InfoHub Logo

Shirkin, dana adamdardyń jóni bir bólek qoı! Olar, qaı kezde bolmasyn, 93 zamanynyń rýhanı qarqynynan ozyp otyrady da, keleshektiń óz ókili sekildi ómir súredi. Sondyqtan ba eken, dáýirlesteri kemeńgerlerdi kóbine-kóp uǵa bermeıdi Olardyń qadir-qurmetke bólengen uzaq ómirleri ólgennen soń baryp bastalady da, jyldar jyljyp, kúnder keıindegen saıyn jasara beredi jarqyraı túsedi Qazaq halqynyń mine, osyndaı ardager adamynyń bipi — qos ishektiń qudireti bolǵan Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly. Ýaqyt óte kele uly kompozıtordyń ómiri men ónerine den qoıyp, qyzyǵa túsýshiler molaıyp keledi. Solaı bola bepyi zańdy da. Alaıda mádenıeti, jazý-syzýy erte óris alyp, etek jaıǵan elderdeı emes, qazaq halqynyń ótken-ketkenine shuqshıa úńilý qıyn-aq. Baspasózi, jazba shejiresi bolmaǵan, arhıvderek joqtyń qasy bizder úshin araǵa bir ǵasyr ǵana merzim salyp jatqan adamdardyń ǵumyrnama qupıasyn ashyp bilýdiń ózi bir qıamet. Attap bassaq boldy, júginetinimiz Lenıngrad pen Orynbordyń arhıvteri. Sottalyp, aıdaýdyń «baqytyn» kergenderdi bolmasa, olardyń bileri de ıek asty: o jer, bu jer ǵana. Mundaı jaǵdaıda, amalsyzdan, ańyz-ertegi men aýyzeki áńgimelerge Kóbirek qulaq túrýge týra keledi. Al, olardyń qanshasy durys, qanshasy burys ekenin bir Allanyń ózi biledi. Sondyqtan arǵy atalarymyzǵa zamandas bolyp, búgin tańda tarıhtyń tamyr — tamyr tizimine tirkelip úlgergen baba danalardyń ǵumyry týraly qany tamǵan shynaıy shyǵarma jazý ǵalamat enbek pen ushqyr qıaldy, buljytpas boljam men tapqyr topshylaýlardy kerek etedi-aq! Onyń ústine, ańyz-ertegige aınalyp ketken uly adamdardyń aýyz ádebıeti dárejesinde qalyptasyp qalǵan keıip — beıneleri bar. Avtorlar úshin olar da bir aýyr asý. Shoqan, Abaı, Ybyraılardy aýyzǵa almaǵannyń ózinde, Syrym, Mahambet, Qurmanǵazy sıaqty ardagerler haqynda ár qazaqtyń ózinshe oı-pikiri, boljaý, topshylaýy bar. Aıta berse, kedergi — bóget, asý — bel degender qat— qabat-aý, qat-qabat! Solarǵa qaramaı, qazaq halqynyń bizdiń zamanǵa sheıin ómir súrip armanda ketken abzal adamdary jaıynda kórkem shyǵarmalar jazý búgingi tańda keń óris alyp otyr. Marqum Muhtar Áýezovtiń Abaı týraly álemge áıgili asyl mura, ataqty epopeıasy, juldyzymyz Shoqan týraly Sabıt Muqanovtyń romany tarıhı taqyryptarǵa sapar shekken — jıhanger jazýshylardyń qoldarynan túsirmeıtin jaryq — shyraǵy. Bul týyndylar, durysyn aıtsaq, ádebı jeńisterimizdiń tóbemizge kóterer jalaýy derlik. Biraq olar, jikteı kelgende, proza men dramanyń jemisteri ǵana. Al, tarıhı adamdardyń ómirleri týraly jazylyp, joǵaryda aty aıtylǵan kórkem týyndylardaı halyqtyq abyroıǵa ıe bolyp otyrǵan poezıalyq kúrdeli eńbekterimiz bar ma? Bolsa, qaısy? Dál osy saýalǵa kidirmeı, kúrmelmeı jaýap bere almaıtyn sıaqtymyz. Mundaı baǵytta jazylyp, aty áıgili bolǵan poezıalyq týyndy álem ádebıetiniń ózinde saýsaqpen sanaǵandaı. Bul, bizdiń topshylaýymyzsha, aqyndarǵa ǵana baılanysty emes, negizinen, poezıa janrynyń ózine tikeleı qatysty sekildi. Kúrdeli qıý-qıý shytyrman ýaqıǵalardy zamanymen tutas qamtyp sýretteýde, shynyn aıtý kerek, poezıa, proza men dramaǵa qaraǵanda, birqydyrý ıkemsizdeý, dármensizdeý der edik. Óleńniń usaq-túıek zań — qaǵıdalarynyń ózderi-aq aqyndardyń kósile shabýyna tolyq múmkindik bere qoımaıdy. Kólemi kól-kósir poezıalyq shyǵarmanyń jarqyn, jaqsy jaǵynan góri bosań-boljyrlyǵa, shynaıylyǵynan góri jasandylyǵy basymdaý jatady. Poezıa úshin bir ǵana durys, dálme-dál dıalogtyń ózi qanshalyq qara terge turady! (O, muny dastan qumar aqyndarymyz bizden góri jaqsyraq biledi) «Osyny oılasam mıym ashıdy» degendeı, shaıyrlar jaǵy mundaı ári qıyn, ári jaýapty taqyryptardan abyroı-ataq dámetpeıdi de júk qoımaıdy. Osy turǵydan alyp qaraǵanda, Hamıt Erǵalıevtiń kemeńger kúıshimiz, kompozıtorymyz Qurmanǵazy jóninde kólemdi poema jazýy júrektilik der edik. Kúıshiniń asqan ónerpazdyǵy, tarıhı derekterdiń tapshy, jutańdyǵy, poezıanyń uzaq jolǵa shyqqandaǵy oralymsyzdyǵy — úsh birdeı ǵalamat qıyndyq avtordyń ataqty adam týraly eńbeginiń abyroıly aıaqtalýyna shek keltiretin-aq sebep — belgiler. Biraq...

Esimi elge áıgili dana da bir, asqar asý taý da 6ip. Etekke qaraı quldyraı qýlaǵan áıdik tastardyń saldyr-gúldiri men tentek ózenniń doly kúpkipi jartas, shyńdarǵa soǵyp, keıin jańǵyryqsa, adamzat qaýymyndaǵy bolyp jatqan alýan-alýan qubylystar da danalardyń aqyl, ónerlershe bip-bip soǵyp, jańǵyryqpaı óte almaıdy. Qurmanǵazynyń qyratty jerdiń jylan-jolyndaı ıreleń, buralań ómirbaıany men ózi tirshilik etken qarańǵy qoǵamnyń kórkem shejiresi ónerpazdyń tereńde asqaq, názik te joıqyn kúılerinde jazylǵan. Sol kúılerdi tyńdaımyz da tebirenemiz, estımiz de eltımiz. Kórkem sózdi orysshadan qazaqshaǵa, qazaqshadan qytaıshaǵa aýdara berýge bolady. Biraq mýzyka degenimiz ónerdiń ózge salasyndaı emes. Ol bir túrden ekinshi bir túrge aýdarylmaıdy. óıtkeni mýzykanyń ózi bir-aq tildi óner. Ony qaı ult, qaı halyq bolsa da uǵa beredi. Hamıt Erǵalıev kemeńger kompozıtor, kókjal kúıshiniń ómirbaıanyna shyraıly shyǵarma jasaý úshin Qurmanǵazynyń biraz kúılerin mýzyka tilinen poezıa tiline aýdarýǵa áreket etken. Mysaly, dombyranyń qos ishegine bebeý qaǵyp bezildegen «Aqsaq kıik» poezıa tilinde bylaısha sóıleıdi:

İzinde qany qaldy, ózi qashyp,
Barady bala kıik qyrdan asyp.
Nelikten ańshy jigit birge ketpeı,
Barmaǵyn ıegine turdy basyp.
Aldynan kep túnegen keldi bıik,
Bul joly aýnamaıdy qumyn súıip.
Jarasyn qoltyǵyna qatty qysyp,
Shoshıdy aıaǵynan aqsaq kıik.
Shoshıdy aqyrǵy ret aqsaq kıik,
Jas qıaq jarasyna ketse tıip.
Beıshara, jer betinen qutylǵansha
Júregi bitti bilem janyp-kúıip.

Munda kúıdiń baı mazmuny baıan etip, ýaqıǵa kórinisi sýrettelgen. Jan ushyrǵan jas kıiktiń aıanyshty múshkil hali men ony osy kúıge dýshar etken mergen ańshy, jany sulý adamnyń músirkeý sezimi oqýshynyń kóz aldyna kelip, kóldeneń tura qalady. Dál osy poezıa «Aqsaq kıik» kúıinde de bar. Biraq ondaǵy mýzyka Hamıttiń qalamynan shyqqan óleń shýmaqtarynda joq. Kúıdiń mazmun-maǵynasy men kórinistik belgilerin bere alǵanmen, kúıdiń dybystyq tabıǵatyn, yńyranǵan yrǵaǵyn, shıyrshyq atqan dınamıkasyn, árıne, jetkize almaǵan. Sondyqtan biz mysalǵa alyp otyrǵan shuraıly shýmaqtardyń ózi oqýshyǵa Qurmanǵazynyń kúıindeı bolyp emes, Erǵalıevtiń óleńindeı bolyp qana áser etedi. «Qyzyl qaıyń», «Tóremurat» kúıleriniń poezıasha sóıleýleri de, mine,osyndaı.

Mýzyka poezıa emes te, poezıa mýzyka emes. Bul dálel, túsinikti kerek etpeıtin aqıqat. Biraq poezıasy mol mýzyka kórikti de, mýzykasy basym poezıa ádemi. Apaly-sińlili eki ónerdiń tarıhy osyny uqtyrady. «Aıjan qyz» kúıin poezıa tiline aýdarý ústinde Erǵalıev bul jaıttardy tereńdep túspegen. Jańaǵy aıtyp ótken birer kúılerdegideı emes, munda aqyn kúıdiń mazmun-maǵynasy men túr-pishin, ekpin- dınamıkasyn meılinshe tolyǵyraq saqtaýǵa qattyraq zer salady... Sondyqtan óleń «Aıjan qyz» kúı «Aıjan qyzǵa» egizdes, jaqyn týys bolyp shyqqan. Ol kúıdiń dúnıege ákelý ústinde ónerpaz kompozıtor poezıaǵa qanshalyq taqaý kelse, aqyn da osy shýmaqtardy týdyrý ústinde mýzykaǵa sonshalyq taqaý baryp qalady.

Taq kúni týdym,
Balapany qýdyń ózim boldym. Aı-dyn
Kólge tósim shaı-dym.
Ushtym, kettim.
Ústin kóktiń
Aralap as-tym,
Ánime bas-tym.
Jetpeı qaldy jerden
Atqan oǵy mergen,
Tóre de
kóre de
ar-man-da,
Ata da,
bata da
bar mań-da.
Ta-ta-ta,
ta-ta-ta,
ta...

Mýzykany túsinbeıtin, dombyra ne basqa bir aspapta oınaı almaıtyn adam mundaı óleń joldaryn óńi túgil, túsinde de kóre almas edi. Al, Hamıttiń mýzykanttyq qudireti buǵan barynsha jetip otyr. Jáne-daǵy, bul ózi jalań dybystyq elikteý, eshbir ýaqıǵaǵa baılanyssyz jazyla salǵan jaýapsyz joldar emes. Tereń uǵyný, mol sezinýmen jasalǵan shýmaqtar. Biz mysalǵa keltirip otyrǵan «Aıjan qyzdyń» poetıkalyq túrindegi jas arýdyń obrazy osy taraýdyń bas jaǵynda beınelenetin baı Adaıdyń erke qyzyna úılese ketedi. Erke de esti, sulý da suńǵyla bıkeshtiń búkil minezin: qımyl-áreketi men kórik-kelbetin aqyn zerger sheberlikpen músindeı kelip, osy joldardy, shýmaqtardy jasaıdy. Salystyryp baıqalyq:

Ushqalaq totaılyǵyn jıi qyla,
Asyldy báıbisheniń ıyǵyna.
Momaqan Qurmanǵazy kesh ilikti
Oınaqy qara kezdiń qıyǵyna.
Bir sátte qaldy-taǵy tyjyryna,
Sóıledi báıbishege qyz uryna:
— Bul aǵash ázidegi dárýish pe
Áldekim qushatuǵyn quzyryna.
Kim buzǵan dombyranyń máni, shirkin?
Qulaǵyn buraǵansyp... Báli, shirkin!
Áýleki jaralmasa adam dege
Óziniń baıqamaı ma áli, surqyn? —
Mańdaıyn ustaǵansyp sál búgilip,
Bulaısha arý bıkesh saldy qylyq.
Ushynan aıaǵynyń júgirgishtep,
İzinshe dombyrany aldy julyp.

Osydan keıin arý «taq kúni tý-dym» dep bastalatyn «Aıjan qyzdy» tarta jóneledi. Bul joldardy súısine oqyp, qunyǵa sińirgen oqýshy aqyn traktovqa jasap otyrǵan «Aıjan qyz» kúıiniń poezıalyq túrine amalsyz ılanady. Degenmen oqýshy retinde osylaı rıza bola otyryp, ádebıetshi retinde syn-pikir aıtpaýǵa bolmaıtyn jaıttar taǵy bar. Olardyń bárin birdeı jınap-terip, maqalanyń fınalyna alyp qalmaı, birazyn sóz arasynda, osy jerde aqtarǵanymyz jón sekildi Olar, sýyrtpaqtap aıtqanda, mynalar: birinshi — kúı jolynda yrǵaq birligimen qosa, mazmun tutastyǵy da qatal saqtalady. Poemanyń avtory bolsa, bul prınsıpti aıaǵyna sheıin uqypty ustamaıdy.

Balapany qý-dyń
Ózim boldym. Aı-dyn
Kólge tósim shaı-dym.

Osyndaǵy «aıdyn» mazmun jaǵynan úshinshi joldyń quramynda da («kólge» degen sózge anyqtaýysh), orny, yrǵaǵy, úılesimi jaǵynan ekinshi joldyń quramynda. Sóıtip, yrǵaqty buzbasa, mazmundy, mazmundy buzbasa, yrǵaqty buzýǵa májbúr bolyp tur. Ekinshi — kúıdiń ishki astaryn, mazmun-maǵynasyn ashýda eshbir áreket, qyzmet atqarmaıtyn basy artyq, bos belbeý sózder de bar. «Taq kúni týdym» degendegi «taq» ta bir, semányń jumys istemeıtin deni saý jas múshesi de bir, masyl. Ol aqynǵa óziniń barly-joqty maǵynasymen emes, bir býyndy sóz bolýymen ǵana jáne «týdym» degen kórshi sózben dybystyq úndestigi úshin ǵana kerek eken. Bul, árıne, aqyn tarapynan jiberilgen selkeý, salaqtyq.

Tóre de
kóre de
ar-man-da, —

degen joldar taǵy bar. Alǵashqy sózge túsindik delik, al, ekinshisin («kóre» de degendi ne dep uǵamyz? Korektordyń qatesi bolyp júrmese, aqylǵa syımaıdy.

Ta-ta-ta,
ta-ta-ta,
ta —

aldyńǵy óleń tarmaqtarynyń eshqaısysyn da túr — forma jaǵynan qaıtalap turǵan joq. Endeshe, olardy bul kúıinde emes, sóz ónerine tolyq aınaldyryp, maǵynalandyryp alý kerek edi. Sosyn baryp dybystyq qaıtalaý jasasa, ońyp keter edi-aý! Aqyn olaı etýdi aýyrsynyp, artyq jumys istemegen de, kúıdiń poezıalyq túri mazmun jaǵynan aqtalmaı, túr jaǵynan tolyqpaı qala barǵan. Já!.. Bular qyraǵy da qatal redaktordyń qaǵyp-aq tastaıtyn nemese avtordy ıyǵynan basyp otyryp, jóndetip alatyn aqaýly shýmaqtar ǵana ǵoı!

Qurmanǵazynyń keler urpaqqa dep mıras etip qaldyrǵan kúı murasy ushan-teńiz. Qaǵazǵa, notaǵa túsirmeı-aq halyqtyń jadynda sary maıdaı saqtalyp kelgen alýan túrli kúıdiń attaryn ǵana kóshirip shyǵýdyń ózine bir paraq qaǵaz kerek. Tý tarıhyn alsaq, olardyń árqaısysy bir dastan bolmas pa edi. Onyń ústine, kompozıtor degenimiz shytyrman sıqyrly sezim dúnıesiniń adamy. Birde jalpy halyqtyq muń-zardy kúńrene kúıge túcipce, birde soqa bastyń da qaıǵy-sherin shamyrqana shertip beredi. Biraq uly kúıshi elin jyrlasa, ózin, ózin jyrlasa, elin bólip qaldyrmaıdy. «Qaıran sheshem dep» zar abzal anasyn kórgendegisi ezile egilgen perzenttiń ǵana zary ma? «Kóbik shashqandaǵy» beti qatty zobalań — apat halyqtyń ǵana basyna tóngen ajdaha — bult pa?! «Qurmanǵazynyń» avtory bul jaılardy da esten eki eli shyǵarmaıdy.

Arty jetti aǵyzyp shapqan attaı,
Kóbik beıne kók tasqa shaqqan ottaı.
Shashyraıdy jan-jaqqa:
Aı astynda
Jerdegiler qulaıdy shatqalaqtaı.
Japyryldy jaǵalaı maıda quraq,
Arýananyń botasy oıda ańyrap.
Qatyn-bala baqyrǵan, ıt ulyǵan,
Aq tolqynnyń ishine qoı jamyrap.
Taǵdyr eldi tap qyldy taǵy azapqa,
Aıǵaı-súreń ý zady jaǵa jaqqa.
Adasqandy shaqyryp aldaǵylar,
Qyr basynda kúpini jaǵady otqa.
Ýa, sumdyq-aı!.. Er júrek shoshynady.
Tarqatyp ta bolmaǵan shashyn áli,
Aq kóbiktiń ústinde qaraýytyp,
Ólgen sulý burymy shashylady.
Osyǵan da Aı arsyz nur quıady:
Sýda sábı saýsaǵy tyrbıady.
Qurman beıne qulpytas... Biler me ediń
Qaıda ketip sorlynyń tur qıaly?..

Qurmanǵazy «Kóbik shashqan» kúıin shyǵararda dál mundaı ǵalamat qubylysty kórdi me, kórmedi me — ol arasy almaǵaıyp. Eger kórgen bolsa, aqyn aıtyp otyrǵan adamnyń záre-qutyn alatyn osy kórinisten artyq bolmaǵan shyǵar. Bul shýmaqtar eki kitapty «Qurmanǵazy» poemasynyń ishindegi shuraıly da shyraıly shýmaqtar, shyn shabyttyń saf perzentteri der edik. Men ózim «Kóbik shashqan» kúıine qulaq túrip otyryp, ashýly teńizdiń surapyl shýylyn, jantalasa qarbalasqan qısapsyz halyqtyń ólermen zaryn estımin, poemanyń «Kóbik shashqan» taraýyn oqyp otyryp Aıvazovskııdiń «Toǵyzynshy valyn» básekege shaqyratyn toqsan túrli teńiz peızajyn kóz aldyma elestetem. Tiri jannyń tóbe shashyn tik turǵyzatyn qorqynyshty ýaqıǵa dombyranyń súıeksiz isheginde ǵajaıyp ún, poezıanyń tıeksiz tilinde ǵajaıyp sýret bolyp shyqqan. Áıgili kompozıtordyń ataqty kúıindegi kórinis, dybys kóldeneń apattyń kóshirmesi ǵana emes, ol qazaq halqynyń sol tustaǵy bosyp — kóshken, qashyp-pysqan, barar jer, basar taý tappaǵan qasiretti háliniń mýzyka tilindegi jınaqy obrazy. Aq basty aıdahar tolqyndarmen taıtalasyp turyp aıtatyn asqaq kúıshiniń myna monologynan biz osyny ańǵaramyz:

— Bári, — deıdi ol, — barmaqtaı baq úshin-aý!
Baqyttan tul, sum zaman taǵysyn-aý!
Toıdyryp-aq bitti ǵoı qý qudaıdyń
Jaqsylyǵyn jalynyp taǵy suraý.
Al, baqytty ár jerdeı shuqynyp tap,
Bitir, zeket, salyqtan sytylyp qap.
Saǵan, qazaq opasyz tolqyndardyń
Oljalysy kúledi syqylyqtap.

Epılogty qospaǵanda, poema osy taraýmen baryp aıaqtalady. Jalpaq eldiń jaı-kúıin mynandaı bolyp jatqanda «Ne bolar dep surama, keıin, kúnim», — deıdi Qurmanǵazy. kemeńger kompozıtordyń aýzynan ah dep jalyn ata shyqqan ystyq sózden onyń qarǵa tamyr halqymen máńgi-baqı birligin, ajyramas tutastyǵyn sezip qalamyz. Poemanyń ózekti ıdeıasy da osy bolsa kerek.

Hamıt Erǵalıev «Áke syryn» armansyz aıtyp bolǵan soń, «Úlken joldyń ústimen» quıyndatyp otyryp, «Bizdiń aýyldyń qyzyna» kelip jetti, odan shyǵyp «Seniń ózenińe» bardy. Bul tórt poema serpindi aqynnyń búkil shyǵarmashylyǵynda óz aldyna jeke bir kezeń. Synshy jurtshylyǵymyz ádemi dep júrgen «Áke syry» tereń tolǵaný, tynymsyz oılanýǵa jomart. «Úlken joldyń ústinde» adamnyń oı-sezimimen birge, áreket-qımyl molyraq. Oqýshyny jalyqtyrmaıtyn sergek, kóńildi tartymdy dastan. Al, «Bizdiń aýyldyń qyzynda» ýaqıǵa óz álinshe qoıý, biraq sonyń bári derekti fılm sıaqty ómirdi bir ǵana qyrynan, jalǵyz ǵana qabyrǵasynan alyp kórsetedi. Sonyń ózinde, aldyńǵy eki poemaǵa qaraǵanda munda dáldik, naqtylyq áldeqaıda basym. Bul tórt týyndynyń ishinde jóni bólek — «Seniń ózeniń». Ol aqynnyń shyǵarmashylyq tabys-oljalarynyń túgeldeı bas qosyp, toqaılasqan týyndysy. Ony poema deýge de, óleńmen jazylǵan roman, daıyn kınosenarıı deýge de tolyq dálelder bar. Ýaqıǵanyń birden sharyqtap damýy, shıelenise sheshilýi dramalardaǵydaı tartymdy, prozadaǵydaı tatymdy. Oǵan qaraǵanda «Qurmanǵazy» dastanynyń jibi bosańdaý tárizdi. Oǵan alda toqtamaqpyz. Az sóılep, kóp aıtýdy da, kóp sóılep, az aıtýdy da osy poemadan tabasyz.

...Ómirdiń aldamshy edi jaltyraǵy,
Bilmeımin, qaıda ekenin jan turaǵy.
Bolsa da búgin sendik, erteń bóten
Jartasy týǵan jerdiń, japyraǵy.
...Aldynda azaby aıqyn, baǵy tuman.
...Men be ekem baqyt jolyn tospalaıtyn,
Sur zaman qara qulpy tastan aıqyn.
Sor-azap, beınet meniń duǵalyǵym —
Boıymnan óle-ólgenshe tastamaıtyn, —

degen shýmaqtar men jyr joldarynyń árqaısysy bir dastanǵa tatyrlyq salmaqtary bar emes pe?! Júırik kóńil oqýshy bul úzindilerden sonaý ótken sur zamannyń suryq-syıqyn, qazaq eliniń hal-kúıin aına-qatesiz kóz aldyna ákeler edi. Az sóılep, kóp aıtý degen, mine, osyndaı bolsa kerek. Mundaı baqyt sózge sarań, oıǵa jomart shaıyrlardyń ǵana basyna bitedi. Biraq Hamıt Erǵalıev alakól. Ol óziniń jaquttaı bir jaqsy jolyn basqa bir jupyny jyr jolymen kómip beredi de, onysyn jana bir jarqyn shýmaǵymen jalma-jan qaıta arshyp alady. «Qurmanǵazynyń» oqýshysy birde qanat bitip shalqysa, birde ıini túsip renjıdi. Yssy men sýyqty birdeı kóredi. Bizdiń oıymyzsha, poemanyń bas jaǵy, «Arnaý», «Prolog ornyna», «Qozybaq sazy», «Aqsaq kıik» dep atalatyn taraý-bólimder basy artyq, qosalqy dúnıeler. Aldyńǵy ekeýiniń ornyna ádemi bir arnaý ne bir oıly prolog jarap jatyr. Tolyqqandy poema «Eregis» taraýynan baryp bastalady. Aldyńǵy jıyrma betin oqymasań da ýaqıǵanyń esh buzylmaıdy. «Qozybaq sazy», «Aqsaq kıik»taraýlary taqyryp jaǵynan ǵana týys-baýyr demesek, poemanyń kompozısıalyq júıesi jaǵynan kelgende áriden baryp qosylatyn alys aǵaıyndar. Olar poemanyń basqa bólimderimen de ózara etene bolyp, ishek-qaryndary aralasyp jatqan óleńder emes. Kemeńger kompozıtor týraly jeke-dara balladalar ǵana. Bútin kıimge japsyrǵan jamaýdaı bolyp, anadaıdan jar salyp turǵan bul taraýlardy, ýaqıǵa jaǵynan dastannyń ózimen kirikpegen soń, aqyn hronologıalyq tártipti saqtaı otyra, kiltin taýyp, olardy shyǵarmanyń ón boıyna synalap jiberýi kerek edi. Ondaı múmkinshilik joq emes, jetip jatyr... Bul taraýlardyń negizgi aýyldan aýlaǵyraq baryp qonys tebyi, asyly, poemanyń jazylý prosesin biraz ýaqytqa úzilýinen, avtordyń josparynyń azdy-kópti ózgertip, basqa baǵyt alýynan bolýy kerek.

«Eregisten» bastalyp aqyn kósilip beredi. Oqýshy qudiretti hıkaıanyń jetegine erip, ilesip otyrady da, poemanyń aqyrynan baryp bir-aq shyǵady. Tórt myń jolǵa taıaý óleń poezıalyq shyǵarma úshin az da emes, ónerpaz kúıshiniń ómirin tolyq qamtyp, molyraq qarpý úshin kóp te emes. Poemanyń sozalańdyǵyn sezindiretin sebep-saldar jaǵyna biraz toqtalǵan tárizdimiz. Al, endi onyń sol sozalań uzaqtyǵyn sezdirmeı, oqýshyny baýrap alyp, aldap áketetin aıryqsha qasıetteri qandaı?! Ol — Hamıt Erǵalıevtiń sýretkerligi. Bul jaǵynan alǵanda, «Qurmanǵazy» bezendirilip shyǵarylatyn kitap.

...Elemeı zekirgenin bir shaldyń da,
Elemeı dese bireý: — Qamshy aldyn ba?
— Taıanyp eki jaǵyn osy bala,
Kúıshiniń jatqan edi qarsy aldynda.
...Jıhazǵa qyzyl-jasyl, kók-qaraly,
Kóńildi ótkir kózi kóp qarany.
Jalyndy jas qonaǵyn ısharatpen
Áıel de kóz astynan jep barady.
...Ústine, basyna da qara salǵan,
Bir ýys, arý turqy alasarǵan,
Jyp-jyly jas baýyryn búlkildetip,
Aqyryn aq mamasyn bala sorǵan.

Oqýshy bul joldardan óleń ǵana oqyp qoımaıdy. Sýret kórmesinde jurt kartınalar qaraǵandaı, kıno kórgendeı bolady. Hamıt poezıasynda derek az uǵymdarǵa qurylǵan jaltyraq, jaltań shýmaqtar kóp ushyramaıdy. Onyń poezıasy naqtyly, jandy sýretterge toly. Oqýshysynyń oıynda ádemi ýaqıǵa, kóńilinde kórkem kórinister qalatyny sondyqtan bolsa kerek. Aqynnyń bul eleýli ereksheligi, qymbat qasıeti sonaý «Úlken joldyń ústinen» bastalǵan bolatyn, qazirde ol jetisý, tolysý prosesinde. Hamıt tártipqoı rejıser sıaqty, shyǵarma keıipkerleriniń qımyl-áreketinen kóz almaı baǵyp otyrady. «Myna qalpyn jasandy, olaı emes, bylaı turý kerek!» — dep nusqaý beretindeı, keıipkerleri talantty akterlershe kelistirip oınaıdy. Avtor olardyń bolymsyz usaq-túıek qozǵalystarynyń ózine basa kóńil aýdarady.

Búıirin taıanady entigip kep,
Ol solaı ómir keshken elirip tek.
Mazaǵyn maqtan qyla sóılegende,
Qamshysyn kóteredi eki búktep.
Jeligip jelkesinde, mańdaıynda
Áli de oınar edi kók qalpaǵy.

Eshqandaı da ersi qımyl, artyq áreket joq. Bári oryndy, bári dáleldi, shynaıy. Aqynnyń aıtqanyna senbeske, shúbá keltirýge shamań joq. Hamıt qalamynan óngen obrazdardyń kóbine-kóp sátti shyǵatyny da onyń osy som sýret jasaýǵa ustalyǵynda jatyr. Qanypezer Tóremurat pen onyń bas alar qaraqshy sardarlarynyń búkil bet perdesin Erǵalıev eki-aq óleń jolymen beınelep beredi. «Aýrýǵa qorǵasynnyń ýyn berip, jasaıdy táýipteri oqtan dári». Shaǵyn sózdi shalqar maǵynaly joldardyń biri. Munda, taǵdyrdyń daýyly aıdap baryp, Qurmanǵazy tap bolǵan adam qasapshylarynyń barsha sumdyǵy syıyp tur.

Adamnyń sanasy qoqystar jáshigi emes. Ol kir-qoqys, shóp-salamdardy laqtyryp tastap, sary altyndaı saf shyǵarmalardy ǵana jadynda ustaıdy. Qurmanǵazynyń kúıleri mine, osyndaı aýyr emtıhan — ýaqyt synynan ótip, halyq kóńiline máńgi uıalaǵan ǵumyrly kúıler. Olaı bolsa, kompozıtordyń ulylyǵynda daý joq. Kemeńger ónerpaz-kemeńger adam. Ondaı kisi zamany qandaı las, qandaı kúıeli bolsa da, óziniń adamgershilik aryna tıtimdeı de kir shaldyrmaı ótedi. Qurmanǵazy tirisinde kórmesti kórgen, kóldeneń kózge talaısyz, baqsyz bir sorly, biraq tabıǵat bergen tańǵajaıyp talant pen eren ónerpazdyqtan asqan baq bar ma?! Hamıt Erǵalıev poemasynyń qundylyǵy da, myqtylyǵy da, mine, osy jaılardy qozǵaýǵa sheıin kóterilip, uly kompozıtordyń shyrǵalań ómirinen úlken-úlken fılosofıalyq túıinder jasaýynda.

Baqyttan, qýǵynnan da sybaǵaly,
Bir óziń táńiriniń eki ulysyn.

Ómirde ánsheıin nárse joq. Óner de, ǵylym da satýly. Biraq olardy altynǵa emes — eńbekke, ýaqytqa, densaýlyqqa ǵana satyp alýǵa bolady. Poemanyń qyryq qyrtys, qat-qabat qaltarystaryn oı kózimen tinte qaraıtyn bolsaq, biz osy jaılardy amalsyz ańǵaramyz. Qurmanǵazynyń ulylyǵy da — osyndaı úlken qıyndyqpen kelgen asa qymbat qadir-qasıet. Bul turǵydan alǵanda, Hamıt Erǵalıevtiń kemeńger kompozıtorymyz týraly poemasy óner qýǵan oqýshyǵa úlgi-ónege, tálim-tárbıe bererlik týyndy.

Adamzat qoǵamynda úzdiksiz júrip jatatyn irkes-tirkes san alýan salaly qubylystardyń qaı-qaısysy da óz betterinshe bólek, jeke-dara kúsh emes, olardyń bári de birimen-biri ilik-shatys, aralas-quralas, qysqasy, tabıǵı tutastyqta. Sondyqtan realıs jazýshy, qandaıda taqyrypta qalam tartpasyn, ony ózge qoǵamdyq qubylystardan birjola ajyratyp alyp, sol jalqy kúıinde jalań sýrettep kete bermeıdi, jazyp otyrǵan ýaqıǵasyna, tirshilik — bolmysqa, keıipkerler taǵdyryna baılanysty qoǵamdyq, taptyq, ekonomıkalyq, tarıhı jaǵdaılarǵa amalsyz oralýmen bolady. Obektıvti ıdeıa degenniń ózi, mine, osyndaıdan týady. Onysyz ómir aınasy bolarlyq shynaıy shyǵarmalar jasalar ma edi! Hamıt Erǵalıev te kemeńger kompozıtordyń kórkem ómirbaıanyn jazý ústinde únemi enip-enip ózgerip jatqan tabıǵı baılanystaǵy birneshelegen kúrdeli qubylystardy attap ketpeıdi.

Sonyń biri — o kezdegi kórkem ónerdiń háli. Poemadaǵy Qurmanǵazynyń ómiri — onyń soqa basynyń ǵana taǵdyry emes, ónerdiń de taǵdyry. Kemeńger kompozıtordyń tragedıasy — qazaq mýzykasynyń tragedıasy bolyp shyqqan. Kúı týraly kól-kósir kóp sóz bolmasa, Qurmanǵazynyń obrazy tolyq túrde ashylmas ta edi. Bul aqynnyń, daý joq, tabysy.

Ekinshi másele — áıel teńdigi. Qoǵamnyń jaman-jaqsylyǵy da, bir jaǵynan, sol qoǵamdaǵy áıelderdiń hál-kúıi, olardyń ómirden alatyn ornyna baılanysty baǵalanady. Oqýshy jurtshylyǵymyz Aıjan qyzdyń taǵdyryna tereńirek úńile otyryp, keskekti kompozıtorymyzdyń tirshilik etken zamanyndaǵy qazaq áıelderiniń saıası, rýhanı, pravolyq ómirlerin kóz aldaryna anyǵyraq elestetedi. Qanshama baı, qanshama shonjar bolǵanmen, Aıjan qyzdyń ákesi de óz dáýiriniń cipi bolǵan ádet-ǵurpyna, jazylmaǵan zań-qaǵıdalaryna qasqaıyp qarsy tura almaıdy. Jalǵyz qyzyn, ónerpaz perzentin súımegen kisisine, súıegi saýdyraǵan shaldardyń birine óz qolynan uzatyp jiberedi. Aıjan qyzdyń taǵdyry bas erkinen aıyrylýmen tana baryp aıaqtalmaıdy. Ol óziniń jarty ómiri sanalatyn kúı ónerimen de amalsyz qoshtasyp ajyrasady. Aıjan qyz tárizdi qalyń jurttyń qoıý ortasynan shyqqan talantty dombyrashy, daryndy óner ıesi bolǵan qazaq áıelderi az ba edi. Joq. Olar ondap, tipten júzdep sanalatyn-dy. Biraq olardyń ómirleri de osy Aıjan qyzdyń ómiri sıaqty jastaı ýshyǵyp, bas erkindikterimen birge sónip-óship tynatyn. Qazaqtyń qara zańy áıelderge dombyra ustap, top ortasynan sýyrylyp shyǵyp óner kórsetýine úzildi-kesildi tyıym saldy emes pe?! Dál osy hal danyshpan aqynymyz Abaıdyń naq súıeri Áıgerimniń basynda da bolǵan edi ǵoı! Mundaı shyndyqty sýretteý ústinde aqyn Aıjan qyz obrazy arqyly eki birdeı qoǵamdyq máselege týra barady. Olar: birinshiden — áıel teńdigi, ekinshiden — óner taǵdyry. Kelesi másele jóninde Qurmanǵazy men Aıjan qyzdyń ómir soqpaqtary áldeneshe jerde qıylysyp jatady. Bul turǵydan alyp qaraǵanda, Dınanyń ómiri-erekshe jaǵdaı, kóne dáýirdiń tar qalybyna erkin syımaıtyn kezdeısoq taǵdyr. Aıjan qyz ben Dına — daryndary deńgeıles, ómirleri ár qıly áıelder: Aıjan qyzdyń ómiri -júzdegen qazaq áıeliniń ómiri de, Dınanyń ómiri — bir-aq áıeldiń, tek óziniń ómiri. Olaı bolsa, Aıjan qyz — tarıhı bolǵan adamnyń ǵana obrazy emes, sur zamannyń sıyqsyz kelbetiniń sýretin kórsetetin jınaqy obraz da, Dına — jalqy obraz. Ol ekeýi biriniń obrazyn biri ashatyn keıipkerler. Taǵdyry kúlip qaramasa, Dına Aıjan qyzdaı bolyp qalar edi de, qolaıly bir jaǵdaı týa qalsa, Aıjan qyz Dınanyń dárejesine sheıin kóterip berer edi. Zańdylyq pen kezdeısoqtyq eki adamdy eki túrli ómir jolyna salyp otyr.

Poemadaǵy úshinshi obektıvti ıdeıa — halyqtar dostyǵy. İrgeles otyrǵan irili-usaqty kóp ulttardyń ezýshi ústem taby men olardyń múddesin qorǵaıtyn dana qaýymy bolmasa, qanalǵan qarapaıym halyq árqashan da ózara tatý ómirge umtylady. Ulttar dostyǵynyń tamyry tym tereńde de, tarıhy óte áride jatyr. Mundaı-mundaı tarıhı faktylarǵa kóz jumyp qaraýǵa bolmaıdy. «Qurmanǵazy» dastanynda úsh birdeı ulttyń: orys pen qazaqtyń, qazaq pen túrkmenniń baýyrmaldyq dostyǵy ájepteýir áńgime bolǵan. Patsha qýǵynynan qashyp-pysqan qazaq kompozıtoryn orys sýretshisi qanatynyń astyna alyp, panalatyp jatsa, óziniń soqa basy tynyshtyq tappaı júrgen qazaq kúıshisi týysqan túrkmen eliń tasbaýyr Tóremurattyń qaskóılik shabýylynan aman alyp qalady.

Osy aıtylyp otyrǵan kúrdeli máselelerdiń qaı-qaısysy da óz aldaryna jeke maqsat retinde qoıylmaı, negizgi keıipkerdiń, kemeńger Qurmanǵazynyń taǵdyryna baılanysty jarasymdy sóz bolady. Sondyqtan olardy poemanyń tabıǵı denesinen ajyratyp alýdyń ózi qıyn.

Keıbir aqyndarymyz sonaý álimsaqtan beri aıtylyp, sodan beri qaıtalaı qoldanylyp, qan-sóli qalmaǵan oralymdar men obrazdardy tıtteı de ózgertpesten, oılanbaı paıdalana salady. Al, oqýshy degen jurtshylyq aqynnan ár ýaqytta sonylyq, tapqyrlyq talap etedi. «Alady- qalady», «qashady-shashady», «bolady-tolady» sıaqty kónetoz kókjasyq uıqastarmen olardy únemi qanaǵattandyra berýge bolmaıdy. Al, Hamıt Erǵalıevtiń «Qurmanǵazy» poemasynan, qolyna shyraq alyp izdeseń de, eski oralym, suryqsyz sýret degendi emge tappaısyń. Jaman da bolsa, jańa bolsyn! Aqynnyń devızi mine, osyndaı. Ol aýyzǵa óńsheń ózi kelip op-ońaı Túsip jatqan arzan uıqastarǵa barmaıdy da. Qalaı etse de, tyń jáne túbirli uıqas tabýǵa talpynady. Tabady da. Hamıttiń bul poemasynda almanyń jańa sortyndaı dámdi de mándi ádemi uıqastar tolyp júr. Biraq súrleýsiz jolmen júrgen súrinedi. Onyń bul saladaǵy baý-baqshasy aram shópten de ada emes. Oǵan kózdi jumyp qaraýǵa bolmaıdy. Sońǵy eki joly oıdyń eń aýyr salmaǵyn kóterip maıysyp turǵanda, aldyńǵy eki joly olardyń qasynda isterge isi bolmaı, qyljaqtasyp bosqa turatyn shýmaqtar da joq emes. Tynys belgisin, orfografıanyń búkil erejesin jatqa biletin adam bolmasa, Hamıttiń:

Baıqatyp at sabylar bolar shaǵyn,
Tolqyn júr aıdalada: olar — saǵym, —

sıaqty joldaryn emirene oqyp, salǵan jerden uǵyp kete almaıdy. Ejeleýge týra keledi. Bul — aqynnyń ózge ádebıet ókilderinen, ásirese, orys aqyndarynan kórgeni, «úırengeni». Aqıqatyn aıtý kerek, mundaı joldar baıaǵy Pýshkın men qazirgi Tvardovskııde de bar. Biraq úırengisi kelgen kisige olardyń jarqyn jaqtary da jetedi ǵoı... «Pále-jala» deýdiń ornyna «jala-pále», «namaz sham» deýdiń ornyna «sham namaz» deý ónerpazdyq bolmasa kerek. Al, Hamıt dastanynda mundaı da tirkester kezdesedi. Bular ásem áıeldiń ádemi qolyna shyqqan túıme — súıel, jelkesine shyqqan syzdaýyq — shıqan sekildi. Sulý shyǵarmanyń kórik-kelbetine az da bolsa aqaý salady. Áıtpese, Hamıt Erǵalıevtiń «Qurmanǵazysy» qazaq poezıasyna qosylǵan qabyrǵaly týyndy. Uly babalarymyz jaıynda jazylǵan kórkem shyǵarmalardyń aıryqsha bir sáttisi. Boldym, bittim demeı, keri aınalyp qaıta qarap qoısa, budan da góri ádemi, budan da góri taza týyndy bolmaq. Ataqty aqynnyń on shaqty jyl sarylyp, sarsylyp otyryp jazyp shyqqan shombal shyǵarmasynyń bógde kisi birden baıqaı qoımaıtyn qat-qabat syrlary men qıly-qıly tabys-oljalary bolýy ábden múmkin. Ushqyr ushaqtyń dybysy ózi ótip ketken soń baryp estiledi. «Qurmanǵazyǵa» endigi qatal qazy ýaqyt bolmaq. Ádil synyn sol aıtar.

QADYR MYRZA ÁLI, 1982 jyl

---