy apam:

— Kekilik qoı. Quda qalasa, Kóksaıǵa da keldik, — dedi.

Men kók taıqardy tebinip, álgi kekilik qonǵan jerge shoqyraqtata jónelip em, Arzy apam:

— Qoı, aqymaq bolma, kekilik saǵan ustatar ma edi, — dep toqtatty. Aıtsa aıtqandaı top kekilik taǵy da jer baýyrlap pyr-pyrlaı ushyp, oıpańǵa túsip ketti. Sonda baıqadym, eńisten úlken ańǵarǵa qulap keledi ekenbiz. Arǵy bet quj-quj, qatpar-qatpar, jyrym-jyrym jar eken. Tolyp jatqan úńgirler kórinedi. Shańq-shańq etip áldeqandaı dáý-dáý qustar aınalyp júr. Tabanda úni býlyǵa shyǵyp ózen aǵyp jatyr eken. Esekterimiz eńkeńdep sýǵa tura umtylyp, ábden qanyp bolǵansha aıaǵyn bir baspaı qoıdy. Ákkiligi ustaıyn dedi me, qara máshi qarny qampaıyp ketse de áli ishkensip, tumsyǵyn sýdan kótermeı, kózin jumyp turyp aldy.

— Barsqan-aı, myna aramdy uryp jibershi, ó, óle qalǵyr, yh! — dep Arzy apam qara esektiń qos ókpesinen tepkiledi. Qolymdaǵy jýan kók taıaqpen quıymshaǵynan salyp qalyp em, qırań etti de sýdy jaldaı keship, arǵy betke ótti.

Sol jerde bizde túsip, sýsyndap, uıyp qalǵan aıaǵymyzdy jazyp, jan shaqyrdyq. Sý osynshama ańǵardyń tabanynda ǵana jaltyrap jatyr. Jan-jaǵalaı úıdeı-úıdeı dóńkıgen tastar eken. Bárin tasqyn domalatqany kórinip tur. Malta tastan aıaq alyp júrgisiz. Malta tasty múk basqan. Saǵyz shóp, tekesaqal, ıtmuryn, qubatal kórinedi ár jerden. Qubataldyń shybyqtary osy qazir búrshik jaraıyn dep, býaz sıyrdyń jelinindeı syzdap tur. Eger myna sarqyrap jatqan sýdyń saryny bolmasa, qubataldyń ashylaıyn dep turǵan búrshikterinen ádemi bir sybyzǵy saz estilerdeı kórinedi.

«Bári ózimizdiń Aqsaı ańǵarynda ósetin shópter ǵoı» deımin ózime-ózim.

Tek esekter ǵana ómiri mundaı shóp kórmegendeı jer tistep, bas kótermeıdi.Sýynyń sarqyrap aqqanyna deıin bizdiń Aqsaıǵa uqsas. Al ańǵary ańǵal-sańǵal, adam qorqatyndaı eken. Jalǵyz-jarym júrý úreıli-aq. Biz sýdyń jaǵasyna túskennen-aq bir boztorǵaı tóbemizde salbyrap, shyr-shyr etip turdy da aldy. Álde osynyń bir jerinde uıasy bar ma? Álde bizdi bir qaýipten saqtandyrǵysy keldi me — belgisiz.

Arzy apam kımeshegin kúndikten asyra túrip tastap, qos bilegin sybanyp, beti-qolyn jýdy. Sodan soń kúnge bir qarap qoıdy da,bolmasa da, belbeýin jaıyp, namaz oqydy. Betalysy — qubyla, ózimizdiń aýyl. Eshkim joq jerde tilegen tilegim qudaıdyń qulaǵyna múltiksiz estiledi dedi me — áıteýir, minájat aıtyp otyr. Qudaıdan quldyq uryp tilegeni sonda, sirá, Orha men Nohanyń amandyǵy edi ǵoı. Biraq ony qudaı tyńdaǵan joq. Jalbarynýshylardyń bárin tyńdaı berse — ol qudaı bola ma? Ári-beriden soń so joly qudaıdan múıiz suraımyn dep qulaqtan aıryla jazdadyq.

Shaqyr-shuqyr dybysqa namaz oqyp otyrǵan Arzy apam da amalsyz burylyp qarady. Joǵaryda jolsyzben malta tasty kibirtikteı basqan aq esektiń ústinde eńgezerdeı bireý otyr. Bizdiń kók taıqar áńkildep ala jóneldi. İshin tartyp bir aqyrǵanda ańǵardyń ishin azynatyp-aq jiberdi. Men shylbyrynan qatyp ustap turmasam, aq esekke tura shabatyn. Urǵashy esek kórse jyny bar. Óı áńkildeıdi, quıryǵyn bulǵańdatyp, qulaǵyn tikireıtip alyp, tula boıy shıyrshyq atyp, esinen tana jazdaıdy, qara basqyr.

Aq esek mingen qara dáý jaqyndap keldi. Ádette aq esekke el qydyrǵan dýana minip júrýshi edi, dýana ma deıik desek, oǵan kelińkiremeıdi. Basynda dańǵaradaı dáý bórik. Seńseń qozynyń terisi eskirip qalypty. Ústinde túgi túsken qara sýkno shekpen. Stvolyn tómen qaratyp, taqymynyń astyna jalǵyz aýyz myltyq basyp alypty. Alaqandaı alakóz. Shalǵy murty salbyrap tur. Túsi sýyq eken. Bizdiń kók áńginiń onymen isi joq. Meni súırelep otyryp, aq esektiń tumsyǵyna tumsyǵyn tıgizip ıiskep-ıiskep kórdi, pysqyryp alyp, taǵy eńkildedi. Aq máshi shyjbańdap, artqy aıaǵyn kóterip tońqymaq bolyp edi, Badyraq kóz ony qamshymen bastan perip kep jiberdi, bizdiń kók taıqardy da qulaqtan tartyp-tartyp jiberdi. Sonda baryp baıǵustyń aryny basylaıyn dedi.

— Iá, qaıda bara jatyrsyńdar? — dedi Badyraq kóz.

— Arshaǵulǵa, — dedi Arzy apam.

— Onda kimderiń bar edi?

— Nuraly degen kisiniń úıine.

— Neǵyp aýyl qydyryp júrsińder? Kolhozdyń jumysyn kim isteıdi? Kolhoz bar ma ózi senderde? — dep Badyraq kóz kenet únin ózgertip saldy. — Áı, sen nege áskerge barmaı júrsiń? Áskerden qashyp júrgen dezerter emessiń be? — dep maǵan shúılikti.

— Qoı, oıbaı, onysy nesi, qarshadaı balany áskerden qashty dep, — Arzy apam shyr-shyr ete qaldy. Badyraq kózdiń myltyǵyna qaıta-qaıta qaraı beredi. — Áli besikten beli shyqpaǵan bala ǵoı. Tynyshtyq zamana bolsa — kójesin jylamaı ishpeıtin náreste emes pe. Zaman mynadaı bolǵasyn eresek kórinedi de kózge. Ala jazdaı qabyrǵasy qaıysyp kolhozdyń jumysyn istep júrgen de osylar. Buǵanasy qatpaı jatyp eńbektiń ashysyn tatty ǵoı. Ózińiz nege barmaı júrsiz áskerge? — dep Arzy apam kenet Badyraq kózdiń ózine tap berdi.

— Iá, men be? — dep álgi sasyp qaldy. Jalma-jan taqymyn kóterip, myltyǵyn jóndep qoıdy. Sonan soń ezýi jaıyndaı jaıylyp turyp kúldi. — Soǵystyń aldynda ǵana birinshi maı meıramynda kúreske túsip, qabyrǵalarym, oń qolym synǵan. Sonda ınvalıd bop qaldym, qudaǵı!

— Káne, qudaǵı, qorjynyńda ne bar! — Óńkıip esekten tústi. Myltyǵy ózinen buryn sart etip jerge qulap qaldy.

— Oıbaı, túk joq, ne bolad biz sıaqty músápir jolaýshyda. Myna Arshaǵulda jegjatymyz bar edi, solarǵa jolyǵyp, saý-salamat aıtyspaqpyz. Ne bolad bizde, — dep Arzy apam azarda-bezer bebeýlep qaldy.

Sál únsizdik kezinde baǵanaǵy boztorǵaıdyń tóbeden shyryldaǵan daýsy taǵy da ap-anyq estildi-aý. Aınala ańǵal-sańǵal ańǵar, tipti Táńiritaýdyń shyńdary qyltıyp áreń kórinedi. Tóbeńnen tóngen aspannan basqa keńistik joq. Aıqaılasań — eshkim estimeıdi. Qashyp qutylmassyń. Kári kempir, jas bala. Anaý bolsa — zińgitteı, balýandyqqa túskeni ras ta bolar.

Badyraq kóz aq esekti bos qoıa berip, Arzy apamnyń qorjynyna qorbańdap baryp qol saldy.

— Áı-bu, myna qarań qalǵyr káıtedi, áı, deniń saý ma? Joq, aıdalada jol toryǵan qaraqshymysyń? Uıalmaısyń ba? Qarýsyz qatyn men qarshadaı balany tonaǵansha! — Arzy apam tyrmysyp qorjynǵa jarmasty.

Men shydaı almaı kók esekti qoıa bere salyp:

— Aǵaı, tımeńiz! — dep álginiń jeńinen tartyp edim, burylyp betime qaraǵanda zárem ketti. Kózi tostaǵandaı, aqsıyp kúledi eken. Meni ıterip kep jibergende, jyǵyla jazdap, táltirektep baryp qaldym.

— Oıbaı, qudaı kórsetpegen qorlyǵyń osy ma edi! — dep Arzy apam otyra qalyp jer tyrnalady. Qorjynnyń basynda shı barqyt kezdeme jatqan. Mamyt jákemniń eptegen saýdagerligi bar edi, anda-sanda kolhozdyń jumysynan qoly qalt etkende, Táshkenge baryp, mata-pul alyp kelip, sony Borandynyń bazarynda azyqqa aıyrbastar edi. Qazir Borandyda dán balasy ushpaıdy. Mata turmaq, altynǵa da azyq aıyrbastap ala almaısyń. Sodan qyrǵyz aǵaıyndar toǵyraq bolýshy edi-ay, dep Arzy apam shı barqytty osy jaqqa alyp kele jatyr edi ǵoı. Oǵan qosa Arzy apamnyń qoınynda Aısha bergen azyn-aýlaq aqshada bar. Jalǵyz sıyrdyń maıyn jıyp, bazarǵa aparyp qadaqtap satyp, tisin tisine qoıyp tıynyn shyǵarmaı, astyq satyp alýǵa saqtaǵan aqshasy ǵoı ol Aıshanyń. Arzy apam jaryqtyq jańa bir qolymen qorjyndy jasqasa, bir qolymen omyraýyn basyp, Aıshanyń amanatyn qyzǵyshtaı qorǵap júrgenin baıqadym.

Sóıtip búkil bir qaýym el betine qarap otyrǵan shı barqytqa shyn qaýip týdy. Jańa astyqqa jetkenshe áli kóktem bar, jaz bar... Badyraq kóz Arzy apamnyń qorjynyn aq esektiń ústine sala berip, qaıtyp aldy. Kók esekke kózi túsip, kúlimsiredi. Shalǵy murty shalqaıyp, tisteri aqsıdy.

— Áı, balaqaı, esek aıyrbastaısyń ba? — dedi.

— Aıyrbastamaımyn, — dedim qasarysyp.

— Qoı, aıyrbastalyq. Meniń esegim býaz. Qodyǵy saǵan paıda.

— Bolmaıdy, — dedim qasarysa túsip.

Kók áńgi ketse — onda meniń aýyldyń betin qaıtyp kórmeı-aq qoıǵanym jaqsy. Ońǵarbaı atam onsyz da osy kók esekke bola óziniń týǵan inisi, myna Arzy apamnyń shaly Mamyt jákemmen arazdasyp qalǵan.

Mamyt jákem astyq naýqany kezinde elevatorǵa astyq tasýshy qyzyl kerýendi basqarady. Jeke menshiktiń búkil kúsh-kóligi osy naýqanǵa jegiledi. Árıne, Ońǵarbaı atamnyń kók esegi aldymen alynady. Sonymen apta boıy, aı boıy óz esegi óz taqymyna tımeı, qarǵa adym jer basa almaı, Ońǵarbaı atam músápir bolady. İnisine:

— Aý, Mamyt-aý, meniń esegimde aqyń qalsa da qaıtarsańshy endi, — dep kúnde barady. Mamyt aıtady:

— Soǵystyń ne ekenin bilesiń be? Jurt kóligi turmaq týǵan balalaryn da aıaǵan joq soǵystan. Seniń aram esegiń kimniń shikáresi, — dep jandy jerine tıedi. Aǵasynyń ol kezde ul balasy joq, sondyqtan ot basynan soǵysqa attanǵan eshkim joq. Sol bar, ári dese kók esektiń ashýy bar, inisiniń jaǵasynan ala túsip, qolyndaǵy taıaqpen jon arqadan tartyp-tartyp jibergenin qyrman basynda kózimizben kórdik.

Sondaı janjaldyń sebebi bolǵan kók taıqarǵa endi myna shalǵy murttyń kózi tústi, qudaıym ózi saqtasyn. Esekten aıyrylsam, sheshemniń kúni ne bolady? Betine ómiri tiktep qaramaǵan qaınaǵasynyń tili tıse — qorlyqqa ol qaıtip shydaıdy?

Al Badyraq kóz bolsa, kók taıqardyń tizgininen ustap alyp, ústine Arzy apamnyń qorjynyn salyp, esektiń saýyrynan alaqanymen uryp-uryp kórdi. Kók esekke báribir, quıryǵyn shyjbańdatyp pysqyrynyp qoıady. Ústine Badyraqkóz minse, atyrylyp ala-ala jóneleıin dep tur. Arzy apam jalynyp, álginiń etigine jarmasty.

— Qudaı tileýińdi bergir, ásheıin qaljyńdadym deshi. Ásheıin oınap bizdi qorqytqanyń bolsyn. Ómirińde jamanshylyq kórmeı ót. Bosat bizdi. Qaıtesiń, kembaǵal músápir jandarmyz.

— Qaraı gór múláıimsýin, baıaǵynyń báıbishesi qusap sándenip kıinesiń. Taǵy da kembaǵalmyn deısiń. Mynaýyń kontrabanda, Soǵysta jurt qan tógip jatyr. Al sen kempir bolsań sándenip toı toılaýǵa barasyń. Bolmaıdy, munyń bárin men ókimetke ótkizemin.

Badyraq kóz shynymen kók taıqarǵa minýge yńǵaılandy. Kók esek pysqyrynyp, bir orynda tynysh turmaı, shyr aınalady. Aq esekti tastaıtyn túri bar. Tipti túsip qalǵan myltyǵyna da qarar emes. Aıtpaqshy... Lezde basyma bir qyrshańqy oı sap ete qaldy. Júgirip baryp jerde jatqan myltyqty kóterip aldym da, Badyraq kózge aýlaqta turyp kezenip:

— Káne, taıyp tur! — dep aıqaılap jiberippin. Arzy apam:

— Oıbaı, júgermek, tasta, oıbaı, bálesine qalamyz? — dep eki qolyn erbeńdetti. Biraq jaqyndamaıdy.

Al Badyraq kóz sasar emes, qaıta saq-saq kúldi. Onysynan abyrjıyn dedim.

— Ol atpaıdy. Pystany sý bop qalsa kerek. Túnde dalada shyq tıip, sý bolǵan. Jańa ana bulymnyń ar jaǵynda tobylǵynyń túbinde bir urǵashy elik kúnge maýjyrap uıyqtap jatyr eken. Kózdep turyp basyp qalsam, shyrt etip otalmaıdy. Zatvordy qaıta qaıyryp, qaıta salyp, taǵy basyp qalsam, taǵy ot almaıdy. Patrondy aýystyryp, taǵy atam — taǵy bolmaıdy. Yza bolǵanym sonsha, elikke jaqyndap kelip myltyqtyń ózimen jiberip kep uryp edim ata kep jóneldi, dúmi tımedi. Sóıtip aýyzǵa túsip turǵan bir elikten qaǵylyp, qapa bop kele jatqanda, sender kez boldyńdar. Bu da bolsa, qudaıdyń nesibesi. Áı balaqaı, myltyqpen oınama. Ol báribir atpaıdy. Áıtse de myltyqpen oınamas bolar.

Sonda da kezenip biraz turdym. Qaraýyl badyraq kózderdiń arasynda qozǵalaqtaıdy. Qolymnyń qaltyraǵanyn sodan sezem.

Adamǵa qaraı myltyq kezenýdiń qıyny-aı. Onyń ústine Arzy apam shyndap oıbaı salyp jylady.

— Týmaı jatyp ákesin jalmaǵan júgermek, endi óz basyńdy jalmaıyn demeseń tasta qolyńdaǵyńdy! — dep eki qolyn erbeńdetip shyr-shyr etedi.

— Jaraıdy, — dep myltyqtyń stvolyn tómen túsire bergenimde, anadaı jerde saıdyń qabaǵynda tarǵyl tasta qalbıyp otyrǵan qaraqusty kórip qaldym. Tym bolmasa ashýymdy sodan alaıyn dep kózder-kózdemes shúrippeni basyp kep qalyp em — gúrs ete tústi. Burq etken tútinnen eshteńe kórinbeıdi. Jartastar jańǵyryǵyp, satyr-sutyr taý qulap jatqandaı boldy.

Zárem zár túbine ketkende, kózimdi ashyp alsam, Badyraqkóz qulap jatyr. Oq soǵan tıgen eken desem, tarǵyl tastyń ústin tutas jaýyp, qanaty sala qulash jaıyla túsip qaraqus jatyr. Badyraq kóz basyn kóterdi. Álpet degen ne, óńi bop-boz, kózi jypylyq-jypylyq etedi. Abaılap ornynan turdy. Bir-bir basyp óziniń aq esegine bardy. Ala jipten arta salǵan úzeńgige aıaǵyn áreń ilip, jelqom erge asyla mindi. Esegin kibirtiktetip bir-bir bastyryp, qasyma keldi. Úndemesten qol sozyp myltyqty aldy, úndemesten stvolyn tómen qaratyp taqymynyń astyna basty. Aq esektiń basyn buryp, sý jaǵalata yldıǵa túsip, burylyp ta qaramastan kete bardy.

— Iá, arýaq, ıá, táńiri, jeti teńge, jeti nan qudaıy, ıá, arýaq, — dep Arzy apam kelip meniń aýzyma saýsaǵyn salyp, tańdaıymdy kóterdi. Sirá, meniń melshıip turyp qalǵan túrim kisi shoshyrlyq keıipte bolsa kerek.

— Bismillá, bismillá! — dedi Arzy apam tańdaıymdy kóterip. Aq esektiń qarasy buldyrap uzaı berdi, uzaı berdi.

2

İmyrt úıirile, Arshaǵulǵa kelip jettik. Suraı-suraı qyrǵyz atanyń úıin de taptyq. Qyrǵyz ata taıaǵyna súıenip, esiginiń aldyndaǵy tóbeshikte tur eken. Bizdi kórip tómen tústi. Áýeli tanymaı qaldy. Úıden júgirip shyqqan bir qartańdaý áıel tanyp, asty-ústimizge túsip, báıek bolyp, tipti jylap ta jiberdi.

— O, qaǵylaıyn, Murattan qalǵan jaryǵym, tulpardan qalǵan tuıaǵym,— dep meniń kim ekenimdi bilgen soń betimnen olaı da súıdi, bylaı da súıdi. Arzy apamdy qushaqtap turyp, arqasynan qaqqylady.

Kózi jóndi kórmeı, qulaǵy jóndi estimeı, ań-tań qalyp turǵan appaq qýdaı búkir shalǵa álgi qartań áıel:

— O, atekem, tanymaı qaldyń ba, taıekem keldi, taıekem, Murattyń balasy men Mamyttyń úıindegi taıeke kelin keldi, — dep aıqaılady.

Shal qos qolyn maǵan sozyp, aǵashtaı aıaqtarymen bir-bir basyp, janyma keldi. Meniń yńǵaısyzdanǵanyma qaramaı basymdy aryq keýdesine basyp, tula boıy dir-dir etip, únsiz óksidi. Arqamnan sıdıǵan aryq qolymen sıpalaı berdi, sıpalaı berdi.

Ákeı ketkeli, erkek ataýlydan mundaı meıirim kórmegen basym, kóńilim bosap, onyń ústine jol-jónekeı kórgen qorlyǵymyz esime túsip, oqystan daýsym shyǵyp ketti de, býlyǵyp-býlyǵyp shaldyń aq jeıdeli aryq keýdesine basymdy tyǵa tústim. Ózim es bilgeli tuńǵysh ret dıdarlasyp turǵan qarttyń maǵan ákemdeı jaqyn kóringeni sonsha, onyń baýyrynan ajyraǵym kelmedi. Áli býlyǵyp, óksigimdi toqtata almaı, qaıta solyǵym údeı tústi. Bul únsiz, tunshyqqan jylaýda tolyp jatqan shaǵym bar edi: ákeıdiń joqtyǵy, Qaıraqbaı qaraýyldyń sıyryń kolhozdyń jońyshqasyna túsip ketti dep, sheshemdi bylapyt sózben balaǵattaǵany, qystyń uzaq borandy túnderinde úrpek bas úsh bala Aıshanyń baýyryna tyǵylyp, bir kórpeniń astynda borannyń ulyma daýsyn tyńdap qorqyp jatatynymyz; Jýanqul bastyqtyń jumyrtqany urlap jeıdi dep Aqjol deıtin kúshigimizdi atyp óltirgeni; Salman deıtin shaldyń meni kórse dereý: o jetimek, o jetimek! — dep bas shaıqaı beretin; tamyzdyń aısyz túninde Borandynyń elevatorynan qaıtyp kele jatqanda, esegi júırikter ozyp ketip, men eldiń sońynda jalǵyz qalyp, jol-jónekeı tereń-tereń saılardan ótkende úreıden tynysym tarylǵan kezde, Evgenevkanyń buzyq balalary jalǵyz ózimdi ortaǵa alyp sabaǵany; sonda meniń júzin kórmeı, syrtynan medeý tutyp júretin Medet degen baýyrymdy izdegenim, bári-bári myna shaldyń aldynda aqtarylǵan aryz edi. Únsiz, tilsiz aryz. Kári kókirek sonyń bárin aıtpaı-aq túsinip qoıdy. Meni baýyryna qysyp, kópke deıin egilip turyp alǵany da sondyqtan.

Álde kim biledi, ol da maǵan sonda aryzyn aıtyp shaǵyndy ma! «Seniń tabanyńa kirgen tiken meniń mańdaıyma batady, balam. Sen besikten beliń shyqpaı jatyp kórgen qıynshylyqtyń bárin men káriń bilemin. Túnde túsime kiresiń, kúndiz oıymnan shyqpaısyń. Itti qudaı ıesimen qınasyn. Ákeń joq bolǵan soń meniń alysta júrip ýaıymdaǵanymnan ne paıda. Qol ushyn bere almadym, balam. Qapa bolma. Bala da bolsań ákeńniń ornyn basqan azamatsyń. Jaqsy ákeniń arýaǵy jaman balaǵa qyryq jyl azyq. Ákeń jaqsy edi. Seniń ákeń meniń baldyzym bolatyn. Ózim qyrǵyz, qazaqtan qyz alyp, sodan bala súıdim. Nuraly degen atym qyrǵyz-qazaqqa ortaq edi. Búginde qartaıdym, balam. «At arysa — týlaq, adam arysa — arýaq». Tiri arýaq bop qalqaıyp otyrmyn. Ábdibek jıeniń áskerde. Kópten beri senderge at izin salmaı kettim. Káriliktiń zaýaly, soǵystyń zardaby balam...»

— Oý, atekem, myna Mamyttyń úıindegi kelinińizben amandaspaısyz ba? — dep qartań áıel shaldyń qushaǵyn menen ajyratty.

— E, qaǵylaıyn, Mamyttyń úıindegi kelin be? — dep, shal qalt-qult etip, jyǵyla jazdap, Arzy apama buryldy. Arzy apam qos qolyn berip amandasty.

Osy uzaq kórisýdiń basynan-aıaǵyna deıin men qatarly bir bala birese qulaǵyna deıin jaıyla kúlip, birese qabaǵyn túıip qasymyzda turdy:

Qartań áıel bir kez oǵan qarap:

— Oý, Mamytbek, bu taıekeńderdiń esekterin baıla, — dedi. Mamytbek yldym-jyldym júgirip, bizdiń kólikterimizdi jaıǵady. Sodan úıge kirdik. Úı degende bizdiń aýyldaǵy sıaqty toqal tam. Syǵyraıǵan jetilik sham. Tórge shyǵyp, júgeri paıanyń ústine tóselgen syrmaqqa otyrdyq.

Qartań áıel betime qaıta-qaıta qarap:

— Qaǵylaıyn, taıekem! Tanısyń ba meni? Aýylyńa barǵanda talaı kóterip edim ǵoı. Men Sýsar apańmyn ǵoı. Tanymaısyń, á? Qaıdan tanısyń. Onda kishkentaı ediń ǵoı. Men Zınat deıtin qyzymyz ekeýmiz barǵanbyz... E, Zınat esińe tústi me? Zınatty kúıeýge bergenbiz...

Iá, endi emis-emis biletin sıaqtymyn. Basyna shoshaq bórik kıgen, shashyn maıda-maıda tolyp jatqan burym etip órgen boıjetken qyz esime tústi.

— Mynaý Mamytbek jıensharyn. Ábdibek jıenińniń jalǵyz balasy osy. Senimen túıdeı jasty.

Mamytbek eki ezýi qulaǵyna jetkenshe yrjıa kúlip maǵan qarap otyr. «Mamytbek qaıda?» — dep qoıdym ishimnen.

Nuraly atam qos qolymen jer tirep baryp, baıaý shógip, áreń ornalasyp otyrǵannan keıin, Arzy apamnan jasaýraǵan, eti qyzarǵan kózin aıyrmaı:

— Qalaı, kelin, balalar esen be? Mamyt aqsaqal aman ba! Áskerge ketkenderiń barma? — dep surady. Arzy apam ornynan bir umtylyp, ataıǵa jaqyn otyrdy da, daýystap:

— Balalar, qudaıǵa shúkir, aman. Ekeýin áskerge bergenbiz. Alla-qudaı saqtasyn dep moınymyzǵa ala burshaq salyp otyrmyz. Úlkeninen birazdan beri hat toqtap qaldy. Uıqy arsyz, kúlki arsyz, qý tamaq arsyz, áıteýir, shyǵarǵa jan bólek bolǵan soń súlde súıretip júrmiz ǵoı. Shal baıǵus bir ýys bop qartaıdy. Burynǵydaı qaırat joq. Sonda da kolhozdyń jumysyn kók ógizdeı súırep keledi.

— Áp, bárekeldi, — dedi Nuraly ataı. Eki tizesine shyntaqtap búk túsip jatyp alyp, aqseleý saqalyn salalap tómen qarap otyr. — Kóppen uly toı, kelin. Betine qaraǵan Ábdibekti áskerge atandyryp myna bizde otyrmyz.

Mamytbek qaýsaǵan atasynyn ıyǵyna asylyp alyp, maǵan qarap jymıǵanyn qoımaıdy. Ezýin jıar emes.

Ádettegi amandyq-saýlyq surastyrylyp boldy. Nuraly atam Ábdibek áskerge ketken soń, kórshi aıyldaǵy qyzy Sýsar apamdy qolyna alypty. Qazir shaldyń kir-qońyn jýyp, asyn pisirip, ústi-basyna qarap otyrǵan osy Sýsar apam eken. Kelini Sánámbúbi qaıtys bop ketipti. «Sánámbúbi, Sánámbúbi» degendi bizdiń Aıshanyń aýzynan kóp estýshi edim. Sóıtsem ol marqum myna Mamytbektiń sheshesi eken. Endi toqsandaǵy Nuraly ata qarshadaı jalǵyz nemeresi men qartaıǵan qyzy Sýsardyń qolyna qarap qalǵan.

Arzy apamnyń:

«Jezdeńniń qulaǵynan tart» degeni esime túsip kúlkim keldi. Bir jaǵynan aıap ta otyrmyn. Bir ýaqytta Nuraly atam eńsesin kóterip alyp:

— Ýa, Sýsar, áńgimege aınalyp otyryp qaldyq. Shaıyńdy qoı, qazan kóter. Taı soısa da, qoı soısa da jarasatyn meımansyńdar. Kóktemniń kók ózegi, jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úziler shaǵy. Eki-úsh eshkisi túskir laqtap qalyp edi, sender kelgende tyshqan murnyn qanata almaǵanymyz janymyzǵa qatty batady. Narazy bolmańdar. Amandyq bolsa, áli-aq jarylqap kún týyp, aq túıeniń qarny jarylar. Jasaǵan jaqsylyǵyn bersin, — dedi.

Sýsar apam jalma-jan abyrjyp:

— Qaǵylaıyn, taıekem, qaǵylaıyn, taıekem, — dep ornynan atyp turyp shaı qamyna kiristi. Lezde esik aldyndaǵy alasa peshte qýraǵan júgeri sotasy shatyrlap jana bastady.

— Aıtpaqshy, — dedi Arzy apam. — Aısha kelinińiz sálem aıtty: myna Barsqandy Medethanǵa jolyqtyrsyn deıdi. Jatbaýyr bop ketetin boldy deıdi.

Nuraly atam:

— O-o-o! — degende kókiregi syryldap, jasaýraǵan qyzyl jıek kilegeı kózi úıdiń esik jaq tóbesine qadaldy da qaldy. «Onda ne bar?» — dep men de qarasam, jaqynda jaýyp ótken qalyń jańbyrdan túsip qalǵan sylaqtyń orny eken. Júregim sý etip, ishim muzdap qoıa berdi.

— Medethan! — dedi daýsy dirildep. Sóıleýge shamasy kelmegendeı entigip qaldy.

— Oǵan ne boldy? — dedim shyryldap shydaı almaı.

— Eshteńe de bolǵan joq, — dedi shal.

— Á, qaǵylaıyn taıekem-aı! — dedi Sýsar apam. — Medethandy bu joly kóre almaıtyn boldyń da. Sharban bar bolǵyr basqa kúıeýge tıip, balany alyp, Qarabalta deıtin jerge kóship ketti de, Ámirequl taıekemnen qalǵan jalǵyz tuıaq... — Sýsar apam kóseýge mańdaıyn tirep otyryp, jan-jaǵyna teńselip, astyńǵy ernin tisteledi. Onan soń! ah! — dep bir kúrsindi de:

Jóneldim Qarabaltaǵa

Bir tıyn joq qaltada, —

dep syńsytyp baryp, etegin qaǵyp ornynan kóterildi de, qum qyzdyrǵan qazanǵa júgeri qýyrýǵa kiristi.

Teppe shaıdy biz qumǵa qýyrylǵan appaq júgeri shaınap ishtik. Tátti-pátti degen kórinbeıdi. İshimnen «qyrǵyzdar jaqta toqshylyq degeni qaıda?» dep qoıdym.

Arzy apam Kóksaıdan óterde bizdi bir beıseýbet adam qorqytqanyn aıtty.

— Qudaı ózi jar bolsyn! — dedi atam tunjyrap. Ol qaıtyp úndegen joq. Qat-qat qalyń oıdyń ormanyna súńgip ketip, munda adam baryn umytqandaı aqseleý saqalyn taramdap otyrdy da qaldy.

Onyń esesine Sýsar apamnyń jaǵy semgen joq. Kúıeýge ketken Zınat qyzyn saǵynyp júrgenin, áskerdegi Ábdibekti túsinde kóretinin, Sharbannyń basqa kúıeýge tıip, Medethandy alyp ketkenin aıtty. Endi eki kempir meniń Ámirequl kókemmen Sharban hıkaıasyn qısadaı qyp taǵy aıtysty. Aqyrynda ekeýi de jylap tyndy. Esil Ámirequldan qalǵan jalǵyz tuıaq ógeı ákeniń qolynda qalaı kún kóredi desti.

Mamytbek teri shanashqa salǵan túrli-tústi asyqtaryn kórsetip, meniń kóńilimdi aýlamaq. Kózim asyqta, kóńilim kempirlerdiń áńgimesinde. Sýsar apam alasha toqyrda júndi túrli-túrli boıaýǵa salady eken, sonda asyqtardy da qyzyl, jasyl, sary, qara, kók boıaýǵa bólek-bólek toǵytatyn kórinedi. Mamytbek maǵan aýylǵa qaıtarda bir shanash asyq syılamaqshy boldy. İshinde quljasy da bar eken.

Aqyrynda maı sham ólegzı bastaǵan soń, eki kempir áńgimeni lajsyz toqtatty-aý. Júgeri paıanyń ústine kıiz salyp, Mamytbek ekeýmizdi qatar jatqyzdy.

Erteńgi shaıdan keıin Nuraly atam esegin erttep, Arzy apamdy ertip, Sheker deıtin aıylǵa ketti. Sol jaqtan astyq qarastyrmaqshy. Biz Mamytbek ekeýmiz Kúrkúreý saıdyń boıyn araladyq. Kóktem shyǵyp kele jatsa da, ózen jaǵasyna kıiz úı tigilipti. Úıdiń tóbesinde baqanǵa baılaýly attyń qara quıryǵy tur eken. Meniń ań-tań bolǵanymdy kórip Mamytbek:

— Qara qaǵaz, — dedi jaqyndap baryp, esiginen baspalap qarap edik, qara jamylǵan eki áıel

irgege qarap, joqtaý aıtyp otyr. Bizi kórip bosaǵaǵa on-on tórt jastaǵy qyzbala jaqyndady. Bizge ket dep aıta ma dep edim, ket degen joq. Qaıta kelgenimizdi quptaǵandaı. Ústinde túgi túsken shıbarqyt qamzol,omyraýyna jaǵalaı kúmis teńge taǵyp tastapty. Shashyn maıda órip, jaǵalata burym salǵan. Basynda úkili dóńgelek bórki bar. Mamytbekti tanıdy eken. Meni kórsetip:

— Bul kim? — dep surady.

— Bul qazaq týysqanymyz. Aty Barsqan, — dedi Mamytbek.

— Meniń atym Cholpon, — dedi qyz.

İrgedegi eki áıel joqtaý aıtyp áli otyr. Olar osylaı qozǵalmaı tas músin bop qatyp qalatyn shyǵar...

Kıiz úıdiń syrtyn aınala berseń-aq gúrildep aqqan asaý ózennen álgi áıelderdiń daýsy estilmeı qalady eken. Joqtaý áýenin joqqa shyǵarǵysy kelgendeı aq kóbigin aspanǵa atqylap, tastan-tasqa soqtyǵyp, arqyrap jatqan aıbarly sý. Jaǵasynda dóńkıip- dóńkıip túıe tastar jatyr. Túıe tastyń kún jaq beti jyp-jyly eken: ústine shyǵyp otyrdyq. Tóbeden Manas shanshylyp tur. Manastan batysqa qaraı sozylǵan seńgir-seńgir taýlar. Osynyń bári Táńiritaý.

— Seniń aýylyń qaı jaqta? — dep surady Cholpon.

— Sonaý jaqta, — dep taýlar tizbeginiń eń shetin nusqadym.

— «Sonaý» degen ne? — dep kúldi qyz.

— «Tigine» degeni ǵoı, — dep túsindirdi Mamytbek.

— Anaý úıdegi eki áıel ne aıtyp otyr? — dep suradym da yńǵaısyzdanyp qaldym. Biraq onymdy Cholpon ersi kórgen joq.

— Ájem men apam joqtaý aıtady. Ákem soǵysta qaıtypty dep habar keldi. Sodan beri ájem men apam «Qaraǵul botamdy» aıta bered. Ertede bir mergen kisiniń jalǵyz uly bolǵan eken. Qaraǵulǵa eliktiń terisinen ton tigip kıgizip qoıǵan eken. Bir kúni jańa qonysqa kelip qonǵanda, mergen kıik aýlap ketedi. Biraq ol kúni joly bolmaı, qur qol qaıtyp kele jatyp, úıine jaqyndaı bergende atqulaq qýraıdyń túbinde jatqan elikti kóredi de, atyp salady. Álgi elik degeni «apa!» dep jatyp qalady. Barsa, elik emes, elik terisinen ton kıgen jalǵyz balasy Qaraǵul qansyrap jatyr. Sóıtse ol ákesin izdep shyǵyp, atqulaqtyń túbinde jatyp uıyqtap qalǵan eken. Abaısyzda balasyn atyp alǵan mergen sonda ulyn joqtap aıtady eken:

Keń qoldyń basy ken sheńber, botam,
Qansyrap jatqan, Qaraǵul botam.
Tar qoldyń basy tar sheńber botam,
Talyqsyp jatqan, Qaraǵul botam.
Altynnan saqa quıyldy, botam,
Aıyna jetpeı qıyldyq botam.
Kúmisten saqa quıyldy, botam,
Kúnińe jetpeı qıyldyń botam.
Men elik atyp tıgizdim, botam,
Men elik ton qaıdan kıgizdim, botam.
Erteń bir aýlyń kóshedi, botam.
Kók Qaıqy baryp qonady, botam.
Men abaısyzda qaramaı, botam,
Baldyrǵan túbi bylq etti, botam.
Balaly elik den qaldym, botam,
Men botamdy jep qoıdym, botam.
Tobyrshaǵyń ter bolar, botam,
Seniń tozaǵyń tartyp qor bolar, botam.
Toqsandaǵy atekeń, botam,
Arǵymaǵyń at bolar, botam.
Alpystaǵy anań seniń
Azabyńdy tartyp qor bolar, botam.
Qulyny ólgen bıedeı, botam,
Qýartyp kettiń, Qaraǵul botam.
Botasy ólgen túıedeı, botam,
Bozdatyp kettiń, Qaraǵul botam.
O, Qaraǵul botam! O, Qaraǵul botam!

Tasqa sý aryldaı soǵyp, tozańy betke shashyraıdy. Bizge aıbarlana:

— Tek! — degisi kelgendeı.

Keıde sýdyń saryny álgi áýenmen úndese shyǵady.

Áldekim aıqaılaǵandaı boldy. Kúrkireý sýdyń shýylynan áreń estiledi. Qarasaq, Sýsar apam qol bulǵap bizdi shaqyryp tur eken. Túıe tastan túsip, úıge qaıttyq. Cholpon sońymyzdan qarap turdy Men qazir tamaq iship qaıtyp keletin shyǵarmyz dep oıladym.

— Qaıtyp kelemiz, — dedim burylyp.

Úıge kelsek, Arzy apam býynyp-túıinip, ala qaptyń ústinde otyr. Nuraly atam esiktiń aldyna bóstek saldyryp jantaıyp jatyr. Shekerden kelip qalypty.

— Barsqan qaraǵym-aý, qaıda júrsiń? — dedi Arzy apam renjip.

— Bu Arzy apań qaıtamyz dep asyǵyp otyr. Búgin jatyp,erteń júrip ketseńder de bolar edi, — dedi Sýsar apam.

— Oıbý, jıen qyz-ay, osyndaı zamanda adam meımandyqta júrip alar ma? Barsqannyń erteń oqýy bar. Meniń shalym jumysta, ózimdi brıgadır bir kúnge bosatyp edi. Qaıtpasaq tegi bolmaıdy.

— Kún tús bop qaldy-aý, — dep Nuraly atam da qımady.

— Eshteńe etpeıdi, keshke deıin, qudaı qalasa, baryp qalamyz, — dep Arzy apam kónbedi.

Men munsha tez attanamyz dep oılamap em, myna Nuraly atamdy, Sýsar apamdy, Mamytbek baýyrymdy qımaı, tamaǵyma jas tyǵyldy. Tuńǵysh ret Mamytbektiń kúlmeı, baısaldana qalǵanyn kórdim. Kúlmese túri sýyqtaý eken. Esekterdiń júgi aýyrlady. Bir-bir deste qap dán alyp qaıttyq. Bul baǵa jetpes baılyq edi.

3

Kún keshegiden góri ysı túskenin jolǵa shyqqan soń sezdik. Arzy apam tipti shapanyn sheship astyna basyp aldy. Eki esek aýylǵa bet alǵanyn bilip, júrisi jóndeldi. Ústindegi júkti buıym kórer emes. Esektiń kúshi adal degen osy da. Arzy apamnyń qabaǵy ashylyp, burynǵydaı oı tereńine kete bermeı, jarqyn-jarqyn sóılep, keıde tipti yńyldap eski áýenderge de salyp kele jatty. Báısheshektiń qýys qulaǵy badyraıǵan júgerideı ashylyp, shoq-shoǵymen kemel kezine kelgen eken. Kúnniń qyzýyna shydaı almaı alqa-salqa sheshinip tastaǵan sıaqty. Qartańqulaqtyń da japyraǵy jaıylyp, sap-sary qońyraýgúl jaınań qaǵyp qalypty. Aspan astyn boztorǵaıdyń quıqyljyǵan áýeni kernep ketken. Táńiritaýdyń kók tiregen shoqylary búgin asa aıbyndy. Tuman tutpaı, munar baspaı ap-aıqyn kórinedi. Jańa shyqqan kóktiń arasyndaǵy aragidik byltyrǵy boz jýsan kilem ústine aıaǵynyń batpaǵymen shyǵyp ketken ádepsizdiń izindeı bop eskiligin jasyra almaı tur. Jol jaǵalaı otar-otar qoı jaıylyp jatyr. Qozdaǵany kóp. Júni tyqyr, qyzyl shaqa málish qozylar, aıaqtary dirildep áreń-áreń júredi. Jańa týǵan qoıdyń ýyzyn saýyp otyrǵan qoıshynyń eki beti shıqandaı eken.

— Qoıdyń súti qorǵasyn degen ras-aý, shirkin, — dedi Arzy apam. Anadaı jerde byqsyp ot janyp jatyr.

— Ana saýyp otyrǵan sútin qazir pisiredi, — dedi Arzy apam. — Jalǵanda tátti tamaq sol ǵoı, shirkin. Anaý otta tas qyzyp jatyr. Otqa ábden qyzǵan tasty súttiń ishine tastap-tastap jiberse, sút saqyr-suqyr qaınap shyǵa keledi. Áne, ony iship alsań — murtyńdy balta shappaıdy.

«Osydan aýylǵa barǵan soń bul amaldy Kúzembaı qoıshyǵa aıtpasam ba?» — dep oıladym. Biraq bizdiń kolhozdyń qoıy — qyryq quraý: qazaqy qoıy da, málishi de bar, aralas, eshkisi kóp. Al mynaý kileń jibek júndi merınos. Bul aty shýly «Kóksaı» sovhozynyń qoılary edi.

Áne-mine degenshe Kóksaı ańǵarynyń erneýine de kelip ilindik. Biraq kóterińki kóńil bir sátte sý sepkendeı basyldy. Ańǵardyń tabanyndaǵy keshe ǵana móldirep jatqan káýsar sý búgin isip-keýip, arnasynan shyǵyp, laısańdanyp, botana bop alas uryp jatyr. Qoıanshyǵy ustaǵan adamdaı, túrine qarap ne bolar emes. Qalsh-qalsh etip, jaǵany qaýyp,jartastardyń etegine jarmasyp, tóske shaýyp arsyldaıdy.

Entelep kele jatqan esekterdiń de júrisi kibirtiktedi. Dál aldynda ajdaha jatqandaı sheginshekteı beredi.

— Oıbý, qudaı syılady! — dep Arzy apam sanyn bir-aq saldy. — Mynadan qaıtip óttik endi?!

Sýǵa uzaq qarasań basyń aınalyp, júrek aınıdy. Tilsiz dúleı. Zańǵar taýdan qulap, alasuryp asyqqanda qaıda barady? Qarqynyna qarasań — muhıtqa jyǵylmaı tynbaıtyn-aq sıaqty. Biraq bul ózenderdiń aryny qatty da, adymy qysqa. Osydan osy Kóksaı Kúrkireýge baryp qosylmaq. Al Kúrkireý bolsa Maımaqtyń Qapshyǵaıynda Teris ózenimen tabysyp, sol jerden bastap ekeýiniń de esimderi joıylyp, Asa atalady. Áýlıeata jaqtaǵy kolhozdyń aryq-atyzdaryna jetekke ilesedi de, qyzylsha alqabyna jetip ada bolady. Osyndaı erte kóktemde,ne qysta ǵana tómengi Bılikólge baryp quıady. Bulardyń muhıty — Bılikól.

— Áı, áttesi-aı, sál erterek shyqpaǵan ekenbiz, — dedi Arzy apam kúıinip. — Kún qyzbaı turǵanda, bul sýdan taýyqta attap ótýshi edi...

Ne isterimizdi bilmeı daǵdaryp, meń-zeń bop turdyq ta qaldyq. Keıin qaıtaıyq desek onyń lajyn tappaımyz. Eki ara talaı jer. Ári dese qaıtyp baryp júrý uıat-aq. Jaqyn jerde el joq. Aınala ańǵal-sańǵal alpaýyt ańǵar. Sarqyrama sý. Basqa dybys joq. Keshegi Badyraq kózden qorqyp qalǵanymyz jáne bar. Kún bolsa qıalap besinnen aýyp bara jatyr. Bul sý, sirá, túnge qaraı tartylar. Túneı salýǵa tún salqyn, ári dese aıdala, ıesiz ańǵar. Keshegi boztorǵaı da joq. Keshe ol ne qorydy eken? Eger saıdyń tabanyna uıa salyp júrse, onysy áldeqashan sýdyń qaqpaqylynda ketti.

Ekeýmiz de esekten tústik. Uıyp qalǵan aıaqtarymyzdy jazyp, jan-jaqqa qarap biraz turdyq. Esekpisiń degen, ana eki aram:

— «Al endi amalyn ózderiń tabyńdar, bizdiń sharýamyz shamaly» degendeı qaıta-qaıta pysqyrynyp tastaq betkeıdiń tyrbyq kógin iskektep, byrt-byrt úze bastady. Ústerindegi qaptardy ázir túsirgen joqpyz.

— Qabaqqa shyǵyp qarashy, ótken-ketken eshkim kórinbeı me eken, — dedi Arzy apam.

Júgirip, enteleı basyp qabaqqa shyqtym. Tyrs etken tiri jan joq. Baıaǵy sol sýdyń saryny. Kún bolsa salbyrap: «Senderdiń aýyldaryń myna tusta» degendeı Aqsaıdyń aýzyna taman baryp qalypty. Táńiritaýdyń qary appaq, kir shalmaǵan qalpy. Beıkúná perishte turǵan boıy. «Sýdy tasytqan biz emes» degendeı múláıim. Yldıda Qapshaǵaı munarlanyp tur. Art jaqta buralań boz jol: «Qaıtsańdar, men, mine» degendeı ashshy ishekshe shubatylyp jatyr.

— Eshkim kórinbeıdi, — dep saıdyń tabanyna tústim.

Ańǵardyń ishi elsiz eski qystaý sıaqty qara barqyn tartyp,qańyrap barady.

— E, jaratqan ıem, — dedi Arzy apam, — jar bola góp!

Belbeýin sheship, shapshyp jatqan laısań sýǵa qolyn malyp,kımeshegin túrip, betin sıpady. Sodan belbeýdi jaıyp, kebisin sheship tastap, namazǵa bas qoıdy.

Taǵy da qudaıǵa jalbaryndy. Áýeli Orha men Nohanyń amandyǵyn tilegen shyǵar. Odan soń úıdegilerdiń tirshiligin suraǵan bolar. Jol kesirinen, tosyn qyrsyqtan saqta, qudaı, degen shyǵar.

Sýdyń soıylsoq saryny onyń sózin estirtken joq. Biraq baıqaǵanym, eger qudaı bar bolsa, munshama quldyq urǵan shyn tilekten soń myna sý qaq aıyrylyp, biz qurǵaq qara jolmen óte shyǵýymyz kerek-aq edi. Biraq ondaı ǵajap bolǵan joq. Jer betinde qybyrlaǵan pendeniń báriniń tolyp jatqan toıymsyz aryzy bar. Onyń bárin oryndaı berse, qudekeń de prınsıpsiz bop shyǵa kelmeı me.

— Taǵy shyǵyp qarashy, — dedi Arzy apam ornynan edáýir ýaqyttan soń túregelip.

Etpetinen entelep otyryp, qabaqqa taǵy shyqtym. Qulaqqa urǵan tanadaı tynyshtyq. He Qazaqstan jaǵynan,ne Qyrǵyzstan jaǵynan tyrs etken kisi joq. «Osy jurt bári biri qalmaı maıdanǵa attanyp ketken joq eken?» degen úreı bıler boıyńdy. Joǵaryda turyp Arzy apama:

— Eshkim kórinbeıdi! — dep aıqaıladym. Arzy apam sý jaǵalap ary júrdi, beri júrdi. Sirá, ótkel izdeıdi-aý. Birde qolyndaǵy taıaǵyn sýǵa boılatyp kórip edi, ony tolqyn lezde julyp áketti. Aqtaıaq ár jerden bir-eki ret qaıqań etip kórindi de, joq boldy.

Bir esepten osy keri qaıtqan da jón-aý, deımin. Mamytbekpen, kúndiz kórgen Cholpon qyzben taǵy da Kúrkúreýdiń jaǵasyna baryp, túıe tastyń ústine shyǵyp otyrar edik... Kim biledi, Medethannyń habaryn biletin bireý-mireý kelip qalar ma edi...

Bir esepten, búgin túndeletip bolsa da úıge jetkenimiz de durys bolar-aý. İnim men qaryndasym, Aısha úsheýi úrpıisip esiktiń aldyna shyǵyp, jolyma qarap turǵandaı kórindi.

Tyraýlaǵan názik ún tas tóbemnen estilgende, esim ketip aspanǵa shalqaıa qarap qalyppyn. Arzy apamnyń tilegi jasaǵannyń iltıpatyna ilinip, myna tizbek tyrnalar bizge kómekke kelgendeı sezim bıledi. Biraq tyrnalar ózderi qonaǵa asyqqandaı qaıyrylmastan soltústik-shyǵysty betke alyp, lezde kórinbeı ketti.

Bárinen kúder úzip, endi saıǵa qaraı túse bereıin degenimde, taý jaqtan bir atty aýlaqta Arshagúl jaqqa qıǵashtaı tartyp bara jatqanyn baıqap qalyp, aıdaladaǵy adamǵa aıqaı saldym. Sirá, meniń daýsym jetpedi-aý deımin, atty eshqaıda burylmastan bort-bort aıańmen kete bardy. Basymnan kúnqaǵary myjyraıǵan kepkamdy julyp alyp jalbańdattym-aý kelip. Joq, álgi adam jan-jaǵyna qaraý degen ne, burylmaıdy. Áldebir jansyz zatty attyń ústine tanyp tastap betaldy qoıa bergen sıaqty.

Meniń Shyryldaǵan daýsymdy estip, eki ókpesin qolyna alyp Arzy apam keldi qasyma.

— Áne, ketip bara jatyr! — dedim.

— Áı-ý! — dep aıqaılady Arzy apam. Daýsy álsiz-aq. Á degende shyqpaı qaldy. Qolyn bulǵap:

— Áı-ý-ý! — dedi. Bolmaǵan soń basyndaǵy aqshańqan kúndigin julyp alyp bulǵady.

— Júgir! — dedi maǵan.

Qurysyn, alys-aq, biraq amal joq, bezektep joldan qıǵash týra júgirdim. Byltyrǵy qyzyl tiken shulyqsyz tobyǵymdy aıamaı-aq tyrnalap qalyp jatyr. Jerdiń astynan sansyz jeztyrnaq saýsaǵyn shyǵaryp turǵandaı qasaqana. Eki ókpem óship, endi qulaıtyn shyǵarmyn-aý degenmin. Bir sát atty adam atynyń basyn kegjeń etkizip, shuǵyl toqtatyp, biz jaqqa qalt qarap qalǵanda, arǵysyna shydamym jetpeı, qulaı ketsem kerek. Kózimniń aldy buldyrap, taý teńselip, aspan aýnaqshyp tur. Dúrsildegen tuıaq daýsy taıap qaldy. Men ál-qýat alyp, ornymnan turdym. Áýeli kúreń aıǵyrdyń astaýdaı apaı tósi, aldyna kósilte tastaǵan qos aıaǵy, pyr-pyr etip túndikteı jelpildegen tanaýy kórindi. Jal-quıryǵy tógilgen esik pen tórdeı zor aıǵyr eken. Ústindegisi atqa qaraǵanda qorashtaý, menen kóp bolsa úsh-tórt jas úlkendigi bar balań jigit.

— Iá, ne boldy? — dedi ol burynnan tanıtyn adamdaı aty-jónimdi suramaı.

— Anda, — dep men sóıleýge shamam kelmeı Arzy apam jaqty kórsettim. Atty onan ári eshteńe suramastan minerlik jaqtyń úzeńgisinen aıaǵyn shyǵaryp bosata berdi. Onysy maǵan minges degeni edi.

Arzy apam jaǵdaıdy aıtty. Shylbyrynan ustap turyp:

— Aınalaıyn, eki dúnıede jaqsylyǵyńdy umytpaıyn, ótkizip jiber, — dedi.

— Oıbaı, mynaý jaman ǵoı, — dedi salt atty sýǵa qarap. — Taýda qar buzyldy. Mynaý sonyń lańy ǵoı. Sál erte kelgenińizde bul sý joq edi. — Onan soń óziniń atyn jańa kórip turǵandaı aldy-artyna kóz júgirtip aldy.

Kúreń aıǵyr báıgeniń emes, kókpardyń, kókpar bolǵanda da dodanyń aty ekeni kórinip tur. Omyraýy jartastaı eken, jaryqtyqtyń. Mynaý, sirá, jylqyshy, ıakı zavferma bolar. Tabynnan, taýdan túsip, aıylǵa bara jatqan beti, sirá...

Atyna kóńili tolǵandaı saýyryn shapattap qoıdy da, bizge qarady, ot ottaýyn qoıyp múlgip turǵan esekterimizge qarady. Sonan soń taǵy da sýǵa kóz júgirtip alyp:

— Táýekel! — dedi.

Arzy apam ekeýmiz qoldasyp, qara esektiń ústindegi qapty kúreń aıǵyrdyń baýyryna qaraı kóterdik. Kókparshy ma, qudaı bilsin, anaý eńkeıe berip qapty qos qoldap julyp alyp aldyna óńgerdi. Qamshysyn aýzyna tistep aldy.

Jaılap tebinip kórip edi, kúreń qasqa taısalǵan joq, sýǵa qoıdy da ketti. Sý tilerseginen asyp, baýyryn syzdy. Tolqyn quıryǵyn jelbiretip, súırep barady. Janýardyń bóksesi aryndy aǵystan burańdaıdy. Kúreń pyryldaıdy, omyraýyna soqtyqqan sý qaqyrap, aq kóbikke aınalyp, japyryla qulaıdy. Bala úzeńgili aıaǵyn kóterińkirep aldy. Arǵy jaǵaǵa jetken kúreń bir umtylyp qurǵaqqa shyǵyp dúr silkindi. Bala qapty sylq etkizip jerge tastady.

Osylaısha ekinshi qap ta arǵy betke ótkizildi. Onan soń bala ózi erdiń artyna otyrdy da, erge Arzy apamdy mingizip ótkizdi. Maǵan óıtken joq, meni artyna mingestirdi. Úzeńgige aıaǵym jetińkiremeı tyrbyńdap turǵanymda, eńkeıip bir qoltyǵymnan alyp, demep jiberdi. Arǵy jaǵaǵa men de óttim. Onan soń bala Ońǵarbaı atamnyń kók esegin shylbyrynan súırep sýǵa saldy. Áýeli kók esek basqysy kelmep edi, qamshymen quıymshaqtan tartyp-tartyp jibergende, artqy eki aıaǵy búgilip baryp, sýǵa kúmp berdi. Kók esekti sý táýir-aq, táltirektetti. Eger bala bolmaǵanda kim biledi...

Arzy apamnyń qara esegi sorly kózin jumyp, túrtinektep, sýǵa túsýge batpaı, qamshyǵa shydap kóp turdy. Bir-eki ret aldyńǵy aıaqtaryn sýǵa salyp turyp, qaıtadan sheginshektep ketti. Bir márte tipti kirjiń etip, kúreńge tisin aqsıtyp, qulaǵyn jymıtyp tistemekshi de boldy. Tura qalyp arǵy aıaǵyn arbańdatyp tońqyp ta kórdi. Aqyry bolmaǵan soń balań jigit qara esektiń qyl shylbyryn oń jaq taqymynyń astynan ótkizip, qyrǵyz erdiń qasyna eki-úsh orap qoıdy da, kúreń qasqany tebinip qaldy. Talaı dodalardy jaryp shyqqan janýar taısalmaı sýǵa taǵy saldy. Qara esek sorly basy kegjıip, kózi alaryp, tumsyǵy aspanǵa qarap, tórt aıaǵymen jer tirep, súıretilip baryp sýǵa tústi. Sýǵa túsken soń sheginshektegenin qoıyp, qaıta kúreńmen qatarlasýǵa tyrysty. Sýdyń ortasyna jete bergende, sirá, aıaǵyna tas soqqan bolar, qırań etip, art jaǵymen qulady. Kúreń aıǵyr da tuńǵysh ret teńselip ketti. Qara esek turmaqshy bop ıtingen kezde, basy sýǵa kómilip shyqty. Qaıtadan kómilip ketti. Er aýdarylyp ketpes úshin bala salmaqty sol jaqqa basty. Bir ýaqytta qara esektiń basy taǵy bir kegjeń etti de, brezent júgen shydamaı, saǵaldyryǵynan úzilip bort ketti. Qara esektiń basy taǵy bir qyltyń ete qalyp edi, endi birde aıaqtary sereńdep kórindi de joq boldy.

Biraz únsiz qarap turdyq. Ańǵardyń ishi ala kóleńke tartty, kún uıasyna qonǵan eken.

— Alda, qarań qalǵyr, — dedi Arzy apam esi endi kirgendeı.

— Báıbishe, qapa bolmańyz, múmkindik bolmaı qaldy, júgen shydamady, — dedi bala ózin kináli sezinip.

— Joq, aınalaıyn, — dedi Arzy apam. — Ásheıin sýǵa mysyǵyń ketip qalsa da ókinesiń ǵoı. Býaz edi, tuqymyń qurǵyr. Meıli, bala-shaǵamnyń sadaǵasy! Qudaı-aý, alysta júrgen shyraqtarymnyń sadaǵasy! Dúnıe ataýlynyń qaǵyndysy qara esekpen ketsin. Soǵystyń soıqany da sonymen ketsin! El-jurt aman bolsyn, bir nárse ǵyp kún kórermiz.

Bala atynan túsip, qap kóteristi. Endi eki qapty da kók esek kóterdi. Arzy apam ekeýmiz qaptardyń eki jaǵynan ustap jaıaý tarttyq.

Arzy apam kúreń aıǵyrly azamat balaǵa alǵysyn jaýdyrdy-aq:

— Tirlikte jamandyq kórme, órkeniń óssin, óz teńińniń aldy bol, aınalaıyn! Bizdi jarylqasań, seni qudaı jarylqasyn!

Sonan soń Arzy apam esine bir nárse túskendeı, keri júgirdi. Bul kezde kúreń aıǵyr arǵy jaǵaǵa shyqqan.

— Atyń kim, aınalaıyn? Kimniń balasysyń? — dep aıqaılaıdy Arzy apam. Anaý estimeı qulaǵyn qalqalady.

— Atyń kim? Kimniń balasysyń?

Bala birdeńe dep aıqaılady. Biraq sýdyń gúrili estirtpedi.

— Kim? Kim!

Bala eki qolymen aýzyn tosyp turyp, úzeńgige aıaǵyn tirep, aıǵyrdyń ústinde kóterilińkirep daýystady. Biraq ne aıtqanyn ajyrata almadyq. Ol bizge qolyn bulǵap, attyń basyn buryp, qabaqty qıalap ary qaraı, kúnshyǵysqa óz jónimen kete bardy.

Jalǵyz esekti eki jaqtan qaýmalap, kúnniń batysyna qaraı biz de qozǵaldyq. Ymyrt úıirile bastaǵan. Elegizip, boıdy qorqynysh bılegendeı. Biraq mańdaı aldymyzdan jarqyrap bir juldyz yǵyp tur eken. Sol medeý bolyp, kóńil ornyǵa túskendeı. Kóńil shirkinde bir ǵana kirbiń qaldy: álgi kúreń aıǵyr mingen batyr tulǵaly balań jigittiń kim ekenin, qudaı syılap, bile almaı qaldyq. Maǵan bir sát:

«Osy Medethan emes pe eken?» degen de oı keldi.

---