InfoHub Logo

Ádebıet
Sabaqtyń taqyryby: Qabdesh Jumadilovtiń "Adasqan bala" áńgimesi (slaıdymen)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Áńgime jelisi boıynsha oqýshylardyń oıyn tıanaqtaý, óz kózqarasyn júıeli taldaýǵa úıretý, negizgi oıdy taba bilýge daǵdylandyrý;
Damytýshylyq: Oqýshy qabyldaýy men oılaý aralyǵyn zertteı otyryp oı qorytqyzý jáne jańa uǵymdy ózi izdep tabýǵa baǵyttaý, oı órisi men dúnıetanymyn damytý;
Tárbıelik: İzdenimpazdyqqa, jaýapkershilikti túsine bilýge tárbıeleý, mádenıettilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Q. Jumadilov portreti, test, sózjumbaq, úlestirmeli qaǵaz t. b
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, izdenýshilik ádisi

Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: ("Qyzyǵýshylyqty oıatý")
Oqýshylardy sabaqqa psıhologıalyq daıyndaý.
«Mandarın bizdi dostyqqa shaqyrady»

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
Naqty suraq - dál jaýap
(bir aýyz sózben)
1. Láılániń mindeti ne edi?
2. Láılá qara qumyrsqalardy neniń kómegimen qýdy?
3. Láılániń qumyrsqalarynyń túsi qandaı?
4. Qumyrsqalar baqqa ne úshin qajet edi?
5. Láıláni jubatqan kim edi?
6. Kelesi kúngi Láılániń kóńil - kúıi qandaı edi?

İİİ. Maqsat qoıý kezeńi: Sózjumbaq
Sózjumbaqtyń sheshýine baılanysty, birneshe suraqtar qoıý arqyly búgingi sabaqtyń taqyryby ashylady. Olaı bolsa, búgingi jańa sabaq Q. Jumadilovtiń "Adasqan bala" shyǵarmasymen tanysý.
Qabdesh - tilge asa baı jáne ár sózdiń sıqyrly boıaýyn jan - tánimen názik sezinetin jazýshy.

IV. Jańa sabaq
Sońǵy kezde biryńǵaı búgingi kún taqyrybyna, qazirgi zamandastar ómirine qalam tartyp kele jatqan jazýshynyń biri - Qabdesh Jumadilov.
1936 jyly Shyǵys Túrkistannyń (qazirgi Shynjań ólkesi) Tarbaǵataı aýmaǵy Sháýeshek óńirinde dúnıege kelgen. "Qazdar qaıtyp barady", "Saryjaılaý", "Sáıgúlikter" tárizdi áńgime, hıkaıat jınaqtary, "Kókeıkesti", "Baqyt jolynda", "Sońǵy kósh" romandary jaryq kórdi.

V. Oqýlyqpen jumys.
*«Erkin» oqý. Oqýlyqtaǵy mátindi únsiz oqý, ol úshin oqýshylar erinderin jıyp, saýsaqpen basady.
Vİ. Maǵynany taný
Adasqan bala
1. Jánibektiń Jako atalýy
2. Jakonyń ushty - kúıli joǵalýy
3. Ala kóılekti balany surastyrý
4. Balalardyń oıyny
5. Baseındi izdeý
6. Aqyrǵy aıaldama
7. Mılısıanyń balalar bólmesi
8. Ata tegin tolyq jattaýǵa májbúrlik

Vİİ. Suraqtar:
1. Áńgime kim týraly?
2. Jánibek qalaısha aıaq astynan joǵalyp ketti?
3. Ol qandaı oqıǵalardy basynan keshirdi?
4. Jánibek nelikten áke - sheshesiniń aty - jónin jattap alýǵa májbúr boldy?

VIİİ. Shyǵarmashylyq tapsyrma
Kim kináli? Oqýshylar dáleldeý kerek. Qarsy oı aıta otyryp, óz pikirin dáleldeıdi.
İH. Oqýlyqpen jumys
1. Mátinnen Jánibektiń túr - tulǵasy sıpattalǵan joldardy taýyp oqy
2. Óz turǵan meken jaıyńdy qaǵaz betine túsir.
H. Sabaqty bekitý
Kodoskoptan test kórsetiledi. Oqýshylar jaýap nusqasyn belgileıdi.
Hİ. Qorytyndy:
Qazaqta "Jeti atasyn bilý" zań bolǵan. Er jigittiń úsh jurty bar, onyń shyǵý tarıhyn, tegin bilý ár azamatqa paryz dep uqqan halyq "Jeti atasyn bilgen ul jeti jurtqa jón aıtar" dep ataly sózdi arqaý etip, balasyna ata tarıhyn jastaıynan jattatyp, el - jurt tarıhyn bilý - er azamatty erlikke, eldikke, Otan súıýge baýlıdy dep uqqan.

Hİİ. Baǵalaý
Jeke oqýshylardy madaqtaý
Hİİİ. Úı jumysy