InfoHub Logo

Taqyryby: «Qosh bol, balabaqsham!» erteńgiligi
Maqsaty: Balalardyń merekelik kóńil - kúıin qalyptastyrý. Balabaqsha, mektep týraly óleń shýmaqtar, ánder aıtqyzý arqyly balalardyń tilderin damytý. Kórinister arqyly mektepke daıyndyǵyn tekserý. Balalardyń bir jylda alǵan bilimderin tıanaqtaý. Oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Kórnekiligi: Ásem bezendirilgen mýzyka zaly, oıynǵa qajetti mektep qural - jabdyqtary.

Barysy:
Júrgizýshi: Qýan, shattan, alaqaı!
Qýanatyn kún búgin.
Shákirttermen qımaı biz
Qoshtasatyn kún búgin!
Qurmetti, ata - analar, qonaqtar, búgin biz birneshe jyl mápelep, tárbıelegen balabaqsha búldirshinderin uıamyzdan ushyryp, mektepke shyǵaryp salǵaly otyrmyz, qýanyshtaryńyz qutty bolsyn!
Olaı bolsa, №13 «Ertóstik» bóbekjaı - balabaqshasynyń 2013 jylǵy túlekterin qarsy alaıyq!
(Áýenmen balalar qosarlana kiredi)
Óleń shýmaqtary: (balalar)

Júrgizýshi: Balabaqsha sendermen
Kórkeıdi de gúldendi.
Endi ýaqyt basqasha,
Bilim qajet bárińe!

Án: «Balabaqsham»

Júrgizýshi: Qarashy búgin kún qandaı?
Qalaısha qalasyń nurlanbaı!
Endi ýaqyt basqasha
Jer shary aınalyp turǵandaı!

Kezekti ásem qoshtasý válsine bereıik!
«Aqqý válsi»

Júrgizýshi: Balalar, sender bilesińder, mektepke barý úshin joǵarǵy oqý ornyna túskendeı test arqyly qabyldaımyz, sol úshin bizge bilimimizdi tekserýge akademık profesor myrzalar kelip tur eken qane qarsy alaıyq, olardyń bergen tapsyrmalarynan súrinbeı óteıik.
(Ǵulamalar kiredi.)
Akademık: Salamatsyńdar ma, balalar. Tanymaı turǵan shyǵarsyńdar. Endeshe, biz ózimizdi tanystyraıyq. Men bilim mekemesi akademıasynyń akademıgi Tólegen Dıas bolamyn.
Profesor: Bilim lısenzıasyn beretin mekemeniń profesory Seıdaly Shalqar men bolamyn. Mektepke barǵaly tursyńdar, mektepke deıingi bilimderińdi teksereıin dep keldik. Sol úshin test suraqtaryna jaýap berýge daıynsyńdar ma? Solaı emes pe, akademık myrza?!
Akademık: Solaı, solaı, profesor myrza.
Profesor:
- álgi jerde 1 - suraq bylaı.
Alǵashqy qazaq mektebin ashyp álippeni jazǵan kim?
Balalar: - Ybyraı Altynsarın.
Akademık: Oqý - bilim týraly maqal - mátel aıtyp berińder.
Balalar: 1. Oqýsyz bilim joq, bilimsiz kúniń joq.
2. Bilim – ınemen qudyq qazǵandaı.

3. İlim - shyraq, bilim - bulaq.
Profesor: Mektepke barǵanda eń birinshi oqıtyn kitaptaryń?
Balalar: - Álippe, ana tili.
Akademık: Qazaqtyń ǵulama ǵalymdaryn ata?
Balalar: Abaı Qunanbaev, Shákárim Qudaıberdıev, Shoqan Ýálıhanov, Ahmet Baıtursynov t. b
Profesor: - Jaýaptardyń durys, oqýǵa lısenzıany berýge laıyqty dep esepteımin. Siz qosylasyz ba, akademık myrza?
- Ia qosylamyn.
Profesor mór basady, tárbıeshige beredi.
Júrgizýshi: Oı rahmet myrzalar, senimderińizdi aqtaımyz. Al balalar, qarańdarshy endi mektepke barýǵa ábden bolady, qolymyzda lısenzıa bar.

Júrgizýshi: Birge bolsyn oıymyz,
Qutty bolsyn toıymyz.
Qyzdarymyz tamasha,
Bı bıleıdi sómkesimen jarasa...
Júrgizýshi: Ándeteıik jyrlaıyq. «Eń sońǵy oıyndar», ánin shyrqaıyq!
Án «Eń sońǵy oıyndar».
Júrgizýshi: Qane, balalar, turaıyq.
Dostyq sheńberin quraıyq!

Oıyn «Dostyq sheńberin qurý».
Óleń shýmaqtary

Júrgizýshi: Oqyp, bilim alatyn,
Bolashaq jolyn salatyn.
Baqshamenen qoshtasyp,
Birinshige baratyn
Jigitterimiz sahnada, qarsy alyńyzdar!
«REP»- bı.
Júrgizýshi: Balalar, biz test suraqtarynan súrinbeı óttik. Endi bilimimizdi jazbasha túrde kórseteıikshi.

Oıyn: «Kim buryn sózdi durys jazady».
İ - komanda qyzdar: Anam, mektep.
İİ - komanda uldar: Otan, Astana

Júrgizýshi: Bereke de osynda,
Mereke de osynda.
Bolyp jatyr qýanysh
Shákirttermen qosyla.
«Shańyraq» tobynyń shákirtteriniń oryndaýynda «Rok - n - roll» bıin qabyl alyńyzdar!
Bı: «Rok - n - roll»

Júrgizýshi: Sender úshin ári qýanyshty, ári qımas mereke aıaqtalýǵa jaqyn qaldy, alǵash bala - baqsha tabaldyryǵyn attaǵan kúnderiń esterińde me? Endi dostaryńdy, tárbıeshilerińdi, balabaqshany qıyp ketý senderge ońaı emes, degenmen balabaqshamen qoshtasatyn kez týdy. Ándetip qoshtasaıyq, balalar!

Án: «Qosh bol, balabaqsham!»