InfoHub Logo

Qazaqta «Aı ortaq, Kún ortaq, Jaqsy ortaq» degen taýyp aıtylǵan tamasha sóz bar. Mine, osy bir naqyl sózdegi men biletin jerdegi naǵyz Jaqsy - aqyn Aıtýar, adam Aıtýar. Men osynaý teńiz bolyp burqanyp, alasuryp jatqan uly aıdyn - ómir-tirshilikte bir bola júrip Aıtýardyń bireýdi jamandaǵanyn, nemese tipti bir aýyz ózgeniń tarapyna ǵaıbat sóz aıtqanyn, dál sol sıaqty Ol týraly da áldekimniń jaǵymsyz áńgime aıtqanyn eshqashan da estigen emespin. «Jaqsynyń jany - qazyna, uqsaıdy ómir jazyna» - deıdi taǵy da bizdiń qazaq. Bul da sol, mine, ózimizdiń Aıtekeńe baǵyshtalǵan dúnıe. Jaıshylyqta adamdarmen emen-jarqyn amandasyp, jymıa júzdesip, qıadaǵy qyran búrkittiń qyraǵy janaryndaı ótkir kózderi kúmis sáýleler shashyp mereılene júretin Pýshkın turpatty aqyn qyzmet baby, nemese qoǵamdyq ómirdegi san alýan máselelerde ózindik kózqarasynan, prınsıpti de tatymdy pikir aıtýdan esh talmaıdy.Qaısybir salalardaǵy bolmasyn eldik, halyqtyq máselelerde A.Ótegenovtiń sheginip qalǵan jeri, kúlbiltelep kómeski tartqan kezi de joq. Óıtkeni, onyń tanym-bilim kókjıegi keń, elin, jerin súıetin, qajet bolsa osyndaı Otan syndy qasıetti uǵymdar jolynda janyn da shúberekke túıe alatyn márt qasıetin biletinder az bolmas. Bar ǵumyryn gazet tirshiligine, jýrnalısıkaǵa arnaǵan ádebıet pen baspasóz sardary sońǵy jyldarda aýdandyq máslıhattyń hatshysy bola júrip, ólkeniń ekonomıkalyq-áleýmettik, qoǵamdyq-saıası damýyna barynsha atsalysýda. Qandaı qyzmette júrse de Aıtýardyń aqyn júregi órshil óleń bolyp órilip, kesteli jyr nóseri bolyp tolas tappaıdy. Bir qaraǵanda osy Aıtekeń tylsymy tereńderde tunǵan, múldem tuńǵıyqtardan marjan tergen, áldebir qasıetti jumbaq jan bolyp kórinedi. Bul, shyny kerek, kózi tirimizde birimizdi-birimiz kóre almaı, sodan da kelip barymyzdy bazarlap, laıyqty baǵasyn bere almaı júretin bizdiń qazekem úshin qandaı oı týǵyzaryn bilmeımin. Alaıda, aqıqaty sol - Aıtýar Ótegenov - ómirde de, óleńde de - Qubylys!

Bir nazar aýdararlyǵy, Aıtýar aqyn óleńderiniń klasıkalyq halyq poezıasynan nár alatyndyǵy. Sodan da baryp onyń halyqtyq sıpatynyń aıqyndyǵy, boıaýynyń qanyqtyǵy. Sodan da kelip onyń epıkalyq ta qulash alýy...

Bozbala minez - boz dalam,

Syryń kóp eshkim jazbaǵan.

Azap-muńyńa tań qalyp,

Azattyǵyńa máz bolam,

O, boz dalam, boz dalam! –

dep tebirengen aqyn sol týǵan ólke, týǵan aımaqtyń qat-qabat qupıa syrlaryn jyr jaýharymen jaınatýdy, jańǵyrtýdy maqsat tutady. Sózimizge dálel izdegińiz kelse, biz sóz etip otyrǵan avtordyń sońǵy shyqqan kitabyndaǵy («Armanym saǵan aýǵan», Almaty,1999) «Jer ataýy - shejirem», «Aq Jaıyq - Arý», «Adyraspan»,« Qosyla almaı qos teńiz», «Syryńdy ashshy ulyńa», taǵy basqa da órnekti óleńder men 2-bólimdegi «Jeti jurt meken etken jer», «Ant nemese sýyn qulyn hıkaıasy», «Shalmaǵanbet nemese syrly asa syry», «Tobanıaz jaıly tolǵaýlar», «Qara kisi», «Qula at qasireti» tárizdi kólemdi týyndylardy oqyp shyǵyńyz. Sonda ólke tarıhynyń arǵy-bergidegi syr-sıpatyna kórkem jelimen oı boılatasyz, sol arqyly aqıyq aqynnyń ishki rýhanı-tanymdyq-poetıkalyq qýatynyń kelisti kókjıegine, shalqar shabyt qudiretine tánti bolasyz. Uly Abaı atamyz «Óleń degen - ósekshi, syryńdy jurtqa jaıar» deıdi. Aqsaqaldyń bulaı aıtýy, tolǵanýy tipti de poezıaǵa kúl shashqany emes ekendigin esi bar eldiń bári túsinedi. Degenmen de osy joldardy basqasha túrlendirip, «Óleń degen - ómiriń, alyp ushqan kóńiliń. Súıý menen kúıý ol, El degende - ór úniń!» dep jańasha keskindep, Aıtýar aqynnyń óleńderin oqýdy usynar edik. Ol jan tebirenbes, tolqymas, boı balqymas, kóńil - dónen shalqymas súreńsiz óleń jazbaıdy. Ol Táńiri tartqan tabıǵı talantyn jorǵa shabystan jańyldyrmaı, árbir óleńde, árbir shyǵarmada qyranı dáldik pen sezim káýsarlyǵy, oı men fálsafa úndestigin asqan sheberlikpen úılestirip otyrady. Kósiletin jerlerde kósilip, esiletin jerlerde esilip, arǵymaǵyn tebinetin jerlerde tebinip, birde tógilip, birde qabyrǵasy sógilip, ne bolsa da óleń bolyp órilip turady. Aqyn óz shyǵarmalaryn bar jan-táni, júrektiń qanymen jaza otyryp, ár týyndy qurylysyn minsiz talǵam men joǵary sapaǵa negizdep ásem árlep, mármárleıdi. Osy kitaptyń sońǵy bólimine kirgen burynyraqta jazǵan óleńderiniń biri - «Mahabbat».

Áli ómirdiń belesine shyqpadym,

Mahabbattan eki-aq nárse uqqanym:

Dámi múldem tátti eken,

Zańy múldem qatty eken, -

dep túıindeledi. Nemese, «Aıta alman» óleńi de tórttaǵan:

Dostar da kóp jalǵandyǵy baıqalǵan,

Qyzdar da kóp kóńilimdi qaıtarǵan.

Sonda da men mahabbatty, dostyqty

Baıansyz dep aıta alman.

Jalpy Aıtýar az sózge kóp maǵyna syıǵyzǵandy unatady. Mysaly, eldik, tektilik qadir-qasıetti saqtaýǵa úndeıtin «Sert», «Namys» sıaqty óleńderde «toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin taba bilý», sol arqyly sertińdi bekemdep, namysyńdy janı bilý aqynnyń jyr - nópirin janyna dárý, maqsaty jolynda qarý etkendigin aıqyn ańǵartady.

Babalardyń úninde óktem dybys,

Bostandyqty ańsaǵan netken tynys.

Asyldardy alǵa alyp bara almasaq,

Masyldardy kóbeıtpeı onda ómirden

Erterek ketken durys! –

dep qaıraı túsedi, masyldyq pen jasyqtyqtan qashyrady. Farıza aqynǵa arnaǵan «Minez» óleńindegi tektilik turpattary Aıtekeń qanshama kishiktik tanytsa da, óz boıynda da tur! Ol syrtqa tek Óleń bolyp, óleń bolǵanda da máıegi mol, jutqanyńda mereıińdi qandyryp, ashshy terińdi burq etkizetin shymyraý sýyndaı shymyr joldar bolyp ytqıdy! Tek poezıa shárbatymen sýsyndaı bilińiz.

«Elýge kelgen dosqa» óleńinde:

Ózgesheleý mańyzdylaý áýeni,

Adamzattyń bári sodan dámeli.

Sýarylǵan bal men kermek nárimen

Er Elýdiń baqshasynda máýeli, -

Deıdi ózgeler - bul baqshaǵa kirerde

Júregińdi myqtańqyra áýeli... –

dep keletin joldar bar eken. Al aqıqatyna kelgende, bul másele kúnine, túnine on oılanyp, myń tolǵanatyn Aqyn úshin de asa mańyzdy, Aıteke!

14.11.2000 jyl.

---