Armysyń, Áz Naýryz!
Taqyryby: «Armysyń, Áz Naýryz!»
(Balabaqshadaǵy ashyq tárbıe saǵatynyń senarıi)
Maqsaty: Ulystyń Uly kúni Naýryz merekesiniń erekshelikterimen tanystyrý, Naýryz merekesi týraly túsinik berý. Balalardyń oılaý qabiletterin damytý, merekelik kóńil - kúı qalyptastyrý. Ártúrli ulttyq oıyndar arqyly balalardyń tilin damytý. Týǵan elge degen súıispenshilikpen birge salt - dástúrdi qurmetteýge, úlkenderdi jáne birin - biri syılaýǵa tárbıeleý.
Qural - jabdyqtary: ulttyq qolóner kórmesi, Naýryz merekesine arnalǵan ulttyq dastarqan.
Barysy:
(Mýzyka yrǵaǵymen áje kiredi)
Áje:Ýa, halaıyq armysyzdar! Búgin bizdiń aýylda úlken toı. Qazaǵymyzdyń jańa jyl merekesi Naýryz qutty bolsyn! Jáne taǵy bir toı kishkentaı búldirshinniń tusaý keser toıy. Bul – úlken qýanysh, mereke. Sizder osy toıdyń úlken syıly qonaǵysyzdar. Kóńil kóterip, demalyp otyryńyzdar.
Basqa aýyldardan qonaqtar kelýshi edi, keshigip jatyr, kórinbeı me?
(Mýzyka yrǵaǵymen balalar kirip, sálem berip, maldas quryp otyrady)
Áje: Qosh keldińder, qulyndarym, joǵary shyǵyńdar!
Tárbıeshi: Naýryz toıy – aq batanyń bastaýy,
Bereke men birliktiń jalǵaýy.
Jeti túrli qasıetti dámmenen,
Baıtaq eldiń bir tolady astaýy.
Naýryz kelip, kóktem sazy biliner,
Oınap - kúlgen jas balalar júgirer,
Jańa jyly qazaq degen uly eldiń
Naýryz aıy shattyqpenen gúldener.
- Balalar, aıtyńdarshy, Naýryz meıramy jyldyń qaı mezgilinde kelip otyr?
Balalar: Kóktem mezgilinde.
Tárbıeshi: Durys aıtasyńdar, kóktemde. Al kóktemdi qalaı sıpattaýǵa bolady?
Balalar:- Jer kógeredi, aǵashtar búrshik atady.
Tárbıeshi:- Ia, tabıǵat qulpyryp, bizdi bir ádemi álemge aparady.
Naýryz merekesinde qandaı kóje ázirleıdi?
Balalar: Naýryz kóje.
Áje: Naýryz kójege neshe dám qosylady?
Balalar: Jeti dám.
Tárbıeshi: Óte tamasha. Ájemiz de bizge arnap kóje daıyndap jatqan bolar.
Al, endi, balalarymyzdyń sizderge degen jyly lebizderi bar eken.
(Aızere, Álimhan, Aıaýlym, Sabına, Dana.)
Áje: Toıymyzǵa kórshi aýyldyń sulý qyzdary da kelip qalypty ǵoı, sol qyzdardy ónerimen qarsy alaıyq.
Tárbıeshi: Al, endi, «Toıdyń kórki – án» deıdi halqymyz, olaı bolsa, Naýryz toıda jyrdan shashý shashaıyq.
Án: «Dastarhan»
Áje: Balalar, bizde búgin taǵy bir toı: nemeremniń tusaýkeser toıy. Senderdeı úlken azamat bop ketsin degen nıetpen tusaýyn kesemiz. Anasy daıyndap jatqan bolar, qazir kelip qalar.
(Áýenmen anasy men balasy keledi)
Áje: Kele ǵoı qyzym, qýanyshym meniń. Mine, meniń nemerem de keldi.
Tárbıeshi:Tusaý kesý degenimiz – kishkentaı balaǵa yrymdap, tez júrip ketsin dep, ala jip baılap, bata tilek aıtyp kesedi. Tusaý keskende kók shóppen, toq ishekpen de kesedi. Ondaǵy maqsat: kógersin, óssin - ónsin degeni jáne de baı – dáýletti, baqýatty bolsyn degeni. Búgin biz ala jippen tusaý kesemiz. Ondaǵy maqsatymyz – balamyz eshkimniń ala jibin attamasyn.
Áje: Meniń ózim keskenim uıat bolar, anasy ruqsat berse, myna joǵary jaqta otyrǵan qonaqtarǵa ruqsat bersek.
Raqmet qonaqtar, osyndaı nemere súıińizder.
Endi óleń aıtyp, táı - táı basqyzaıyq.
Qaz - qaz balam, qaz balam,
Qadam bassań, máz bolam.
Baltyryńdy túre ǵoı,
Taı qulyn bop shaba ǵoı,
Ozyp báıge ala ǵoı.
Áje: Ekinshi aýyldyń jigitteri de toıǵa kelip qalypty, qane ónerin tamashalaıyq.
Tárbıeshi: Shalqyp merekede án salaıyq,
Bı bılep, án ónerge tamsanaıyq.
Ańyzben, ertegimen bizge jetken
Naýryzdy, qonaqtardy qarsy alaıyq!
Bı: «Seriler»
Tárbıeshi: Ary qaraı toıymyzdy jyr shýmaqtarymen jalǵastyraıyq.
(Qaraqat, A. Janel, Qasıet, Adılá, M. Nurıslam.)
Tárbıeshi: Endeshe, oıyn oınap, án salmaı, óser bala bolar ma demekshi, qazaǵymyzdyń tól merekesinde ulttyq oıyn oınamasaq jaraspas.
Oıyn: «Qyz qýý»
(Áýenmen Qydyr ata keledi)
Qydyr ata: Amansyńdar ma, qaraqtarym!
Naýryz toıy qutty bolsyn!
Aq mol bolsyn, qaıda barsań, jol bolsyn!
Balalar, aıtyńdarshy, bıyl bizde qandaı jyl basy?
Balalar: Jylqy jyly.
Qydyr ata: Durys aıtasyńdar. Olaı bolsa, men ortamyzǵa sol jylqy jylyn ala keldim.
Jylqy jyly: Armysyzdar, halaıyq,
Barmysyzdar, halaıyq!
Naýryz toıdy jup jazbaı
Birge qarsy alaıyq.
Tárbıeshi: Qydyr Ata, joǵary shyǵyp, balalardyń ónerin tamashalap, jaıǵasyp otyryńyzdar. Al biz bolsaq, balala, r osy Jylqy jylynyń qurmetine «Qara jorǵa» bıin bılep bersek qaıtedi?!
Sergitý sáti: «Qara jorǵa»
Áje: Jaraısyńdar, qulyndarym. Ortamyzǵa kelgen Jańa jyl qutty bolsyn qazaǵym! Naýryz shashýy juǵysty bolsyn!
Shashý! Shashý! Shashý!
Naýryz kójeden dám tatyńyzdar!
Áje: «Jańbyrmenen jer kógerer, batamenen el kógerer» degendeı, Qydyr atadan bata suraıyq.
Qydyr ata batasyn berip shyǵyp ketedi. Toı dastarqany jalǵasa beredi, qonaqtar naýryz kójeden dám aýyz tıedi.
Sońy
(Balabaqshadaǵy ashyq tárbıe saǵatynyń senarıi)
Maqsaty: Ulystyń Uly kúni Naýryz merekesiniń erekshelikterimen tanystyrý, Naýryz merekesi týraly túsinik berý. Balalardyń oılaý qabiletterin damytý, merekelik kóńil - kúı qalyptastyrý. Ártúrli ulttyq oıyndar arqyly balalardyń tilin damytý. Týǵan elge degen súıispenshilikpen birge salt - dástúrdi qurmetteýge, úlkenderdi jáne birin - biri syılaýǵa tárbıeleý.
Qural - jabdyqtary: ulttyq qolóner kórmesi, Naýryz merekesine arnalǵan ulttyq dastarqan.
Barysy:
(Mýzyka yrǵaǵymen áje kiredi)
Áje:Ýa, halaıyq armysyzdar! Búgin bizdiń aýylda úlken toı. Qazaǵymyzdyń jańa jyl merekesi Naýryz qutty bolsyn! Jáne taǵy bir toı kishkentaı búldirshinniń tusaý keser toıy. Bul – úlken qýanysh, mereke. Sizder osy toıdyń úlken syıly qonaǵysyzdar. Kóńil kóterip, demalyp otyryńyzdar.
Basqa aýyldardan qonaqtar kelýshi edi, keshigip jatyr, kórinbeı me?
(Mýzyka yrǵaǵymen balalar kirip, sálem berip, maldas quryp otyrady)
Áje: Qosh keldińder, qulyndarym, joǵary shyǵyńdar!
Tárbıeshi: Naýryz toıy – aq batanyń bastaýy,
Bereke men birliktiń jalǵaýy.
Jeti túrli qasıetti dámmenen,
Baıtaq eldiń bir tolady astaýy.
Naýryz kelip, kóktem sazy biliner,
Oınap - kúlgen jas balalar júgirer,
Jańa jyly qazaq degen uly eldiń
Naýryz aıy shattyqpenen gúldener.
- Balalar, aıtyńdarshy, Naýryz meıramy jyldyń qaı mezgilinde kelip otyr?
Balalar: Kóktem mezgilinde.
Tárbıeshi: Durys aıtasyńdar, kóktemde. Al kóktemdi qalaı sıpattaýǵa bolady?
Balalar:- Jer kógeredi, aǵashtar búrshik atady.
Tárbıeshi:- Ia, tabıǵat qulpyryp, bizdi bir ádemi álemge aparady.
Naýryz merekesinde qandaı kóje ázirleıdi?
Balalar: Naýryz kóje.
Áje: Naýryz kójege neshe dám qosylady?
Balalar: Jeti dám.
Tárbıeshi: Óte tamasha. Ájemiz de bizge arnap kóje daıyndap jatqan bolar.
Al, endi, balalarymyzdyń sizderge degen jyly lebizderi bar eken.
(Aızere, Álimhan, Aıaýlym, Sabına, Dana.)
Áje: Toıymyzǵa kórshi aýyldyń sulý qyzdary da kelip qalypty ǵoı, sol qyzdardy ónerimen qarsy alaıyq.
Tárbıeshi: Al, endi, «Toıdyń kórki – án» deıdi halqymyz, olaı bolsa, Naýryz toıda jyrdan shashý shashaıyq.
Án: «Dastarhan»
Áje: Balalar, bizde búgin taǵy bir toı: nemeremniń tusaýkeser toıy. Senderdeı úlken azamat bop ketsin degen nıetpen tusaýyn kesemiz. Anasy daıyndap jatqan bolar, qazir kelip qalar.
(Áýenmen anasy men balasy keledi)
Áje: Kele ǵoı qyzym, qýanyshym meniń. Mine, meniń nemerem de keldi.
Tárbıeshi:Tusaý kesý degenimiz – kishkentaı balaǵa yrymdap, tez júrip ketsin dep, ala jip baılap, bata tilek aıtyp kesedi. Tusaý keskende kók shóppen, toq ishekpen de kesedi. Ondaǵy maqsat: kógersin, óssin - ónsin degeni jáne de baı – dáýletti, baqýatty bolsyn degeni. Búgin biz ala jippen tusaý kesemiz. Ondaǵy maqsatymyz – balamyz eshkimniń ala jibin attamasyn.
Áje: Meniń ózim keskenim uıat bolar, anasy ruqsat berse, myna joǵary jaqta otyrǵan qonaqtarǵa ruqsat bersek.
Raqmet qonaqtar, osyndaı nemere súıińizder.
Endi óleń aıtyp, táı - táı basqyzaıyq.
Qaz - qaz balam, qaz balam,
Qadam bassań, máz bolam.
Baltyryńdy túre ǵoı,
Taı qulyn bop shaba ǵoı,
Ozyp báıge ala ǵoı.
Áje: Ekinshi aýyldyń jigitteri de toıǵa kelip qalypty, qane ónerin tamashalaıyq.
Tárbıeshi: Shalqyp merekede án salaıyq,
Bı bılep, án ónerge tamsanaıyq.
Ańyzben, ertegimen bizge jetken
Naýryzdy, qonaqtardy qarsy alaıyq!
Bı: «Seriler»
Tárbıeshi: Ary qaraı toıymyzdy jyr shýmaqtarymen jalǵastyraıyq.
(Qaraqat, A. Janel, Qasıet, Adılá, M. Nurıslam.)
Tárbıeshi: Endeshe, oıyn oınap, án salmaı, óser bala bolar ma demekshi, qazaǵymyzdyń tól merekesinde ulttyq oıyn oınamasaq jaraspas.
Oıyn: «Qyz qýý»
(Áýenmen Qydyr ata keledi)
Qydyr ata: Amansyńdar ma, qaraqtarym!
Naýryz toıy qutty bolsyn!
Aq mol bolsyn, qaıda barsań, jol bolsyn!
Balalar, aıtyńdarshy, bıyl bizde qandaı jyl basy?
Balalar: Jylqy jyly.
Qydyr ata: Durys aıtasyńdar. Olaı bolsa, men ortamyzǵa sol jylqy jylyn ala keldim.
Jylqy jyly: Armysyzdar, halaıyq,
Barmysyzdar, halaıyq!
Naýryz toıdy jup jazbaı
Birge qarsy alaıyq.
Tárbıeshi: Qydyr Ata, joǵary shyǵyp, balalardyń ónerin tamashalap, jaıǵasyp otyryńyzdar. Al biz bolsaq, balala, r osy Jylqy jylynyń qurmetine «Qara jorǵa» bıin bılep bersek qaıtedi?!
Sergitý sáti: «Qara jorǵa»
Áje: Jaraısyńdar, qulyndarym. Ortamyzǵa kelgen Jańa jyl qutty bolsyn qazaǵym! Naýryz shashýy juǵysty bolsyn!
Shashý! Shashý! Shashý!
Naýryz kójeden dám tatyńyzdar!
Áje: «Jańbyrmenen jer kógerer, batamenen el kógerer» degendeı, Qydyr atadan bata suraıyq.
Qydyr ata batasyn berip shyǵyp ketedi. Toı dastarqany jalǵasa beredi, qonaqtar naýryz kójeden dám aýyz tıedi.
Sońy
You Might Also Like
